Huvitav, et PDA-de jaoks pole tehtud sellist tarkvara, mis teeks ka pihuarvutist samade funktsioonidega seadme nagu käsi-GPS ja rohkemgi veel... ikka on mõnedel programmidel midagi puudu.

Nüüd siis läheb valimiseks, sest programme on kuhjas saadaval:

• AmazeGPS - tasuta Java-programm. Näitab teekonda ja asukohta aluskaardil
• Getus - ka tasuta, matkib üsna hästi ilma kaardinäitamise võimaluseta GPSide omadusi.
• GPS Tuner - Tasuline, kuid demo sai proovida juba. Kõik kena, kuid aeglane ja puudub geopeituse leitud ja leidmata aarete eraldamise võimalus
• OziExplorerCE - eestlaste seas vist kõige populaarsem. Enamus vajalikke asju olemas, puudub teekonnastatistika ja kompass. Tasuline, kaardi kalibreerimiseks vaja osta ka lauaarvuti kallis programm
• BeelineGPS - ideaalne geopeituseks, eriti Geocachingu lehe abiga. Hea teekonnastatistika ja waypointide haldus, kuid kehv kaarditugi
• Garmap - ürgvana programm Garmini formaadis navigeerimiseks. Pole aimugi, mida see asi võimaldab.
• PDAfun - Google Mapsi kaartidega navigatsioon. geopeituseks vähe võimalusi
• Mapwelt - lihtne kaardinavigatsiooniprogramm. KML-väljund.
• Fugavi Pathaway - keeruline paigaldada, aga paistab, et kõik käsi-GPSi ja mere-GPSi omadused on olemas.
• GPSDash 4 - ekraanipiltide järgi kõige kasutajasõbralikum GPS-programm eriti põhjaliku teekonna-infoga. Enne installi ja proovimist jättis kõige parema mulje.

Lisaks on veel Google Maps for Mobile ja MGMaps, kuid nende võimalused on piiratud. Ka MSN Virtual Earth sisaldab mobiiliversiooni, kuid tahab, nagu eelmisedki, saada Inernetist värskeid kaarte.

Juba aastaid tagasi esitletud ja oodatud Garmini telefon Nüvifone on jälle jõudnud GPS-telefoni ootajatele sammukese võrra lähemale.

Garmin otsustas, et üksi keerulisel mobiiliturul hakkama ei saa ja lõi käed Asusega, kellel on juba kogemus pihuarvuti-mobiilide tegemises. Asuse telefonid on samuti GPSiga, kuid nende puuduseks on olnud Windows Mobile´i operatsioonisüsteem, millele Asus ise on üsna minimaalselt sõrmesõbralikku tarkvara peale ehitanud (erinevalt näiteks HTC-st, millel on TouchFLO kasutajaliides). Garmin aga pole suurem asi mobiilide ja pihuarvutite riistvara tootja, see-eest on neil oma väljatöötatud tarkvara GPSidele. Selle edasiarendust - opsüsteemi mobiilidele tahetigi Nüvifone´is tutvustada. Nüüd on Asuse näol tugev riistvaratootja selle platvormi jaoks olemas.

Aga pikka sissejuhatuse juurest asja juurde - juba õige varsti, Mobile World Congressil Barcelonas 16.-19. veebruaril näidatakse Garmin-Asuse uut Nüvifone´i mudelit Garmin-Asus nüvifone G60, mis tuleb müüki reaalse tähtajaga - selle aasta esimesel poolel. Arvestades Asuse uudismudelite väga kiiret jõudmist Eestisse, võiks loota, et hiljemalt sügiseks on meilgi Nüvifone lettidel.

G60 sisaldab parimate Garmini autonavigaatorite võimalusi kombineerituna online-teenustega, mis on ligipääsetavad telefonimooduli vahendusel, mis asub ikka samas Nüvifone´i kestas. Ja muidugi saab sellega ka helistada.

Natuke masendav, et ideaalset GPS-programmi, kus oleksid sees vähemalt kõik käsi-GPS-i omadused ja rohkemgi, pole veel loodud. Igas programmis on midagi head ja midagi puudu. Või kui ongi peaaegu kõik olemas, siis see programm jooseb kinni pidevalt.

