Looduskalender

3. NÄDAL 13.1.2020.- 19.1.2020. Jõgeval ja selle ümbruses

14 tundi 7 minutit ago

Jõgeva Piiri pargi rohetav aas

Möödunud nädala ilmastik talve ei meenutanud.

Lund ei sadanud ja lumikatet ei olnud. Külmakraade esines õhus ainult laupäeva öösel, kui minimaalseks õhutemperatuuriks mõõdeti Jõgeva idaservas asuvas ilmajaamas -1,0 °C.

Looduskalender

Nädalavahetusel vaatleme talviseid aialinde

16 tundi 9 minutit ago

Sel nädalavahetusel, 24.–26. jaanuaril kutsub ornitoloogiaühing märkama ja vaatlema talviseid aialinde. Olgugi et tavapärast talveilma pole, on oluline vaatluse tulemused esitada ka siis, kui ühtegi lindu ei kohata.

Looduskalender

Piirivaidlused

2 päeva 20 tundi ago

"Tõde ja õigus" filmi treilerist.

Aastavahetusel, kui Tõe ja õiguse film teleekraanile jõudis, siis hakkas mulle kõige enam silma pidev vaidlemine. Mitte raske töö ja koha loomine ja elu mõtte otsimine, vaid just see tõe ja õiguse tagaajamine. Igavene vaidlus piiride üle, kes kelle maal on. Olgu ükskõik kui väike see maatükk, mille peal elatakse.

Kas 100 aastat hiljem on midagi muutunud? Kui linnainimene ostab maale maakodu ja sõidab oma autoga uude paika kohale nagu Andres ja Krõõt, siis kas miskit on tänapäeval teisiti?

Looduskalender

VIDEO: möödunud nädal aiamaal ja looduses

3 päeva 18 tundi ago

Võtsin tõnisepäeval porgandid ja naerid ülesse. Möödunud aasta  juulikuine (põuaaegne) külv

Õitsejaid leiab alates uuest aastast nii aia-, kui metsalillede hulgas. Mullapinnast on ninad välja pistnud mitte ainult taimed peenardel, vaid ka õuemurus. Sarapuud tolmlevad ja päikesepoolsematel vahtratel jookseb mahl.

Lehtkapsas

Looduskalender

Järva huntide jälgedel

3 päeva 18 tundi ago

Lumevaene talv ei lase huntidest palju aimu saada, vaid harvadel kordadel on võimalust veidi pikemalt nende tegemistele pilku heita. Novembri lõpus korraks maha tulnud lumi näitas keset Järva ohjamisala nelja hundi liikumist. Juttu on olnud kaheksasest karjast.

Aasta Loom

Vaatame Eesti loodusrekordeid - XXII osa

4 päeva 20 tundi ago

Rekord nr.78. Suurima vooluhulgaga jõgi – Narva jõgi.

Veerohkuselt Eesti veerohkeim jõgi. Narva jõe keskmine vooluhulk on ca. 4000 kuupmeetrit sekundis, mis suurvee ajal kasvab kuni viis korda. Jõgikonna pindala on 56200 ruutkilomeetrit ja ta on veerohkuselt Neeva jõe järel teine Soome lahte suubuv jõgi. 

Looduskalender

Tartumaa looduslaboratoorium

4 päeva 21 tundi ago

Rahvaliikumine Koosloodus loob Tartumaale esimese looduslaboratooriumi

Annetajate toetusel praktiliste loodushoiu tegevustega tegelev rahvaliikumine Koosloodus loob sel kevadel Tartumaale Ilmatsallu oma esimese eraalgatusliku metsa looduslaboratooriumi, mille jaoks sai hiljuti hangitud oma 3,3-hektariline metsamaa kinnistu. 

Looduskalender

Aasta linnu talvised vaatlused

5 päeva 18 tundi ago

 

Tuttpütt       Podiceps cristatus

 

Senini suurimaks talviseks arvukuseks talvisel ajal on olnud kuni veerandtuhat isendit, karta on, et tänavuse jaanuarikuise loendusega see number võib suuremaks osutuda.

Veelinnuloendusel pööratakse tähelepanu Eestis kõikidele talvituvatele pütilistele ja rahvusvaheliselt luikedele.

Looduskalender

Vee toitainete hulga suurenemine teatud piirini soosib tuttpüti elu

5 päeva 20 tundi ago

Tuttpütt pesitseb nii rannikul kui ka järvedel, kus leidub poegadele söögiks sobilikke väikesi kalu. Oluline on ka piisav ruum vanalindudele lendutõusuks – kuna nad vajavad pikka hoovõturada, ei pesitse nad väga väikesetel veekogudel. Kuigi kalu püüdma võivad nad sukelduda kuni 20 meetri sügavusele, eelistavad nad pesitseda siiski madalamatel veekogudel.

Looduskalender

Kurgja lageraiega kahjustati kanakulli pesametsa

6 päeva 14 tundi ago

Vaatamata Eesti Ornitoloogiaühingu linnukaitsekomisjoni liikme saadetud kirjale Riigimetsa Majandamise Keskusele raius RMK Kurgjal suure osa keskkonnaregistris arvel olevast kanakulli pesametsast. RMK juhtkond on asunud meedias oma tegevust õigustama.

Looduskalender

Vares hindab ohtu ka põgenedes

1 nädal ago

Mitmed loomad kaitsevad end ründajate suunas ärritavaid aineid paisates või ogade ja okastega. See sunnib kiskjat kergemat saaki otsima, kuid lubab ka end kaitsjal põgeneda ohu eest. Põgenemine on levinuim viis kiskja ohvriks pääsemisest, kuid oluline on hinnata riski ning kohandada põgenemist vastavalt oludele – liiga vara pagedes läheb kaotsi aeg, mida saaks kasutada toitumiseks, kaaslase võrgutamiseks, puhkamiseks või territooriumi kaitsmiseks; asjatult pagedes on oht end paljastada kiskjale, kel eelnevalt ründeplaani ei olnud, kuid kes võib soodsat hetke ära kasutada.

Looduskalender
Checked
22.01.2020 06:21
Asu Looduskalender voog teemat jälgima

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.