Vaata ka mõisapiltide albumit
Siit leiad ülevaate Eesti mõisatest
Pühapäevaleht, aprill 1996.
Kaido Einama
Eesti kõige esinduslikuma mõisa perenaine helistab aprilli keskel naabermõisa ja küsib: "Kuidas teil seal suvega on?" - "Ei ole veel tulnud," vastatakse Sagadi häärberist. Palmseski on hanged põlvedeni - nii pole ükski turist seni rahvuspargi südamesse ära eksinud.
Eve Ong on 25-aastaseks saava Lahemaa Rahvuspargi palgaline mõisavalitseja juba 9 aastat. "Talvel olen mõisavalitseja, suvel giid. Loen ja uurin mõisa ajalugu," räägib Pedagoogikaülikoo= li haridusega saksa filoloog mõisa pastelses daamibuduaaris. "Hommikul vara annan kõrvalmajas asuvas koolis mõned inglise keele tunnid (saksa keelt maakoolis ei õpita), siis lähen mõisa."
Suvi algab Palmses ametlikult 13. mail: sestsaadik on kompleks turistidele iga päev valla. Kevadekuulutajatena kahlas aga juba sel nädalal läbi lume härrastemajani Põhja-Eesti Turismiühenduse juhtkond, et ära kuulata kaitsealade direktorid ja üheskoos rõõmustada turistide hulga suurenemise üle.
"Turistid ei too eriti sisse," nendib Eve. "Suviti tundub, nagu oleks raha piisavalt, aga talvel kulub kõik kütte peale." Kevadel peab mõisvalitsejanna kõigepealt hindama talve tekitatud kahjud ja panema tööle abilised. Tänavune karm talv on ajaloolisse hoonesse jälje jätnud, õnneks mitte liiga sügava. Riikliku mõisaproua töös on hetki, mil ta võib tunda end tõelise aadlidaamina. Pidulikel vastuvõttudel näiteks: abielude registreerimised on veidi argisemad, kuid majas on viibinud ka president Meri. "Siis oli tõesti palju tegemist - mööbli ümberpaigutamises= t peolaua pikkuse väljaarvutamiseni," meenutab Eve Ong. Hotelli 113. tuba on praegugi lukus: seal viibis president. Arvatavasti säilitatakse seal presidendi jalajälgi.
"Naabermõisadega on meie läbisaamine hea," kuulutab Palmse majavalitseja. Sagadi ja Vihula on ju ka riigimõisad. Ühiselt jagatakse suvise festivali Viru Säru toimumispaika.
Romantilistel õhtutel lülitatakse härrastemajas elektrilambid välja. Majas on ohtralt küünlajalgu, millel süüdatakse nii palju küünlaid kui saab ja valgust on piisavalt. Siis saab parkettpõrandatel keskaegsel kombel tantsu vihtuda.