Nüüd siis on PDA softist sõelale jäänud järgmised ja sõelast läbi kokkunud järgmised tarkvarad:

+ Oziecplorer CE: jah, see sai installitud ja jäetud, kuid ta on ikka jube ebamugav. Hirmus mässamine kaartidega, konverteerimistega, kalibreerimistega, tohutu lohe programm lauaarvutis, mis maksab veel üle 1000 krooni, tuleb leppida demoversiooniga. Muidu kena, aga see konverteerimise-jama on tüütu ja kaardi kalibreerimine ka. Geopeituse mängimiseks kohmakas. Kaardilt waypointide asukoha vaatamiseks hea. Seega jätan ta alles, et kaardilt waypointe jälgida.

+ Beeline GPS: Tõeliselt hea programm, mis geopeituse jaoks justkui loodud: seal saab isegi aardelogid salvestada ja Geocachingu lehelt lisainfot vaadata. Salvestab träkki, näitab kompassi, tohutult võimalusi geocachingu aarete sorteerimiseks-haldamiseks. Paraku on üks miinus ka - ei saa kaarte kasutada taustana, sellepärast jääb 30 USD eest see programm ostmata ja arvutisse jääb ta vaid waypointide haldamise jaoks kuuks ajaks demoversioonina.

-/+ GPS Dash: kahju, et see programm nii ebastabiilne on, jookseb kokku peaaegu regulaarselt. Sellepärast jäi ost ära. Muidu on ta aga ideaalilähedane - tohutult teekonnamõõdikuid, kompass, aardeotsimise võimalus, kaartide kalibreerimine ülilihtne võrreldes Oziexploreriga ja mugav kasutada. Aga, jah, kinni jookseb kuramus. Võib-olla tasulises versioonis on asi parem, aga demoversioon salvestab NMEA-juttu 100 kB ja peale seda paneb pange peaaegu alati :(

- Mapwelt: ei saa seda soovitada. Kardan, et just selle programmi pärast pidin ma PDA-le tegema totaalse mälupuhastuse. Jookseb kinni, käitub ettearvamatult, aeglane.

- Fugawi: ei hakanudki tööle. Java Classidest millegi puudumine veateateks.

- Trekbuddy - näib hea programm olevat, aga sama lugu - Java Classidest oli midagi puudu...

- Smart2Go: Nokia kasutajate lemmik, paraku ei suutnud ma selles midagi kasulikku näha. Tomtomist kõvasti lahjem, vähe võimalusi, Windows Mobile 6-ga kaartide laadimine ei õnnestunudki. Jubedalt kruttis ringi oma veebist laetud kaarti GPSi signaali kätte saades.

+ VisualGPS: jah, see programm jääb PDAsse. Lihtne, selge, teeb seda, mida temalt oodatakse: näitab satelliite ja salvestab träkki. Kõik. Seega võib ta rahus taustale tööle panna NMEA-juttu talletama, samal ajal mõne teise GPS-programmiga tõsisemalt navigeerides ja Waypointe salvestades, kui vaja. Pärast võib VisualGPSi faili kuskil lahti võtta ja träki ära salvestada. Mugav. Ah et kuidas kaks programm GPSist andmeid saavad? See on lihtne. Windows Mobile verioonist 5 sisaldab intelligentset GPS-draiverit, mis võtab füüsilisest pordist GPS-signaali ja jagab NMEA signaali edasi juba virtuaalpordi kaudu, kuhu külge võivad end haakida mitu programmi korraga.

Pilt on tehtud Valgejärve ääres, GPS-träkingut katsetades. Valitud programmidega on plaanis hakata Eesti matkaradasid kaardistama.

Peale pikka pausi GPS-rakenduste näppimisel sai täna jälle mõni tund sellele pühendatud.

Maailm on vahepealsete aastate jooksul tõesti natuke edasi arenenud. Kuid Windows Mobile, mis oli mobiilirakenduste osas GPSidele mõned aastad tagasi kõige rikkalikum, on hakanud kaotama Androidile.

Jah, Windowsile on endiselt vanu legacy programme ja suur osa neist isegi töötavad uutes telefonides, kuid kõik uued on olemas ka Androidile ja millegipärast Androidile disainitud tunduvalt paremini.

Aga siiski - näiteks sporti tehes on valik mõlemil platvormil huvitav.

Üks hea lihtne sporditräkker on Endomondo. See on lausa nii lihtne, et mobiilirakenduses pole võimalik muud teha, kui valida spordiala ja vajutada start. GPSi abil träkitakse teekond ja ajad ning saadetakse veebi. Ekraanilt näeb aega, vahemaad ja hetkekiirust. Kõik. Siiski maksab näiteks HTC Touch HD2ga vaadata, et telefon ise GPSi välja ei lülita. Veebi on põnevam ja veebis ongi põhitegevus: statistika, kaardid jne. Seal käib reaalne spordistatistika ja võistlus.

