Ajakirja Digi suur suvine GPSide test kulges Eesti põhjarannikul ja andis tulemuseks järgmise edetabeli: Magellan eXplorist XL (8 punkti), Garmin GPSMAP 60CSX (8 punkti), Magellan eXplorist 600 (7 punkti), Garmin GPSMAP 60CX (6,5 punkti), Garmin Etrex Vista CSX (6 punkti), Magellan eXplorist 500 LE (5,5 punkti), Magellan eXplorist 500 (5 punkti), Garmin Etrex Legend CX (5 punkti).

Tegemist oli siis värviliste ja kaarti näitavate GPSidega. Võitja - eXplorist XL sai oma punktid lisaks suurele ekraanile ka selle eest, et sellele mudelile oli arendatud tarkvara, mis suudab regio kaardilt teid ära tunda ja neid arvestades teekonda juhatada. Pöörangutest koostatakse teekonnalegend nagu autonavigeerijategi puhul ja ärapööramisest antakse märku piiksuga.

Garmini GPSMAPid olid samuti oma ülesannete kõrgusel ja hiilgasid Magellanidest suurema täpsusega. eTrexid jätsid lahjema mulje, aga nagu maaletooja teatas, on juulist saadaval ka nende SiRFstar III antennidega täpsemad mudelid.

Täpsemalt aga juulikuu Digist.
vt ka suurt GPSide testi Tehnikamaailmas

Märtsi Arvutimaailma jaoks sai uut Garminit juba proovitud. Esimesed muljed olid positiivsed, kuigi küsimusi tekkis ka.

Esimeste muljete põhjal võib öelda, et uus Garmin on väga hea kasutajaliidesega. No peaaegu nagu Mac. Rullikuga keritavad menüüd ja tekstisisestus kettaga, suurendus-vähendus ülilihtne, kasutajaprofiilid (vastavalt sellele, kas oled merel, mängid geopeitust või juhid rekkat vms saab valida kasutajaliidese), suur 240x400 punktine ekraan ja korralikud värvid (mitte enam 256 värvi nagu eelmistel Garminitel).

Korpus näeb hea välja ja disainiga on vaeva nähtud, kuid küsitavusi on ikka. Suur tagakaas on nii suure servapinnaga, et tekib kahtlus, kas see ikka sulgub veekindlalt. Kaane kinnitus käib väga kergelt lahti ja et seda takistada, peab karabiiniga kaitse kinnituse peale tõmbama, see aga käib üsna raskelt ja karabiini rihma õmblus kipub vahele jääma.

Ülemise ilmakindla kummilapatsi all on mini-USB pesa. Kas see ilmalapats aga sulgub, kui on väänutatud juba sadu kordi eemale, selgub ilmselt pikema kasutamise käigus. Praegu on juba kahtlusi...

Coloradosse käib tavaline SD kaart (mitte microSD, nagu mõnel kaardilehel kirjas). Selle pealt saab vaadata pilte või kasutada kaarte. Hulga teekondi võib ka mälukaardile salvestada. Või huvipunkte.

Täpsus on ülimalt hea. Pole nii tundlikku GPSi varem näinud. Ilmselt põhjuseks tundlik MediaTeki kiip? Ehkki seda infot kuskil näha pole. Seda kiipi täiendab suur väljaulatuv antenn, umbes nagu vanadel GPSMAP-idel.

Sisseehitatud mälu on 384 MB, Regio või EO Mapi Eesti kaardi jaoks pole seega mälukaarti vaja ja ruumi jääb ülegi.

Geopeitus keerulisem ja ilusam

Geocaching on esialgse tarkvaraversiooni põhjal toetatud vaid Geocaching.com Premium liikmetele, Eesti geopeituse fail laaditakse lihtsalt Waypointidena ja mingit leitud-leidmata ega aardetüübi infot sellega kaasa ei tule. Küll näidatakse kaardil õigeid ikoone (leitud-leidmata). Geocachingu tugi aga on põhjalik, saab laadida kogu aardekirjeldused ja pildid, näha aardetüüpe ja logisid, logida GPSis ja teha veel sadat imet. Kuid vaid Geocachingu Premium-liikmena. Küll märgitakse aardeid leituks ka Geopeituse jaoks (visited), aga samamoodi nagu tavalise waypointi külastusena.

