Looduskalender

Võib vaid oletada, et keegi randtiirudest on täpsuslaskmises saavutanud meisterlikkuse ehk nii juhtus aprilli viimasel päeval.

Ega muud polnud teha, kui oodata korralikku vihmasadu ida kaarest, mis veebikaamera objektiivi puhtaks peseks enne, kui roe jõuab tuule ja päiksega plastiku külge paakuda.

Tänaseks pilt puhtam, kui enne. Rohukosklad ja hülged kaamera ees:

Teder       Tetrao tetrix

Tedremängu meie looduses on arvestatavalt vähemaks jäänud. Poole sajandi tagusel ajal loendati mängivaid tedrekukki kuni nelikümmend tuhat, siis tänavu enam viite tuhandet kokku ei loendata.

Kanepilind        Carduelis cannabina

Kultuurmaastike väikesed pruunikashallid laululinnud. Isaslindude laup ja rindmik on kevadel vähem märgatavate punakate sulgedega, aga suletippude kuludes paistab suvel punane rind rohkem silma Emaslinnu rindmik tumedatriibuline.

LK foorumist: LINK

Konnakotkaste paar pesal

28.aprillil külastas endist suur-konnakotkaste pesa kotkapaar ja toimetab igapäevaselt pesal hommikuti ja õhtuti. Pesasse on toodud rohelisi oksi ja linnud on ka paaritunud.

Kes need konnakotkad on? Aeg peaks arutust andma, aga jälgijatel teema mille üle arutleda.

Pesa omaks tunnistamist tähistab kindlasti muna pesas.

Vaata LK foorumis liikmete tänaseid vaatluseid: LINK

Ornitoloogiaühing kutsub vabatahtlikke linnuhuvilisi vaatlema ja koguma teavet metskurvitsate mängulennu kohta. Loendusperiood kestab 10. maini.

Täna, 4. mail kuulutati välja fotokonkurss “Kliimaklõps”, mille raames kutsutakse inimesi jagama fotosid kliimasõbralikest paikadest, rajatistest, nähtustest kui ka tegevustest Eestis. Samuti on oodatud pildid näidetest, mida soovitakse tulevikus näha vähem.

Kliimamuutus põhjustab nii elurikkuse kadu kui ka liikide levilate nihkumist. Kuigi riigipiirid on paika pandud inimeste omavaheliste kokkulepetega, ei jäta need puutumata ka loomade elu – müüri või taraga kaitstud piirid võivad olla otseseks levikutõkkeks, kuid ka riigiti erinev seadusandlus võib eluslooduse käekäigule mõju avaldada. Suurbritannia teadlased uurisid mudelite abil, kuidas mõjutab kliimamuutus lindude ja imetajate liigirikkust eri riikides ning kuidas liikide levik riigiti muutub.

Varsakabjad ja tarnamättad

Nädal kujunes jahedaks, eriti esimesel poolel.

Kui pikaaegsete keskmiste järgi on tõusnud aprilli viimastel ja mai esimestel päevadel ööpäeva keskmine õhutemperatuur siin kandis 7…8 kraadini, siis sel nädalal ületas keskmine õhutemperatuur Jõgeval viie kraadi piiri ainult reedel (5,8 °C). Kõige jahedam oli ilm esmaspäeval, kui maksimaalne termomeetrinäit küündis ainult 4,1 kraadini ja ööpäeva keskmiseks jäi 2,7 °C.

https://www.marinetraffic.com/  17.jaanuar 2021 15:13 Tankerid „STI WINNIE“ ja „ZALIV AMURSKIY“ Eesti sisemerel ja Pakri linnukaitsealal.

Hoolimata Eesti Ornitoloogiaühingu vastuseisust kavatsetakse endiselt lubada nafta laevalt laevale käitlemist merel, mitte piirduda üksnes sadamatega, kus on olemas vajalik reostustõrjevarustus. 

Vaatamata mitte väga soojale kevade algusele on esimesed must-kärbsenäpid Aafrikas asuvatelt talvitusaladelt Eestisse jõudnud ning asunud otsima pesitsuskohta. Must-kärbsenäpp pesitseb nii metsas, pargis kui ka koduaias, tehes pesa kas puuõõnde, kuid meelsasti ka pesakasti. 

Estwatchi ja Eestimaa Looduse Fondi uuring “Kui hästi on hoitud kaitsealused suure loodusväärtusega metsad?

Must-toonekurg        Ciconia nigra  

Tõeline üllatus, et täna kella poole kolme paiku nägime pesale saabumas emaslindu ja arvata on, et veel mittepesitsenud noort emaslindu, aga me võime ka eksida.

Eesti vanim ja suurim lindude uurimisele, kaitsmisele ja tutvustamisele pühendunud organisatsioon Eesti Ornitoloogiaühing tähistab täna sajandat aastapäeva. Oma juubelit tähistab ornitoloogiaühing koos linnuhuvilistega üle Eesti toimuvatel retkedel linde vaadeldes. Aastapäeva puhul näeb peagi trükivalgust ka Juhani Pütsepa koostatud raamat, milles jutustatakse sada lugu lindudest, ornitoloogiaühingu ajaloost, liikmetest ja sündmustest.

Linnuvaatleja 2021. aasta määramisvõistluse 3. vooru tulemused on selgunud. Osalejaid oli selle aasta kolmandas voorus kokku 197, kellest algajate küsimustele vastasid 169 ja edasijõudnute omadele 28. Algajate raskusastmes vastas kõigile viiele küsimusele õigesti 38 ja edasijõudnutest 8 osalejat. Kolmanda vooru vastuseid koos selgitustega saab vaadata küsimuste juurest: 

algajad: LINK

Laulurästas       Turdus philomelos

Meie metsalooduse arvukaim rästaliik ja koos vainurästaga pisemad rästaste esindajad.

Emahunt W003F toodi Isle Royale’i saarele 2018. aasta sügisel, paari kuu pärast oli ta sealt juba läinud. Foto: National Park Service

Eesti Loodusmuuseumi kodulehel olev virtuaalne kevadseente näitus pakub vajalikke teadmisi nii juba kogenud kui alles alustavatele seenelistele. Virtuaalnäituselt leiab Eestis enimlevinud kevadseente liigid 360 kraadi pööratavate fotode ning peamiste eristamistunnuste ja omaduste kirjeldustega.  

7. mail kell 14.00-15.30 (Eesti aja järgi) toimub üle-euroopaline veebiseminar loodusturismi teemal „Miks ja kuidas muuta loodus ligipääsetavamaks?“

Kaitsealad, väärtuslikud maastikud ja üksikobjektid on meie rahvuslikud väärtused, mis on olulised keskkonnahariduse ja loodusturismi sihtkohad ning mis aitavad kaasa meie elukvaliteedi parandamisele. Kuid kas need on kõigile kättesaadavad?

Rästik ehk harilik rästik      Vipera berus

Meie looduse ainus mürgine, aga samas kaitsealune roomaja tekitab kahetist suhtumist ja neid kohtame soojemate ilmadega looduses liikumas.