Leedu turismiametist langes Reisijututoa toimetuse postkasti info selle kohta, miks peaks Eesti turist sinna lõunanaabrite juurde sattuma.

„Leedu on atraktiivne turismisihtkoht igal aastaajal ja seda ka eestlaste seas. Leedu riikliku turismiameti andmetel külastas  2011. aastal Leedut 72 000 Eesti turisti, mis on 8 protsenti enam kui 2010. aastal,“ kommenteeris Leedu riikliku turismiameti peaspetsialist Dalius Kontrimavčius. „Eestlaste meelispaigad Leedus on suviti kindlasti Palanga ja Nida, kuid heameelega kutsume eestlasi avastama ka teisi Leedus väga väärtuslikke ja huvitavaid sihtkohti ning üritusi,“ lisas Kontrimavčius.

Alustasime oma prügikaardistamist Mõigu kandist täpselt 4 aastat hiljem (rakendus Androidile ja rakendus iOS-ile). Seal, kus siis, "Teeme ära" esimese prügikoristamise ajal olid märgitud rehvihunnikud ja ehituspraht, olid nüüd kenad majad ja tärkav muru. See praht kas lükati majade alla siledaks või siiski jõuti 1. mail ikka ära koristada. Meie sel ajal sinna ei sattunud, vaid läksime Tallinna ringtee äärde mõnusasse metsa, kuhu oli ka hea nii tööstusettevõtetel kui suvilast tulijatel oma risu sokutada. Kaelast ära, meelest ära - ja oma kodu puhas.

Müüa kvaliteetsed LED-pirnid, mis sobivad tavalisse, E27 pirnisoklisse. Võimsus 7 W tähendab, et LED-lamp põleb sama eredalt, kui 60-vatine hõõglamp. Töötab 85-260 voldiga, põledes sõltumata pingest sama heledalt. 

HIND: 7 eurot tk
Küsi lisa: kaido@hot.ee

Vastab standarditele CE, RoHS, 3C.
Valgustugevus 650 luumenit.
Sokkel ja tüüp: JDR E27
LED-i värvus: "soe valge" ehk sarnaneb hõõglambile, 3000-4500K ±5 %
LED-i tüüp: 5050 SMD LED-dioodid
Efektiivsus: 80% väiksem voolutarve võrreldes hõõglambiga.

Kui tõelistele tarzanitele piisab metsas ellujäämiseks isetehtud pussnoast, siis linnaloomad vajavad looduses vastupidamiseks ja sealt enam-vähem kobedana väljatulekuks igasuguseid iluvidinaid mobiilide ja GPSideni välja. Kui aga juhtub, et kõik need asjad on kadunud või tühjad või kukkusid pehkinud puud pidi ronides seljakotiga jõkke ja lahkusid allavoolu, mida siis teha? Siis võib aidata see väikene karbikene, mille metsikusse loodusesse minnes tasub põuetasku peita.

Kümme-ühes ellujäämiskomplekt sisaldab termomeetrit, hügromeetrit, LED-taskulampi, peeglit, nivooandurit (loodi), kompassi (nii vertikaalse kui horisontaalse skaalaga), vile, tulepulk, luup ja väike joonlaud. 

Hiinas toodetud imevidin on nagu need odavad asjad ikka - kvaliteet siiski pigem üle keskpärase kui halb. Aga kõik kümme funktisooni on kasutatavad, kuigi esialgu tekkis kõhklusi.

Google Navigation on Google´i hääljuhtimisega autonavigaator, mis töötab Google Mapsi põhjal, kuid lisab ka pööre-pöördel navigatsiooni ja hääljuhtimise. Seni on see teenus saadaval vaid USA-s. XDA Developers Forum aga avaldas mõni aasta tagasi juhendi, kuidas rakendust ka mujal tööle saada, et proovida. Mõistagi pole see ametlik ja ei pea töötama, kuid proovida saab, ka Eestis.

Google Navigation kasutab häälkäskluste sünteesimiseks Text-to-Speech (TTS) moodulit, mis mõnedel telefonidel on kohe kaasas, mõnedele tuleb lisada. Eestikeelset süntesaatorit pole. Valitud ingliskeelne on küll ingliskeelsete lausetega üsna sorav, aga üritab juhendades välja hääldada ka Eesti kohanimesid, mis moonduvad ingliskeelse hääldusega täiesti tundmatuteks häälitsusteks. Siiski turn left ja turn right jm käsklused seal vahel annavad autojuhile suuna kätte.