Huvitav lisavidin on ka sõbrale trenni ajal audioteate saatmine: tipid ingliskeelse teksti sisse ja see hääldatakse mobiili poolt treenivale rahvasportlasele ette.

Sportypal on teine rahvasportlase GPS-abimees. Välimuselt tundub paljutõotavam kui Endomondo. Ilus graafiline kasutajaliides, paraku spordirajal veel katsetamata. Veebis näitab kenasid 3D vaateid Google´i kaardil, igasugune statistika on olemas.

Nii nagu Endomondos saab ka oma GPSist GPX faili laadida. Miskipärast veebi laetud trenne mobiil ei näita, aga eks katsetamise käigus selgub, kuidas need näha on. Veebis sai ühenduda Facebookiga, kuid kas trennid sinna maagiliselt ise üles lähevad, on ka esimese välitöö ülesanne.

Kuid selle tunnikese sees, mis GPS-tarkvarale aega oli, sai uurida veel kolmandatki GPS-softi. Kunagi kasutasin GPSPlot-nimelist tarkvara, see töötab praegugi Windows 6.5 all, kuid sellel oli kaartidega vaja palju võimelda (ehk kalibreerida). Nüüd jäi silma tarkvaraline tandem Navimapper / NaviComputer. Navimapper asub arvutis ja sellega saab koostada kaarte mobiilis asuva NaviComputeri jaoks. Hea on see, et kaardikoostamine on ülilihtne ja kalibreerida pole enam vaja (see tähendab koordinaatide ja kaardipildi kokkuviimist). Seda pole vaja sellepärast, et kasutatakse Openstreetmapi ja tema alasektsioonide vaba litsentsiga kaarte, mis saadakse kätte juba koordinaatidega seotult. Ja Openstreetmap on juba päris heaks saanud. Valid sobiva piirkonna, suurendustasemed, salvestuskoha ning genereeritakse .nmap laiendiga failid, mida saab mobiili vastavasse kataloogi laadida. Pool Tallinna näiteks võttis 11 MB ja oli ikka ülidetailne.

Navicomputer sobib hästi matkamiseks, autonavigaatoriks ilmselt mitte, sest ta ei oska tänavavõrgus navigeerida. Küll aga saab oma GPX faile laadida ja neid näidatakse ilusti kaardil. Näiteks võib võtta mõne salvestatud matkaraja träki Reisijutud.com-ist ja telefoni laadida. Matkarajal tuleb vaid kaardil näha oleva punase joone lähedale hoida. Ka huvipunktid saab kanda kaardile, kuid näiteks geopeituseks pole see programm just parim, sest ei näita suunda ja kaugust huvipunktist ehk aardest. Hea kaardiga aga saab liikuda "mullile" kaardil võimalikult lähedale ikkagi.

Ja muidugi salvestab NaviComputer ka läbitud teekonda. Näitab aega, läbitud distantsi, keskmist kiirust ja kõrguste graafikut.

Kaido Einama

Arvutimaailm, detsember 2007

Järgmisel aastal on navigatsiooniseadmed telefonides ja pihuarvutites saanud igapäevaseks. Uued mudelid tulevad välja aina täpsemate asukohamäärajatega ja nii nagu praegu on raske leida kaamerata telefoni, on mõne aasta pärast keeruline nõuda endale asukohamäärajata head sidevahendit. Arvutimaailm proovis järgi, milleks need GPSiga pihuarvutid võimelised on.

Eelmisel aastal detsembris testitud pihuarvutite reas pole seekord Fujitsu-Siemensit, kelle mudelid enam ei uuene ja tootja plaanib pihuarvutite turult eemale tõmbuda. Samamoodi on Dell plaaninud pihuarvutitegemise ära lõpetada. Tuntud IT-maailma tegija HP veab samuti vanemaid pihuarvutimodeleid uude aastasse, kuid neilt võib peagi uudiseid kuulda – loodetavasti ka GPSiga kommunikatsioonivahendi uuendamisest. Kuna värsket testmudelit testimise ajaks laborisse ei jõudnud, tuli kasutada reaalses kasutuses veidi üle aasta olnud Mobile Messengeri, mistõttu võis karta, et mõnedes testides, näiteks akutestis tema tulemus jääb kesiseks. Aga vähemalt on ta nüüd esindatud.