Saab ka Eesti GPX faili ilusaks Geocachinguks teha. Selleks vaja tõmmata GSAK programm. Näeb üsna efektne välja ja võimaldab "paberivaba" cachingut. Isegi Eesti aarded teisendatakse geocachingu kujule, paraku pole aardekonteineri ja raskusastme või aardetüübi infot võimalik Eesti geopetuse failist leida. Ja Eesti täpitähti täis logide vms tõttu laaditakse GPSi vaid esimene aare... mingi kala selle geopeituse failiga veel on ja ei viitsinud ka sisusse süvenema hakata. Saab siis lihtsalt waypointide järgi ju otsida. Välismaa aarded saab GPX-ist ilusti geocachingu aaretena GPSi ka lihtliikmena geocachingu lehelt - laadid .loc faili ja saadad GSAKiga GPSi, töötab. Kuid ka ei näita raskusastmeid, aardetüüpe, logisid jm ilusaid asju. 

Tarkvaravead

Eesti keel on Garminis vigaselt tõlgitud. Nii vigaselt, et võib julgelt välja lülitada. Näiteks sügavuse ühik - süldid :) või itä-eurooppa või Osa-aeg pysähdyk (soome keele mõjud). Või valikus kolm nuppu: suund, Suund ja suund :) (inglise keeles on neil kõigil erinev tähendus). Soomlased kurdavad ka, et nende soome keel on vigu paksult täis Colorados. Seega lohakas töö.

Laadida tasub omale ka tarkvarauuendus (mul siis 2.40), millega Eesti keele tugi säilib erinevalt varasematest Garminitest, seega pole uuendamine probleem. Tarkvarauuendusega tuleb muid hüvesid, näiteks hakkab kaardil näitama tänava- ja kohanimesid ja täieneb veelgi geocachingu tugi.

Navigatsiooniketas on imeline. Sellega harjub ruttu. Ja üleval olevad nupud ei häirigi enam väga, kõike saab teha vaid pöidla abil.

Panin huvi pärast mobiili SD kaardi GPSi sisse - sealt leiti pildid ilusti üles. Kuid neid sirvima hakates pani Colorado 300 pange - ilmselt sattus mingi faili peale, millest mõistus üle ei käinud.

Nüüd natuke ka järgmises Arvutimaailmas ilmuvat teksti Colorado katsetustest:

Test õueoludes

Õues on Garmin Colorado väga täpne. Proovisin teda kõrvuti sisseehitatud GPSiga pihuarvutiga, mis vanade GPSidega võisteldes oli suhteliselt täpne. Colorado aga on pihuarvuti (Qualcommi) GPS-kiibist selgelt üle – saab hakkama adekvaatselt asukoha kuvamisega ka tihedalt majade vahel tänaval. Ja seda isegi seljakotis teekonda salvestades! Nädalavahetusel tiheda uduga paksus metsas Kõrvemaa voorte vahel proovides ei eksinud Garmin ka teelt, sel ajal kui pihuarvuti näit uitas kümnete kilomeetrite radiuses edasi-tagasi.

Profiilid autosõitjast kaalujälgijani

Huvitav on menüüst valik profiilid. See lubab valida vastavalt kasutusalale Garmini menüüde välimuse ja omadused. Näiteks valik “puhkus” sobib matkale minekuks, Geocaching – geopeituse aardejahiks, Automotive autoreisiks, Marine- merereisiks ja Fitness treeninguks – kas siis rattaga, jala või muul moel. Fitness režiimis võib Garminiga ühendada ka lisavarustusse kuuluva südamemonitori või pedaalilugeja vms.

Eestis on esialgu mõtet rääkida Colorado seeria 300 mudelist, teised sisaldavad vaid USA põhiseid kaarte ja omadusi. USAs on matkaja maiuspalaks muidugi topokaardid - neid saab vaadata ka 3D kujul, mitte ainult linnulennult. Mägedes on see vaade ekraanil ikka üsna ilus.

Garmin Colorado on saanud USAs nii populaarseks, et Groundspeaki foorumite threadid ületavad juba igasuguse mõistliku pikkuse (sest probleeme on veel ka). Siin on vastav Wiki koos FAQ-iga. Wherigo mängudest me juba rääkisime.

Reisijututoas on nüüd siis juba rohkem kui kuu olnud Garmin Colorado. Muljeid on nii häid kui halbu. Aga kui tarkvarauuendustega asjad korda saab, siis on ehk tegu ühe tõeliselt hea GPSiga.

Nüüd natuke muljeid, mis on kirja pandud Reisijututoa blogides (siin ja siin).

Märtsi Arvutimaailma jaoks sai uut Garminit juba proovitud. Esimesed muljed olid positiivsed, kuigi küsimusi tekkis ka.

Esimeste muljete põhjal võib öelda, et uus Garmin on väga hea kasutajaliidesega. No peaaegu nagu Mac. Rullikuga keritavad menüüd ja tekstisisestus kettaga, suurendus-vähendus ülilihtne, kasutajaprofiilid (vastavalt sellele, kas oled merel, mängid geopeitust või juhid rekkat vms saab valida kasutajaliidese), suur 240x400 punktine ekraan ja korralikud värvid (mitte enam 256 värvi nagu eelmistel Garminitel).

Korpus näeb hea välja ja disainiga on vaeva nähtud, kuid küsitavusi on ikka. Suur tagakaas on nii suure servapinnaga, et tekib kahtlus, kas see ikka sulgub veekindlalt. Kaane kinnitus käib väga kergelt lahti ja et seda takistada, peab karabiiniga kaitse kinnituse peale tõmbama, see aga käib üsna raskelt ja karabiini rihma õmblus kipub vahele jääma.

Ülemise ilmakindla kummilapatsi all on mini-USB pesa. Kas see ilmalapats aga sulgub, kui on väänutatud juba sadu kordi eemale, selgub ilmselt pikema kasutamise käigus. Praegu on juba kahtlusi...

Coloradosse käib tavaline SD kaart (mitte microSD, nagu mõnel kaardilehel kirjas). Selle pealt saab vaadata pilte või kasutada kaarte. Hulga teekondi võib ka mälukaardile salvestada. Või huvipunkte.

Täpsus on ülimalt hea. Pole nii tundlikku GPSi varem näinud. Ilmselt põhjuseks tundlik MediaTeki kiip? Ehkki seda infot kuskil näha pole. Seda kiipi täiendab suur väljaulatuv antenn, umbes nagu vanadel GPSMAP-idel.

Sisseehitatud mälu on 384 MB, Regio või EO Mapi Eesti kaardi jaoks pole seega mälukaarti vaja ja ruumi jääb ülegi.

 

Geopeitus keerulisem ja ilusam

Geocaching on esialgse tarkvaraversiooni põhjal toetatud vaid Geocaching.com Premium liikmetele, Eesti geopeituse fail laaditakse lihtsalt Waypointidena ja mingit leitud-leidmata ega aardetüübi infot sellega kaasa ei tule. Küll näidatakse kaardil õigeid ikoone (leitud-leidmata). Geocachingu tugi aga on põhjalik, saab laadida kogu aardekirjeldused ja pildid, näha aardetüüpe ja logisid, logida GPSis ja teha veel sadat imet. Kuid vaid Geocachingu Premium-liikmena. Küll märgitakse aardeid leituks ka Geopeituse jaoks (visited), aga samamoodi nagu tavalise waypointi külastusena.

Saab ka Eesti GPX faili ilusaks Geocachinguks teha. Selleks vaja tõmmata GSAK programm. Näeb üsna efektne välja ja võimaldab "paberivaba" cachingut. Isegi Eesti aarded teisendatakse geocachingu kujule, paraku pole aardekonteineri ja raskusastme või aardetüübi infot võimalik Eesti geopetuse failist leida. Ja Eesti täpitähti täis logide vms tõttu laaditakse GPSi vaid esimene aare... mingi kala selle geopeituse failiga veel on ja ei viitsinud ka sisusse süvenema hakata. Saab siis lihtsalt waypointide järgi ju otsida. Välismaa aarded saab GPX-ist ilusti geocachingu aaretena GPSi ka lihtliikmena geocachingu lehelt - laadid .loc faili ja saadad GSAKiga GPSi, töötab. Kuid ka ei näita raskusastmeid, aardetüüpe, logisid jm ilusaid asju.

