Looduskalender

Kühmnokk-luik      Cygnus olor

Veel eelmise sajandi lõpukümnenditel käitusid kühmnokk-luiged tavapäraselr ehk „luiged läksid, lumi maas“.

Kühmnokk-luiged saavad oma toiduse ka talvisel ajal kätte veel kuni meetrisest kaldaveest, kui kaldajää rannikumere katab tuleb lõuna poole liikuda. Vaata allolevat jääkaarti.

Rekord nr. 387        Küttimisrekordid – orav

Harilik orav ehk punaorav       Sciurus vulgaris

Tänapäeval oravaid enam ametlikult ei kütita.

Kõre ehk juttselg-kärnkonn       Epidalea calamita

Taliseen puidu-sametkõrges

Puidu-sametkõrges      Flammulina velutipes

Meil kasvavatest vähestest taliseentest on puidu-sametkõrges ainus värskelt tarvitav talvine söögiseen, mida tasuks leidjal kindlasti toiduks tarvitada.

Eestimaa Looduse Fond (ELF) kogus möödunud aastal koos Alutaguse Matkaklubi ning Eesti Looduskaitse Seltsi Alutaguse osakonnaga allkirju Alutaguse rahvuspargi laiendamise toetuseks. Algatusega liitus 1522 inimest. Täna toimub algatuse arutelu Riigikogu keskkonnakomisjonis. 

Kui rasvapall on pärast toidumaja juurde üles riputamist juba mõne minutiga kadunud, võib selles kahtlustada harakat. Harakas sarnaselt teistele vareslastele on nutikas lind, kes toidu leidmisel ja kättesaamisel on väga leidlik.

Suurest metsamassiivist harakaid ei leia, ta on kultuurmaastiku lind, keda kohtab viimastel kümnenditel järjest sagedamini ka linnades. Harakaid pesitseb Eestis 10 000–15 000 paari. Ta on paigalind, kes suuremaid rändeid ette ei võta ning talviseks arvukuseks hinnatakse meil 20 000–30 000 isendit.

Hea linnusõber! Eesti Ornitoloogiaühing kutsub sind osalema jaanuari viimasel nädalavahetusel toimuval talvisel aialinnuvaatlusel 28.-30. jaanuaril. Vaatluspäevadeni on jäänud kümme päeva, nii et nüüd on paras aeg sättima hakata! Kuidas valmistuda talviseks aialinnuvaatluseks?

Siisike        Carduelis spinus

Siisikeste talvine arvukus kõigub märgatavalt aastate lõikes nagu ikka invasiivsetel liikidel ehk palju oleneb toidu kättesaadavusest looduses.

Sellise seltsingu lennupilt on liikuv ja „lainetav“ – lennul käib üks pidev üles ja alla liikumine.

Kolmapäeva külm hommik

Nädala esimene pool oli külm ja õhutemperatuur püsis ööpäevaringselt miinuspoolel.

Maapinda kattis esmaspäevast kolmapäevani ligikaudu 20sentimeetrine lumekiht. Lumes püsis eelmise nädala sulade järel tekkinud kahesentimeetrine koorik.

Härmatis kesknädalal

Käesolev raamat peaks pakkuma huvi metsasõpradele, olgu nad siis looduses matkajad, linlastest maakoduomanikud või koduümbruse maastikupilti väärtustavad inimesed.

Avastamist jagub kindlasti ka looduskaitsjatele ja metsamajandajatele. Siinses raamatus on metsa vaadeldud kui ajas ja ruumis pidevas arengus olevat elukooslust. Mets ise muutub kogu aeg, seda muudavad nii inimesed kui ka loodusjõud.

Vägev! Ilus! Enneolematu! Roheline draakon. Vonklev neoonmadu. Põhjataeva tulekaru!

Talvike       Emberiza citrinella

Külamaastike linnud, kes linnadesse ei tiku, tegutsevad salkades. Meil pesitsenud talvikeste enamus rändas novembriks lõuna poole nii, et talvel toimetavad meil põhja pool pesitsenud talvikesed.

