Tark teejuht tuuleklaasil ehk suur navigaatorite test

Arvutimaailm, nr 5 2008.
Kaido Einama Aigar Alaveer
Autonavigaatorite testimine näeb välja nagu sõitmine skisofreenilise seltskonnaga, kus kõik korraga püüavad läbisegi juhatada autojuhti kord vasakule, paremale, otse või tagasi. Üksmeel nelja testitud auto-GPSi igatahes ei iseloomustanud.

Aga päris reisi ära ei rikkunud ka neist ükski, ehkki oli hetki, kus tuli endalt küsida, kumb siis nüüd segi on, kas autojuht või juhatav tehnika. Proovisime Sony, Prestigio, Tomtomi ning Garmini juhatavaid seadmeid nädalavahetuse-reisidel Tallinnast Võru ja Värska kanti ning viimase, otsustava linnavooru tegime Pirital, kus lasime juhatada end Teletorni juurest Russalkani. Tegelikult aga pöörasime vahepeal Mähe suvilarajooni vahele ja segaduses autonavigaatorid püüdsid sealses teederägastikus iga hinna eest juhti õigele teele tagasi meelitada. Enamasti see õnnestus ka, ehkki juht ei tahtnud sõna kuulata. Kaartidele seekord väga suurt rõhku ei pannud. Nendega on tegelikult asi lihtne: navigaatoritest leiab reeglina kas Navteqi või TeleAtlase kaardid. Sony kasutas Navteqi, mis tähendas, et Eestis peale Tallinna mujal suurt midagi kaardile kantud polnud, aga Euroopa üldiselt oli väga hästi peal (väidetavalt on kasutatud Sonyl üks põhjalikumaid Navteqi Euroopa kaarte koos kaardil olevate objektidega). TeleAtlas on levinud Tomtomis ja Prestigios, nende lubadusel on Eesti kaetud üle 77% ulatuses. Teleatlas küsib oma kaardiandmed Eesti kohta EO Mapilt (Eesti kaarditootja, kellest kirjutasime eelmises Arvutimaailma numbris) ning Navteq võtab Regiolt selles osas, mida vajalikuks peab. Ja kuna vajalikuks on nad pidanud vaid Tallinna osa, siis teevad üksteise võidu Garminile (kasutab ka Navteqi) kui Eestis ühele populaarseimale navigatsiooniseadmete pakkujale nii EO Map kui Regio veel oma kaarte, kus Eesti detailsemalt peal. Mõned kuud on nende Eesti detailkaartidega olnud võimalik ka üle Eesti navigeerida – EO Mapi omaga tänava täpsusega ning Regio omaga majanumbri täpsusega suuremates asulates. Needsamad kaardid on tehtud ka käsi-GPSi versioonis Garmini käsi-GPSidele ja sellest kirjutame seekordses numbris tagapool samuti. Seega kaardid seadmetest eriti ei sõltu või sõltuvad niipalju, et valides mõne tootja seadme, on seal sees üks kahest maailma kaarditootja kaardist või Garmini puhul Eesti tootjate kaardivalik. Teleatlase kaartidega GPSid eksivad kõik samades kohtades ja Navteqi kaartidega samamoodi. Erand on ehk Tomtom, kus saab ise kaarte parandada, kui vaja või laadida vahepeal parandusi.

Kuhu neid vaja

Autonavigaatorid pole vaid reisiva turisti meelelahutus võõras kohas õiget teed leides. Seda müüti kummutavad juba osade naviseadmete menüüd, kust saab valida lisaks kiireimale või lühimale teekonnale ka seda, millega liigutakse: kiire sõiduautoga, kohaletoimetamise kaubikuga (et optimaalset marsruuti mitme punkti vahel leida) või veoautoga, mille jaoks mõned teed, sillad ja tunnelid  pole läbitavad. Seega on autonavigaator ka vajalik töövahend. Lisaks võib neist leida ka telefoni käed-vabad seadme ja hääljuhtimise, kui seda muidu autos pole. Niipalju, kui kehv aku lubab, saab autonavigaatori ka autost välja linnadžunglisse või metsa võtta, et see pärast tagasi juhataks või lähima bensiinijaama, kliendi, söögikoha leiaks. Jah, ka kliendiaadressid saab paljudesse GPSidesse sisse laadida, et siis õigesse kohta lasta kohale navigeerida. Sony navigaatoris saab valida juhendamist kiirele, tavalisele või aeglasele autole, veoautole, jalgrattale, mootorrattale, kaubavedajale, jalakäijale. Prestigiol on teekonnaarvutuse seadeid kõige rohkem: kiire, ökonoomne, lühim, jalgrattaga, autoga, bussiga, veoautoga, taksoga. Marsruudist eemaldumise tundlikkust ehk vahemaad, mille puhul hakatakse arvutama uut marsruuti, saab ka seada. Tomtomil on keskmine valik: kiireim või lühim tee, jalgsi, autoga või rattaga, kiirteedega või ilma. Omamoodi võimalus on aga kaarti parandada ja vaadata ilmainfot, mis vajab internetiühendust. Garmini valik on lühem: kohalejõudmine kiireimat, lühimat teed või teedeta maastikku pidi.

Jalgupidi esiklaasil

Enne, kui autoreisile minna, tuleb ära proovida navide kinnitused. Täiesti üllatavalt polnud siin olukord päris selge ehk siis iminapad ei püsinud 100% raudselt klaasi küljes. Erandiks oli Tomtom, mis vist tahab kerget järeleaitamist iminapa niiskeks tegemise teel, sest kipub auklikul teel aeg-ajalt alla kukkuma. Ja päris testi lõpus kukkus augurida läbides ka toitejuhtme ots seadme tagant ära. Garmin ja Prestigio püsisid esiklaasil kindlalt ning Sony oli lahendanud kinnituse väga kleepuva iminapaga, mida ainukesena sai kinnitada erinevalt teistest ka krobelisele armatuurlauale, seega tundus Sony kinnitus kõige universaalsem ja tihedam. Sony ja Garmini jalgadel on teiste kahe ees veel see eelis, et nendel käib toitejuhe jala külge. Nii on lihtne GPSi ennast kaasa võtta, ilma et peaks juhtmeid lahti ühendama. Mini-USB pistik oli kõigil olemas, Tomtom ja Sony näisid arvuti USB pesa kaudu ka end laadivat, teised mitte. Nüvil ei leidnud veel karbist ka 220 V toiteadapterit, teistel oli see olemas. Nüvi ja Prestigio said arvutiga kõige lihtsamalt kontakti, Sony ja Tomtom veidi tõrkusid enne spetsiaaltarkvara paigaldamist.

Kellad ja viled

Räägime siis kohe ära ka asjad, mis pole otseselt navigatsiooniseadmetega seotud, aga kuna navigaatorid on sisuliselt ühed tavalised Windows CE operatsioonisüsteemiga varustatud pihuarvutid, on neisse topitud ka palju muid asju, mis mõnedele meeldivad, mõned aga ei kasuta neid arvatavasti kunagi. Ja need asjad on järgmised: Sonyl telefoni käed-vabad tugi, Prestigiol muusika ja videote mängija ja pildialbum, Tomtomil telefoni tugi, iPodi tugi, muusikapleier ja pildialbum, Garminil terve menüütäis lisaprogramme: meediapleier, pildilehitseja, valuutateisendaja, maailma kell, kalkulaator, keeleõpe, ühikute teisendaja ja telefoni tugi. Seega Nüvi on kõige rikkalikum lisatarkvara poolest, kuigi osad neist on vaid demod ja need tuleb juurde osta.

Räägime eesti keelt

Kõik navigaatorid peale Sony olid selleks kevadeks ära õppinud eesti keele. Garminil oli mahe Urve Tiidust meenutav diktorihääl, Tomtomile konkreetne ja lühikese jutuga rahulik meeshääl. Prestigio naishääl oli veel nii värske, et see tuli GPSi internetist laadida. Sony aga pole GPSindust oma põhitegevusalaks võtnud ja pingutatud pole ka eestindamisega – nende navigaatori puhul tuleb leppida mõne muu euroopa keelega lisaks hääljuhtimisele ka menüükeelte valikul. Prestigio eesti keel on üsna korraliku grammatikaga erinevalt näiteks Nüvist, kus kohati on lauselõpud valed ja numbreid loetakse hakitult, mis mõnikord veidi närvidele käib. Tomtom on aga leidnud mugavalt lühikesed väljendid, näiteks jõuab Tomtomi meeshääl kiiremini öelda „parempööre“ kui samal ajal Garmini naishääl peab välja ütlema „pööra paremale“. Kui mitu pööret on järjest, siis nende lühemate väljenditega jõuab navigaator rohkem ja kiiremini ning ei teki lauselõppude ärahammustamist. Helivaljust oli kõige parem kruttida Prestigiol. Selleks oli küljel eraldi nupp. Sonyl ja Tomtomil oli navigeerimisekraanil helivaljuse jaoks ikoon, millest sai mõne vajutusega häält seada, Garmini Nüvil oli see aga kõige keerulisem ja kuhugi menüüsse peidetud. Sony hääl kippus maksimaalse helivaljusega plärisema, kõige kvaliteetsem tundus olevat Tomtom oma kõlariga. Tomtomist leidsime ka ainukesena võimaluse ise häälkäsklusi ja sõnumeid sisse lugeda, kui keegi peaks viitsima sellega vaeva näha. Numbreid või kaarti täis ekraan Siin võib nüüd hakata maitse üle kaklema, kumb on parem, kas palju infot ja numbrinäite ekraanil või võimalikult suur kaardipind. Igatahes olid navide tootjad siin kasutanud eraldi lähenemist. Garmini Nüvid näitavad tavaliselt vaid kahte numbrit – kohalejõudmise aega ja vahemaad järgmise pöördeni. Ülejäänud ekraan on kaardi päralt. Tomtom lubab kaardi all olevas kaheksas infoaknas seadistada kõiki välju omale huvipakkuva infoga, Prestigio lubab ka seadistada, kuid näitab väga peenikest kirja, mida silm vaid lähedalt seletab. Sony ekraanigraafika on üle kõige – selgelt loetav, palju infot ja tänu kõige suuremale ekraanile jääb ka kaardi jaoks piisavalt ruumi. Ristmiku kujusid näitavad kõige selgemini Prestigio ja Sony. Sony koguni kuni kahte ritsmikku. Garminil näeb järgmist pööret kaardile joonistatuna ja Tomtom näitab lihtsustatud kujundeid, kas pöördeid või ristmiku tüüpi (näiteks ringteed).

Maale!

Linnast välja sõites oli Sonyst suhteliselt vähe kasu, sest peale paari põhimaantee tema Navteqi kaardil muud polnud. Prestigio aga sai just hiljuti omale põhjalikuma kaardi ja see näitas üsna täpselt. Peterburi teelt soovitas ta Tartusse kuni Pirita sillani mööda Tartu maanteed sõita, siis aga valis Piibe tee ja sealtkaudu ei eksinud kordagi. Pikal sirgel, nagu seadetest sai valida, näidati kaarti nagu me paberatlasest ikka oleme harjunud nägema – linnulennult. Ristmikel pöörati kolmemõõtmeliseks autoakna-vaateks, mida sai ekraanilt kahe nupuga ka kohe linnulennu-vaatenurgaks kruttida. 90 km/h kiirusel teadustati pööramistest küll üsna viimasel hetkel, aga kui otsustaval hetkel kiirust vähendada, jõudis ära pöörata küll. Teeäärseid vaatamisväärsusi ja huvipunkte oli kaardil nii ohtralt, et oleks saanud vabalt mitmenädalase reisi planeerida. Nii Garmin Nüvi kui ka TomTom Go olid linnast välja sõites pisut keerulisema ülesande ees – nimelt oli reisijatel soov sõita Kernust Võrru. Kui soovitud sihtpunkt seadmetesse sisestatud sai, selgus aga tragikoomiline asjaolu: kõik kasutatud seadmed (Nüvidest olid kaasas nii EOMAPi kui Regio kaardiga isendid) näitasid sihtpunktini nii erinevat distantsipikkust kui ka kohalejõudmise aega. Seda viimast suisa tunniajaste vahedega. Kahjuks ei suutnud Nüvist leida sobivat võimalust marsruudi tervikpildi nägemiseks, seetõttu jääbki saladuseks, millised need erinevused marsruudis oleks olnud. Peale Tartu maanteele jõudmist aga seadmed jõudsid enam-vähem üksmeelele nii distantsi kui saabumise aja osas ning kaasreisijad said keskenduda kaardilt näidatavate huviväärsuste ülesotsimisele reaalsel maastikul.