Kuna SAS-i lennupunktid hakkasid aeguma ja mingit normaalset reisi nendest kokku ei andnud, tuli boonus ära kulutada SAS-i reisipoes. Silma hakkas MealKit - kuueosaline matkanõude komplekt, mis disainitud Rootsis (J. Nordwall) ja mis ilupiltidel üsna hea välja nägi. Kuller oli MealKitiga juba järgmisel päeval ukse taga, kuigi postipakil olid Riia templid. Kiire transport tõesti.

Pakist välja võttes oligi piknikunõude komplekt enam-vähem selline, nagu piltidel, muidugi arvestades argipäevast plastmassilist tavalisust, mida ilupiltide tegemisel eemaldatakse osavalt Photoshopiga.  Pakendiks oli pappümbris, karp ise kompaktne ja mõnusalt ümar. 

2009. aasta kevadel oli LG KM900 üks vingematest telefonidest - mahtuvuslik puuteekraan, mitmesõrmeline suurendamine, andmeside 7,2 Mbit/s, iPhone´ilik kasutajaliides... nüüd on see telefon jäänud aga kasutult seisma ja leiaks heameelega uue omaniku.

MÜÜDUD!

Ekraan on praegugi veel konkurentsivõimeline: 480x800 pikslit. Diagonaal 3 tolli. Gorillaklaas ehk eriti kriimustus- ja löögikindel (kogu telefoni kasutamise aja on ekraani katnud veel ka kaitsekile). Korpus alumiiniumist, nikkel-esiservaga. Korpuse vastupidavus on saanud legendiks: Youtube´ist leiab mitmeid videoid, kuidas LG telefoni on hoitud külmkapis, lastud alla kukkuda korrusmaja katuselt, sõidetud üle Opel Corsaga või unustatud terrassile korralikult sabistava vihma kätte. Ikka töötab. Müügiloleva isendiga neid karme katseid läbi tehtud pole.

Tõukekelk on teatud tingimustel merel liikumiseks ideaalne vahend, kui purjed ja lohed välja arvata. Nii juhtuski 11. märtsil, täpselt viis aastat hiljem esimesest Reisijutud.com-i Hobulaiu-matkast, et tuul oli sobivast suunast, lund vähe ja sellel vähesel ka kandev koorik peal ning kiirused küündisid parimatel hetkedel 20 km/h-ni. Kokku sai matka 15,5 km, maad puudutasime Hobulaiul, Vormsil ja Pullapää otsas Nõmmel. 

Sama marsruuti võib muidugi korrata ka matkauiskudega, aga siis tuleb valida lumeta jää. Kajakiga saab korrata marsruuti jääta merel. Start on Haapsalust Rohuküla poole sõites Pullapääle ära keerates, lõpuni kuni tsaari monumendini välja, kus on väike parkla ja sealt - merele.

Saksa turvakaamerate tootja Mobotixi IP kaamerad tähistavad praegu, hilissuvel oma 10. aastapäeva Antarktika uurimisjaamas. Kaamerate eesmärk on anda edasi pilti raadioteleskoobist, kuid lisaks jäävad mõnede kaamerasilmade ette tuhanded pingviinid, kes kaameratest mööda jalutavad ning kellele on tekkinud internetis isegi oma fännide grupp.

Mobotixi kaamerad on viimased 10 aastat jälginud O’Higgins’i nimelist Saksamaa uurimisjaama Antarktikas (German Antarctic Receiving Station), mis kogub andmeid geograafilistelt satelliitidelt ja tähtedelt.

Algab Porkunit, paeriiki, paemuuseumi ja rahvuskivi ehk paekivi tutvustamise omavaheline mõõduvõtt, kus selguvad parimad tutvustajad. Konkursi eesmärk on populariseerida giidide, reisisaatjate, koduloorääkijate, õpilaste, õpetajate ja teiste huviliste seas paekivi, paemuuseumi, samuti Porkunit ja kõike Porkuniga ja paepiirkonnaga seonduvat.

Korraldajad soovivad leida eeltööde näol uusi lähenemisviise ja fakte paekivi, paemuuseumi, paeriigi ja Porkuni kohta. Kõik laekunud eeltööd jäävad paemuuseumi.

Konkurss koosneb kahest osast: eeltöö ja lõppvooru etteaste. Eeltöö on 1,5-3 lehekülge pikk vabas vormis kirjatöö Porkuni, paepiirkonna  ja paekivi ning paemuuseumi teemal.