Panen selle meie talvise ekspeditsiooni siia merematkade alla, sest uiske meil ei ole, jalge all on meri ja sihiks Läänemaa laiud. Nagu hiljem selgus, oli sihiks 1 poolsaar, 1 saar ja 1 laid...
Vaata ka Reisijututoa pildigaleriist
Alustame ettevalmistusest.
IRLiga käisime nädala sees K-Raua ehitusmatejalide poest sobivaid (ja odavaid) vahendeid jäänaasklite meisterdamiseks hankimas. Leidsimegi sobiva - 60kroonise kruvikeerajate komplekti, kus sees 10 keerajat. IRL muretses veel elektrikäia ja lasi otsad 3 cm pikkuselt maha, otsad natuke teravaks ka. Siis veel nöör taha ja kaela. Nüüd on kaubandusvõrgust saada ka "päris" jäänaasklid üsna soodsalt, näiteks Koduekstras paar eurot ja talla alla saab panna libisemisvastased "naeltega" sussid, müügil nii Novaluxis, Rimis kui Prismas.
Lisaks siis vaja veel kaasa võtta jupp nööri, soojad vahetusriided, päikeseprillid, GPSid. Sadamast on astuda kaardi järgi 3,7 km esimese laiuni.
Lohutav on lugeda ka ühe teise Kaido ja Tarmo ekspeditsiooni samasse kanti: http://www.waldorf.ee/kaidojatarmo/1994_haapsalu-vormsi-hobulaid.htm - küll suvel ja kummipaadiga, aga ikkagi.. no lõbus vähemalt lugeda. Siin veel üks: http://www.waldorf.ee/kaidojatarmo/1998.htm .
Niisiis, reedel alustasime ja kõigepealt sai ette võetud ametlik jäätee, mis just avati Haapsalu ja Noarootsi vahel. Kohalik elanik võttis meid oma sappa ja juhatas teeotsale, enne mainis ka selle ära, et dziibimehed mitteametlikult lausa Vormsile käivad.
Tihe liiklus Noarootsi vahel on siiski vaid petlik, sest kui me ühe auto sappa võtsime, siis selgus, et enamus siiski tahavad lihtsalt merele tuuritama minna ja pöörduvad enne Noarootsit tagasi.
Meie siiski ületasime meretee ja Noarootsis panime natuke puusse ühes kohas, kus koeranähvits haugutas meid autoga valele teele. Ramsi tippu siiski viis ka see tee ja seal avanes vaba meri, kus luiged karjakaupa jääpiiril sulistasid.
Kaits tõmbas oma erivahendid selga ja hakkasime Seasaare poole sammuma, kuid jää oli siiski hullem kui möödunud aastal Pedassaarele minnes: jää vajus lohku ja kui oleks kauem paigal seisnud, oleks ehk veeni läbi vajunud.
IRLi jäätuuraga sai selgeks tehtud, et kui ühe korraga jääst läbi lööb ja vesi purskama hakkab, siis on jää paksus piiri peal. Ramsi lähedal oli asi enam kui piiri peal ja lõpuks otsustasime, et midagi pole teha, lähme tagasi Väike-Einby juurde, ehk on seal olukord parem.
Auto sai pargitud kellegi talutee äärde ja esialgu julgustas jääleminekul väike jalgrada, mis avamere poole suundus. Jäljed lõppesid lahtise lombi juures. Kergelt tippides sai lombist kaarega mööda, nii et vesised jäljed järgi jäid, avamerel oli juba olukord parem. Kuigi jäätuuraga sai endiselt ühe löögiga veeni.
Pikka ja mõnusat jalutamist aga kauaks polnud, sest üle Voosi kurgu kulges jäälõhe. See võis olla selline näitlik mudel sellest, mis India ookeani all toimus, kui kaks laama üksteisega kokku said ja tugevam surus nõrgema enda alla. Vormsi poolne jäälaam kaldus nõrgemaks ja kogu selle prao kattis lahtine vesi.
Silmapiirini kaduv jäälõhe pöördus lõuna pool Vorsmi poole, kuid õnneks sai selle lõhe enne juba ületada ja edasi polnud muud kui jalutamine soolajärvel - sile, puhas ja mõnus jää, kus vabalt oleks saanud ka uisutada.
