Kui laupäeval tegime kuiva trenni ja vaatasime Tallinnast läände jäävaid jugasid kaldalt, siis pühapäeval juba sukeldusime ise Pirita sogasevõitu lainetesse, raftinguparvedega. Reisijututoa seltskond sulandus seekord Elioni rahvaga.
Pildid raftingust Pirita jõel 8.04.2006 leiad siit.
Seikleja.com (vt ka avalöögi-uudist) oli kokku pannud viis parve, millele ligi 40-liikmeline seltskond peale sai. Selliste suurürituste jaoks on seiklustepakkujad moodustanud juba väikese kontserni. Kui autod olid logistiliselt paigutatud, tõmbasime vestid selga ja ronisime parve.Jõgi oli rahulik ja sõit nagu pühapäevane laisk olesklemine jõel, kuni hakkasid pihta esimesed jääväljad. Ja neid oli palju. Saime nagu muistsed hülgekütid parve mööda jääd lohistada, samal ajal sulpsas nii mõnigi jalaga läbi jääprao kargesse Pirita jõkke. Kaldal kogunesid uudishimulikud ja eemaldusid jääkosklad.
Loo spordihoone lähedal uuselamurajooni juures, kus värsked kinnisvarad jõe kaldale kerkinud, tõmbasime me oma kummipaadi pudelipõhjal ribadeks. Kuigi esialgu tundus, et ehk saab sellega kuidagi edasi, arvasid korraldajad, et parv tuleb kuivale jätta. Veneküla juures me ta kaldale tõmbasimegi ja majutusime teistesse parvedesse ümber, mis koormatuna asusid allavoolu teele. Ja lõpus jälle hülgeküttide kombel sai mööda jääd jalutada kuni suure tammini Peterburi tee silla all. Jää oli küll tugev ja paarkümmend senti paks, kuid tükkidena ja tükid liikusid omavahel, seega sai astuda ka kahe panga vahele. Mõni pank aga kandis vaid ühte inimest.
Tammist allasõit polnud ka midagi väga ekstreemset (eriti kui veel ise aerutada ei saanud keskel), edasi läks nagu ikka väheke kärestikulisemalt, aga parvega oli ikka kõik väga rahulik. bert valvas kaldalt, et tammi alla keerisesse liiga suuri jäälahmakaid ei jääks tiirlema, mis parvele saatuslikuks võiksid saada. Kanuuga on sealkandis äkilisem ja veskitammist tuleb kanuu mööda tassida. Aga see-eest oli Pirital parvega pikk reis. Pikk ja vaheldusrikas - jäälkandmist, triivimist siledas vees ja natuke ka kärestikke mõnes kohas. Jägalal on vesi juba alanenud, seal on nüüd lühike ja rahulik rafting. Ja Purtses ühtlane 1-tunnine rafting. Vesi aga alaneb juba igal pool, jõgi on olnud Pirital näiteks ligi meetri kõrgem ja suurvesi ongi varsti otsas... samas sajab praegu akna taga vihma, mis annab lootust, et parvetamise aeg kestab veel mõnda aega.
Jõudsime rahulikele vetele ja peatusime Iru silla juures - osad läksid seal maha. Iru kant meeldib Lasnamäe lõpu venelastele - vaatamata külmale ja märjale olid kaldaäärsed juba frillijaid ja tsillijaid täis. Tegelikult oli äkilisemaid kohti edasi veel, kanuuga on meelde jäänud Botaanikaaia kärestik ja Kose-Lükati sild. Oligi - seal loksutas veidi rohkem. Ja lõppkokkuvõttes sai ikka pesuni märjaks ka.
Kokku tuli teekonda ca 11 km. Aega läks hommikusel vahetusel 4,5 tundi, õhtused said ettenägelikumalt juba rohkem allavoolu jõele, kus polnud nii palju mööda jääd jalutamist.