Tekst: Laura Kiiroja

Kasvatada last, kes hunti hirmutavaks ja kurjaks ei pea, on vanematele keeruline ülesanne. Tundub, et igas Disney multikas (“Lumekuningannast” “Kaunitari ja koletiseni”) ning igas muinasjutus (“Punamütsikesest” “Kolme põrsakeseni”) on hunt peamine ohuallikas, kes mitte ainult pole koletu kuri, vaid tal on ka kange isu just nende kõige paremate tegelaste järele. Õpetada lapsele, et hunt ei ole tegelikult halb, on justkui tuuleveskitega võitlemine.

Talvine aialinnuvaatlus toimub tänavu 28.-30. jaanuaril olles Eesti populaarseim linnuvaatlusüritus ja suurim harrastusteaduse algatus. Möödunud aastal osales 2050 vaatluskohas kokku 3055 inimest, kes vaatlesid ligi 71 500 lindu 69 liigist. Vaatluskohas kohati keskmiselt 35 lindu, kõige arvukam ja sagedasem lind oli rasvatihane. Osa võtma on oodatud igas vanuses huvilised üle Eesti.

Aasta mullaks 2022 valiti Eesti Mullateaduse Seltsi poolt tehismuld , tunnuslausega "masinaga muudetud maa.

Tehismullad on väga tugeva inimmõjuga mullad, kus loodusliku mulla ülemine osa on osaliselt hävitatud või eemaldatud, segatud alusmullaga, maetud puistanguga või koosneb looduslikust või looduses mitteesinevast puistangumaterjalist.

Tehislikkus tähendab inimtegevuse tugevat ümberkujundavat mõju mulla väljanägemisele ja arengule. Mullateke, mis on lahutamatult seotud taimedega ja muu elustikuga, on ka neil aladel looduslik protsess.

Metsnugis

Rekord nr. 384        Küttimisrekordid - metsnugis

Metsnugis        Martes martes

Kõige rohkem metsnugiseid kütiti 2013. aastal, kokku 3830 isendit.

Näiteks: 2003. aastal kütiti 2201 metsnugist.

              1993. aastal loendati neid 6100 ja kütiti 1250.

Jõgeval asutati Sordikasvanduse juurde Mihkel Pilli käskkirjaga ilmajaam 1922. aastal 11. jaanuaril. Meteoroloogilised vaatlused algasid 15. jaanuarist. Esimene vaatlusväljak asus Jõgeva alevikus Pedja jõe saarel pargi läheduses. Peagi viidi vaatlused üle avatumasse kohta põllu äärde jõe idakaldal. Päikesepaistet registreeriti laboratooriumi katusel. Esialgu toimusid vaatlused kolm korda päevas – kell 7, 13, 21. Öine vaatlusaeg (kell 1) lisandus alles 1950. aastal.

Ornitoloogiaühing kutsub linnutundjaid jaanuaris osalema iga-aastasel kesktalvisel veelindude loendusel.

Rahvusvaheline kesktalvine veelinnuloendus toimub 2022. aastal juba 56. korda.

Eesti osaleb selles projektis 1967. aastast. Alates 1995. aastast on kesktalvine veelinnuloendus osa Eesti riiklikust bioloogilise seire programmist. Loenduse eesmärk on hinnata vee- ja rannikulindude asurkondade seisundit.

Vareskaera-aasasilmik      Coenonympha hero

Vareskaera-aasasilmik on kõikjal euroopas kus ta veel esineb kaitsealune liik.

Juhan Lepasaar 1944. aastal (foto erakogust)

Täna öösel lahkus meie hulgast meie vanim loodusemees Juhan Lepasaar.

Eesti loodusmeeste „raudvara“ Juhan Lepasaar elas Alutaguse vallas Oonurme külas Lepasaare talus ja tähistas  13. mail 2021. aastal oma 100-ndat juubelit.

Juhan Lepasaarest valmis stuudios Eesti Telefilm 1994. aastal Rein Marani autorifilm „Kandlekuusk“.

Huviline leiab filmi: LINK

Videousutlused „Jutud Juhaniga“