Täna Finnairiga Tallinna lennates selgus nende pardaajakirjast huvitav tõsisasi - nimelt plaanib Soome lennufirma avada järgmise aasta mais esimesena Euroopas lennuliini maailma suurimasse linna.
Mis linn see küll olla võiks? Kolm korda võid arvata. Või kümme korda. Üsna kindlalt pole enamus eurooplasi sellest linnast mitte kunagi mitte midagi kuulnud. Ja kuuldes läheb see nimi kergesti meelest ära. Mis linn? Chongqing? Chong... mis linn see oligi?
(FOTO: CC HARVEY BARRISON)
Chongqing aga on linn, millel on 3000 aastat ajalugu. Koos eeslinnadega elab seal praegu juba üle 32 miljoni inimese. Just nüüd, 2011. aastal arvatakse, et Chongqing möödus senisest maailma suurimast urbanistlikust hiiglasest Tokyost.
Viimase aastakümnega on toimunud Yangtze ülemjooksul asuva jõeäärse metropoli arengus tohutu plahvatus. Ümberkaudsed talupidajad on hüljanud oma põllud ja asunud linnas tööle, kuna aina rohkem keemia-, rasketööstuse- ja elektroonikaettevõtteid on avanud oma hiigeltehaseid. Linn laieneb igas suunas, südamesse aga kerkib Shanghai laadne pilvelõhkujate city.
Lähema viie aasta jooksul usutakse elanike arvu seal kahekordistuvat. Dekaadi pärast on üsna kindlalt meil põhjust rääkida juba saja miljoni linnadest - mismoodi sellist asulat hallatakse, seda teavad vaid hiinlased. London, New York ja varsti ka Tokyo muutuvad Hiina tööstuspiirkondade ühinemisel tekkivate hiigelasulate kõrval kääbusteks.
Chongqingi vaatamisväärsustest märgitakse laevareise Yangtze jõel (sõida kasvõi Shanghaini välja), kuumaveeallikaid, ajaloolist keskust (tegemist on endise sõjapealinna ja kaubakeskusega), Chongqingist saab hästi ka näiteks Tiibetisse, kui välismaalasel on selle piirkonna külastamise luba. Meile teada tööstusettevõtetest on linnas esindatud ABB oma trafotehasega ning Acer elektroonikatehasega. Kuid on ka kohalikke autotööstuseid (varem oldi tuntud ka ühe suurima mootorrattatootjana Hiinas) ning lugematu hulk kõikvõimalikke allhanketehaseid. Õhk on Chongquingis isegi Hiina üsna leebete tervishoiustandardite järgi saastunud ja hullemaks läheb. Ka veega pole olukord kiita. Energiaga varustab hiigelasulat osalt ka kuulus Kolme Kuru Tammi hüdroelektrijaam, aga vett ja elektrit transporditakse kohale aina kaugematest piirkondadest.
Linn kasvab ümbritsevate alade talunike tehastesse värbamise arvelt veel ja veel, kuigi kiire kasv võib peagi hakata pidurduma, sest osa odava tööjõu näljas tööstusi rändab juba veelgi odavamatesse maadesse - Malaisiasse, Vietnami, Kambodžasse...
Vaata videot ühest päevast Chongqingis. Ja siin on veel mitu reibast videot tööstushiiglasest ja omapärasest turismisihtkohast:
