Matkasaapad, matkaraamatud, jalgrattad, telgid ja muu värk, mis reisile kaasa võtta.
Sel suvel on paljud rändajad valinud oma reisisihiks Eestimaa, sest palmisaarele nii lihtsalt veel ei saa. Kuhu ja kuidas minna, kuhu mitte minna ning miks üldse minna, sellest kirjutab Regio uus põhjalik reisijuht "Matkame Eestis".
Ehkki raamatu kollane kaas võib vihjata, nagu tegemist oleks atlasega, pole see päris nii. Kaarte muidugi raamatus on, kuid esimese poole sisust moodustavad inspireerivad reisijutud ja soovitused matka-asjatundjatelt ja ränduritelt, teine pool aga on kasulik info 450 matkaraja kohta Eestis.
See suvi tuleb paljude jaoks sisemiste matkade suvena, sest mitmed välismaised kaugemad reisisihid on veel kinni. "Matkame Eestis" on seega just parajal ajal välja tulnud esimene selline reisijuht, kuhu on koondatud nii põhjalik ülevaade matkamisvõimaluste kohta Eestis. Raamatus on info 450 Eesti matkaraja kohta, palju põnevaid matkaideid ning mahukas ülevaade sellest, kuidas matkata, mida kaasa võtta jne. Raamatust leiab ka palju inspiratsioonilugusid, mismoodi Eestit avastada.
Igal aastal valitakse parimat reisiraamatut, sel kevadel juba üheteistkümnendat korda. Tiitli võitnud Rein Kuresoo raamat "Seal, kus talvituvad suitsupääsukesed" räägib Aafrika loodusest hea huumori ja põhjalikkusega.
Žürii tööd koordineerinud Go Traveli nõukogu esimehe Tiit Pruuli sõnul sai järjekorras üheteistkümnenda reisikirjanduse aastaauhinna võidutöö puhul määravaks see, et teose autor on väljapaistev loodusetundja ja hea jutustamisoskusega giid, kes juhtinud paljusid Aafrika loodusmatku ning oskab neist ka kütkestavalt kirjutada.
Meedias on aktuaalsete kriisiteemade kõrval levinud ka mitmed kaheldava sisuga artiklid reisikindlustuse osas. Kõik reisimise ja kindlustamisega seonduv on hetkel keeruline ja vajab individuaalset lähenemist ning kindlasti ei ole mõistlik pandeemiaga seotud kahjunõudeid esitamata jätta lihtsalt seepärast, et kuskil keegi midagi ütles või kirjutas. Nõu annab IIZI Kindlustusmaakler AS õigusvaldkonna juht Kaido Tropp.
Kohati on ka Eestis hakatud poode tühjendama, valmistudes suuremaks kriisiks. Kui Austraalias kaovad lettidelt tualettpaberirullid, Hiinas näomaskid ja meil Eestis põhiliselt käte desinfitseerimisvahendid, siis mida üldse peaks võimaliku viirusekarantiini puhul omale varuma, et see niisama paanikas kokkuostmiseks ei kujuneks?
Siin on mõned soovitused.
Koroonaviirus mõjutab reisiplaane üle maailma, tuues kaasa lendude tühistamisi ning segadust reisikindlustuse tingimuste mõistmise osas. IIZI reisikindlustuse spetsialist Moonika Kaste selgitab, kuidas viiruspuhang kindlustust mõjutab, mida kindlustamisel arvestada ning miks tasub valida spetsiaalne koroonaviirust arvestav kindlustuskaitse.
Maailma Terviseorganisatsioon on kuulutanud koroonaviiruse rahvusvaheliseks terviseohuks ning epideemiat, kui sellist, veel ei eksisteeri.
Hiinast alguse saanud koroonaviirus mõjutab reisiplaane, tuues kaasa lendude tühistamisi ning segadust reisikindlustuse tingimuste mõistmise osas. IIZI reisikindlustuse spetsialist Moonika Kaste selgitab, kuidas viiruspuhang reisikindlustust mõjutab ja annab soovitusi, kuidas praeguses olukorras sobiv kindlustuskaitse valida.
Tallinnas Pärnu maantee 106 (endises Eesti Loto majas Pärnu mnt viadukti kõrval Tondil) avab peagi uksed Eesti ja Baltimaade esimene kapselhostel.
Tegemist on 1979. aastal Jaapanist alguse saanud trendiga, kus inimesed majutatakse kitsastesse kapslitesse, kus on küll vajalik meelelahutus ja kliimaseade, kuid midagi muud peale pikutamise ja magamise seal teha ei mahu.
Meile lähim lumi jääb laeva- ja autosõidu kaugusele. Põhjas veel seda sajab. Lisaks saab põhja pool sportlikku puhkust suusatades veeta rahulikumalt kui rahvarohketes Alpides. Suund tuleks siis võtta Rootsi, Norra või Soome, sest sealsed suusakeskused pakuvad palju aktiivseid tegevusi igas vanuses pereliikmetele. Loe, mida perega suusareisile minnes kaasa pakkida ja miks võiks valida just laevareisi.
USA leidurid on kokku pannud seadme, mis on tehnoloogiaajastu nii-öelda "Šveitsi nuga" - selles peitub suur hulk ellujäämiseks vajalikke omadusi. Kui eelmisel sajandil eeldati universaalselt ellujäämistööriistalt selliseid omadusi nagu saag, nuga, kruvikeeraja, luup, naaskel jne, siis tänapäeval on vaja juba selliseid asju nagu taskulamp, alarmsignaal, mobiililaadija, veepuhastaja jne. Kuid vaatame lähemalt, mida Life Saber täpsemalt teeb.
Kõigepealt aga saab kõige parema ülevaate muidugi videost:
Copyright © 2020. All rights reserved
Designed By Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.