Hindamisel ei klassifitseerunud sobivaks veel Mio Digiwalker P550, mis muidu on igati korralik navigeerija, kuid tal puudub GSM moodul ja helistada ei saa (välja arvatud näiteks Skype´iga üle WiFi). Sellepärast jäi ta ka hindamata.

Täiesti üllatav tegija oli aga Glofiish, kellest Eestis on olnud vähe kuulda. Kuna ta hiilgas igas valdkonnas piisavalt (väljaarvatud aku vastupidavuses), sai ta ka kõrgelt hinnatud.

Nüüd aga lühidalt, kuidas test toimus.

Kõigepealt muidugi sai vaadatud tehnilisi näitajaid. Kasutades tuli panna rõhku ka helistamisele, mis on ja jääb selliste seadmete põhiülesandeks ja selle testi üks tingimus – GPSi olemasolu sai ka järgi proovitud.

Tehnilistest omadustest läksid arvesse kõigepealt nupud – nende funktsioonid, mugavus, hulk. HP ja HTC said lisapunkte täisklaviatuuri eest – see kiirendab kõvasti e-kirjadele vastamist või märkmete tegemist. Mio P550 nuppude funktsioonid jäid aga veidi arusaamatuks – kas tõesti on vaja kõige rohkem ekraani horisontaalis pöörata ja infonupp?

Glofiishil ja Mio A701-l olid ainukestena eraldi GPS-i nupud, Asuse numbriklahvid aga on mugavad telefonina kasutades – pole vaja ümber õppida, nagu pihuarvutitega tavaliselt juhtub, kui klahve pole. HP iPaqi nööpklahvid aga on juba klassikaks saanud, positiivses mõttes.

Operatsioonisüsteemina võiks kõikidel PDA-del olla juba Windows Mobile 6, kuna selle hulk lisavõimalusi e-posti ja suhtlustarkvara juures on nii mugavad, et vana Windows Mobile 5-ga enam uue operatsioonisüsteemi kasutaja ei lepiks. Mio A701 juures oli küll tootja klassikalist Win Mobile 5 ilusamaks muutnud, et esialgu võis ta uue operatsioonisüsteemiga segi ajada. HTML-is e-kirjade lugemine, suhtlustarkvaras failide saatmine jms ning lisaks veel suhteliselt vähene pihuarvuti ressursi koormamine on kõik Win Mobile 6 kasuks rääkivad plussid.

Protsessoriks oli enamustel pihuarvutitel vähemalt 400 MHz jõuallikas, Asuse pihuarvutil vaid vanemat sorti 200 MHz Texas Instrumentsi tuum. Kuid sellest pole midagi, kui mitut asja korraga pihuarvutis harva rakendatakse – rahulik kasutaja saab ka aeglasemaga hakkama.

Mälu on juba kriitilisem, eriti Skype´i ja muude ressurssi nõudvate tarkvaradega, näiteks kaarditarkvaraga navigaatorite jaoks. Igal juhul maksab pihuarvutile kohe kaasa osta ka mälukaart. Arvestada tuleb sellega, mis sinna kaardile läheb: MP3-failid, videod või kaardid? Näiteks TomTomi navigaatori Lääne-Euroopa kaart üksi on juba 1,5 GB, seega võib 2 GB mälukaardist isegi väheks jääda.

Ekraanide kategoorias polnud Glofiishile võrdset. Millal ometi teised VGA ekraanile üle lähevad? Pildikvaliteedis on vahe tohutu, kuid ilmselt kulutab 480x640 pikseline pilt akut ka kiiremini. VGA ekraanidega on Windowsi lisatarkvara hankimisel ka veidi raskusi, kuna enamus programme on QVGA jaoks tehtud – pildid on silmatorkavalt karvased.

Kaalu poolest võiks eelistada jälle Asust, tema väiksem ekraan ja käepärane suurus on telefonina kasutamiseks mugavam.

GPSid määrasid asukohta väga kiirelt. SiRFstar III on saanud juba GPSide täpsuse standardiks, aga selgus, et ka HTC sees olev vähemtuntud Qualcomm pole grammigi kehvem. Küll aga kaotas HTC mõnel korral asukohataju ja vajas restarti. Sama lugu oli ka Mio A701, HP ja Asusega aeglasemal GPSi pordikiirusel. Mio ei suutnudki 4800 bit/s pordikiirusel satelliite ära tunda.