Vormsi kaldale jõudes siiski tuli natuke ka lumes ukerdada, sest pilliroo vahel oli tuisuvaalusid (sinna see lumi lahelt oligi pühitud). Uitasime edasi, ronisime üle elektrikarjuse ja leidsime end "aiast", kus tihedalt trambitud sõraliste rajad. kahtlustasime lambaid, kuid hiiglaslik põhust pesa võis kuuluda pigem põdrasuurustele loomadele.
Nüüd, GPSi ja kompassi abiga Süderby poole suunda võttes tuli tuimalt uskuda navigatsiooniseadmeid, sest ümberringi oli tihe lodumets ja kaardi järgi "keset Söderbyd" oli lihtsalt üks väike lagendik metsas. Siiski juba paarsada meetrit edasi leidsime põllu ja selle ääres mitu maja.
Kogu küla oli välja surnud. Ükski koer ei haukunud, vaid küla läbival teel olid jäljed. Suundusime edasi Norrby poole ja leidsime ka mõne maja, kus vist elutegevus käis. Aeg aga oli hiline ja ehkki lootsime oma pika retke puhul premeerida end "Mehed ei nuta" geopeituse aardega, jäi sinnani minemata. Muidu oleks jää peal pimedale jäänud.
Tagasitee kulges jälle mööda põdrajälgi, üks higist kollane põdra magamisase lumel jäi ka teele. Vormsi-Seasaare lõik merel oli vist ka suvel vees kahlates läbitav, sest pidevalt turritasid jääst välja vastkoorunud rändrahnud.
Seasaar on mõnus pisike maatükk, mille ühes servas on tükike korralikku männimetsa. Sinna sokutasime "Seasaare" aarde, mis inglise keeles kindlasti huvitava nimega aare tundub. Saarel oli märgata ka inimtegevuse jälgi - mootorsaaniseltskond oli kalda ääre käinud piknikul ja jätnud maha eurogrilli.
Kui aare peidetud, siis loomulikult otse auto poole tagasi - kuid see osutus paraku veaks. Otseteele jäid lahtised mereveelombid ja IRLi jäätuuraga tehtud prooviaugud näitasid, et jää muutus kiiresti aina õhemaks. Kohati oli juba auke, mis olid kaetud vaid kerge jääkirmetisega. Õrnalt tippides pöördusime taas lõuna poole ja mõni koht tuli ületada piki pragu, kuna seal olid jääservad natuke paksemad. Lõuna pool aga oli kõik jälle piisavalt tugev, jäätuur tungis küll läbi, aga vaid kõvasti ja otse lüües.
Kaldast eraldas meid seesama pragu, mis ennegi, kuid seekord avastasime, et pragu lõppes põhja pool ära. tegime jõnksu tagasi põhja ja saime kuivalt üle. Järgmine pragu oli juba kergemini ületatav, ja oligi jälle kindel kallas jalge all.
Vaadates Rootsi jääkaarti tundub, et lähipäevil külmub ka põhjarannik ja viimased lahtised jääaugud läänerannikul, sest öine kuni -30 kraadi külma kaanetab silmnähtavalt juba nulli lähedusse jahtunud Läänemere veed.
Mida vaja jäämatkaks?
Lisasin päevikusissekandele alljärgneva lõigu, kuna jääl kõndimine on siiski ohtlik ka ja et mitte niisama inimesi ohtude keskele minema ahvatleda, olgu siinkohal mõned soovitused, mida teha ja kaasa võtta:
- jää kannab inimest alates 6 cm
- autot hoiab jää alates 22 cm
- jääle minnes on hea vahend jää paksuse mõõtmiseks jäätuur
- võta kaasa jäänaasklid, mis mõnes riigis on jääle minnes lausa kohustuslikud (nendega saab sisse kukkudes end välja vinnata)
- võta kaasa varuriided veekindlast kotis
- pane kaasa jupp viskenööri
- kasuta päikseprille jääpimeduse vastu päikselise ilmaga
- navigeerimiseks on kohustuslik kompass või GPS, et merel halva nähtavusega suunda ei kaotaks.
- väldi laevateede lähedust
- autoga liigu 1..25 km/h või 40... km/h, vahepealsed kiirused tekitavad resonantsi
- autoga liigu vaid ametlikel jääteedel
- teata sõpradele, kuhu jääl täpselt lähed, võta kaasa laetud mobiil ja/või vile