Kakofooniline kontsert linnadžunglis

Otsustav test aga toimus siiski seal, kus navigaatoreid kõige rohkem vaja – linnas. Valisime veidi rahulikuma koha Pirita-Kosel, kuna neli navigaatorit esiklaasil kesklinnas sõites oleks ehk veidi ohtlikuks kujunenud. Piritalgi oli siiski tipptunnil parajalt liiklust. Panime sihtkohaks Russalka, alustasime Teletorni eest parklast. Nagu arvata võis, juhendasid sama kaardipõhjaga navigaatorid samamoodi: Regio kaardialusega Sony ning Garmin pakkusid kohalejõudmise vahemaaks esimene 5,8 ning teine 6 km, Prestigio ja Tomtom, mille kaardid Teleatlase kaudu EO Mapi päritolu, aga mõlemad 7,4 km. Ja siis algas kordamööda mees- ja naishäälne jutuvada. Nii muidugi tõsist testi teha ei saanud ja proovisime kõik seadmed järgi ükshaaval. Enne Pirita teele pööramist aga keerasime juhendatavalt teelt hoopis ära Mähe suunas – Kloostrimetsa-Pirita ristmikul oli Garmin ainukesena pahaendeliselt vait, nii et õiget suunda pidi kaardilt vaatama, teised juhendasid varakult ära pöörama. Mähe vahele jõudes aga vaikis jonnakalt Sony kogu Mähe suvilakvartali tihedat teedevõrku läbides, kus teised tegid pidevalt ümberarvutusi, kuidas tagasi pöörata Russalka poole jõudmiseks. Kinnijooksmisest vabastas Sony vaid sirgemale Pärnamäe tee lõigule jõudmine. Hoiatamiskiirus enne ristmikule lähenemist oli kõigil mudelitel veidi erinev ja peale Prestigio ei leidnud me teistel mudelitel võimalust seda hoiatamise aega varemaks või hiljemaks reguleerida. Sony teatas pööramistest 700 meetrit ja 200 meetrit enne ristmikku, Prestigio 800, 300 ja 100 meetrit enne ristmikku ning Tomtom 300 või 200 meetrit enne ristmikku. Nüvi teadustas pöördest 1,3 kilomeetrit ja 300 meetrit enne kohalejõudmist. Sony hoiatas aegsasti, kuid arvutas kaua ümber, kui õigelt teekonnalt eksisid. Prestigio aga hoiatas vähema etteteatamisega, kuid arvutas teekonna ümber kiiremini. Nii Sony kui Prestigio ekraanil näidati ka kahanevat skaalat õige teeotsani jõudes, et teaks valida õige pöördekoha, kui juhtub olema tihedam teedevõrk. Kõige jutukam paistis olevat Nüvi, ehkki mõnikord ei saanud päris hästi aru, mida ta juhendas: järjest loetleti sõnu vasakule-paremale-otse, mõnikord oli raske jälgida, et mis kohas liikluses mis sõnu jälgida. Tomtom ja Garmin lõikasid ka osa lauselõppe ära, kui juhendamine väga kiireks läks.

Lahkuvõttev kokkuvõte

Üsna tüüpiliselt saab jälle öelda, et eks iga seade on mõnele parim ja mõnele mitte. Muidu ju neid ei toodetakski. Kes tahab odavamat, kes paremat, kes tahab Eestis, kes välismaal orienteeruda, kellel on vaja tööriista, kellele puhkuseabimeest. Proovisime navigaatoreid hinnata ka kui töövahendeid ja eks selle järgi tulid ka need hinded lõpuks peale kokkuarvutusi. Tomtom 8,5, Prestigio: 8, Garmin ja Sony 7 punkti. Kui eestikeelne ja –meelne tugi ning siinsed kaardid on olulised, siis Garmini Nüvi punktid muidugi tõusevad. Kui tähtis on täppis-seadistamine, siis Prestigio on ehk parem. Lihtne ja loogiline kasutamine ülihea ekraaniga saab kahtlemata Sony suurimaks plussiks. Kuid Tomtom näis pakkuvat kõike enam-vähem hästi, ehkki oli ka kahvatumaid külgi. Seega – vaata tabelit jka otsusta ise, mis parameetrid sealt paremad tunduvad ja olulisemad.

Edasi loe juba maikuu Arvutimaailmast...