GPSi tarkvaraga olid varustatud HP ja Glofiish, teistel tuli see juurde hankida. Selles pole aga probleemi – internetist on tasuta allalaaditav näiteks VisualGPSce, mis näitab koordinaate ja salvestab ka teekonna, kui vaja. Kaardinavigaatoriks tuleb aga mõni tasuline programm osta.

Testitud sai kõigi GPSide toimivust rasketes oludes – tihedalt pilves ilmaga kivimajas toa aknal, kust vaid ühe ilmakaare satellitide vaade. Tabelisse läks kirja taevast leitud satelliitide arv ja see, mitme abil GPS ennast n.ö fikseeris, et asukoht määrata. Siis – peale vähemalt üks kord asukoha fikseerimist, sai tehtud kõigile pihuarvutitele taaskäivitus ja mõõdetud aega, millal nad uuesti asukoha tuvastavad. Seda nii 4800bitise kui 57 kilobitise pordikiiruse juures. HP ja Mio P550 kiirema pordikiirusega enam taevaga ühendust ei saanudki, aeglasema pordikiiruse juures aga olid üsna kärmed.

WiFi test proovis matkida tavalisi kontoritingimusi – vahemaad küll väikesed, aga palju takistusi teel tugijaamani. 15 meetri kaugusel kolme kiviseina taga märkas kõigil pihuarvutitel signaalilangust, vaid Glofiish ei teinud sellest eriti välja.

Koormustestiks on parim Spb Benchmark (vt lähemalt testide olemuse kohta www.spbsoftwarehouse.com/products/benchmark/), mis isiklikuks ja meediakasutuseks on tasuta. Terve rida teste selles programmis hindab pihuarvuti võimekust kõigis kontoritööks ja mängudeks mõeldud olukordades ja selle järgi on lihtne tooted ritta seada. Testitud sai vähemalt kolm korda ja tabelisse võetud kõige keskmisem tulemus. Mio P550 ebatavaliselt pikad ajad mõnes testis kordusid alati. Mis selle põhjuseks võis olla, on raske selgitada. Iseenesest oli ju P550-l ju mälu ja protsessorikiirust piisavalt.

Aeglasem oli ka Glofiishi graafikatest – muud põhjust peale suurema punktihulgaga ekraani, mis rohkem graafikavõimsust nõuab, ei oska siin välja pakkuda.

Lõpuks aga kõige tähtsam omadus – helistamine. HTC kvaliteet tundus siin kõige puhtam – kõned väga selged ja valjuse sai keerata nii kõvaks, et kõrval valus hakkas. Teised esinesid ka üsna hästi, seega ei saa öelda, et telefoni omadused kõigi muude ohtrate omaduste kõrval ära unustatud oleks. leviga probleeme ei olnud, aga eks see tuleb välja alles kuskil maapiirkondades, millisel on tundlikum antenn.

Kokkuvõttes osutuski parimaks Glofiish – ja seda tänu mitmete omadustega hiilgamisele. Tal oli parim ekraan, peaaegu kiireim ja täpseim GPS ning väga tundliku antenniga WiFi. HTC TyTN II on oma sülearvutiliku välimusega (täisklaviatuur ja üles pööratav ekraan) saanud paljude tehnoloogiafännide lemmiktelefoniks ja testis selgus, et õigusega – hea helistada, täpne navigeerida ning kõik, mis pihuarvutis tahta, on olemas (v.a VGA ekraan). Paraku on ta ka kõige kallim ja üsna õrna konstruktsiooniga.

Teistel pihuarvutitel aga puudus üks või teine omadus, mis oleks ta täiuslikuks teinud ja sellepärast sai ka punkte vähem anda. Kuid see ei tähenda, et nad oluliselt halvemad oleks. Kui hinnasilti vaadata, siis nii Asus kui Mio olid kalleimast mudelist pea poole odavamad, aga kindlasti mitte poole kehvemad. Seega hinna-kvaliteedi suhe on odavatel mudelitel paigas. Mida aga nende pihuarvutitega ette võtta? Eks kasutada ära nende head omadust pakkuda kõike ühes. GPSi abil saab määrata oma asukohta ja saata seda teisele telefonile, avaldada veebikaardil või tembeldada PDA-ga tehtud foto pildistamiskoha koordinaatidega. Tegemist on seadmetega, milles koos digifotokas, telefon, mobiilne kontor, autonavigaator ja multimeediaseade.

 

Edasi loe detsembri Arvutimaailmast 2007 (võitjaks tuli Glofiish eTen).