Kompassiga on aga kummalised lood. Iga kord kui sisse lülitad, peab kompassi ära kalibreerima, muidu näitab valet suunda. Ja ka peale kalibreerimist on suuna viga võrreldes magnetkompassiga päris suur, ca 45 kraadi või rohkem. Kõige parem on kompass navigeerimisel üldse välja lülitada, seega vähemalt praegu pole temast eriti kasu. Vaatab, mis garmini spetsialist selle kohta ütleb...

Tarkvaravead

Eesti keel on Garminis vigaselt tõlgitud. Nii vigaselt, et võib julgelt välja lülitada. Näiteks sügavuse ühik - süldid :) või itä-eurooppa või Osa-aeg pysähdyk (soome keele mõjud). Või valikus kolm nuppu: suund, Suund ja suund :) (inglise keeles on neil kõigil erinev tähendus). Soomlased kurdavad ka, et nende soome keel on vigu paksult täis Colorados. Seega lohakas töö.

Laadida tasub omale ka tarkvarauuendus (mul siis 2.40), millega Eesti keele tugi säilib erinevalt varasematest Garminitest, seega pole uuendamine probleem. Tarkvarauuendusega tuleb muid hüvesid, näiteks hakkab kaardil näitama tänava- ja kohanimesid ja täieneb veelgi geocachingu tugi.

Navigatsiooniketas on imeline. Sellega harjub ruttu. Ja üleval olevad nupud ei häirigi enam väga, kõike saab teha vaid pöidla abil.

Panin huvi pärast mobiili SD kaardi GPSi sisse - sealt leiti pildid ilusti üles. Kuid neid sirvima hakates pani Colorado 300 pange - ilmselt sattus mingi faili peale, millest mõistus üle ei käinud.

Nüüd natuke ka järgmises Arvutimaailmas ilmuvat teksti Colorado katsetustest:

 

Test õueoludes

Õues on Garmin Colorado väga täpne. Proovisin teda kõrvuti sisseehitatud GPSiga pihuarvutiga, mis vanade GPSidega võisteldes oli suhteliselt täpne. Colorado aga on pihuarvuti (Qualcommi) GPS-kiibist selgelt üle – saab hakkama adekvaatselt asukoha kuvamisega ka tihedalt majade vahel tänaval. Ja seda isegi seljakotis teekonda salvestades! Nädalavahetusel tiheda uduga paksus metsas Kõrvemaa voorte vahel proovides ei eksinud Garmin ka teelt, sel ajal kui pihuarvuti näit uitas kümnete kilomeetrite radiuses edasi-tagasi.

Profiilid autosõitjast kaalujälgijani

Huvitav on menüüst valik profiilid. See lubab valida vastavalt kasutusalale Garmini menüüde välimuse ja omadused. Näiteks valik “puhkus” sobib matkale minekuks, Geocaching – geopeituse aardejahiks, Automotive autoreisiks, Marine- merereisiks ja Fitness treeninguks – kas siis rattaga, jala või muul moel. Fitness režiimis võib Garminiga ühendada ka lisavarustusse kuuluva südamemonitori või pedaalilugeja vms.

Eestis on esialgu mõtet rääkida Colorado seeria 300 mudelist, teised sisaldavad vaid USA põhiseid kaarte ja omadusi. USAs on matkaja maiuspalaks muidugi topokaardid - neid saab vaadata ka 3D kujul, mitte ainult linnulennult. Mägedes on see vaade ekraanil ikka üsna ilus.

Garmin Colorado on saanud USAs nii populaarseks, et Groundspeaki foorumite threadid ületavad juba igasuguse mõistliku pikkuse (sest probleeme on veel ka). Siin on vastav Wiki koos FAQ-iga.

Eesti esimene Wherigo-mäng sai valmis
 

Wherigo, nagu korra juba rääkisin, on GPS-mäng reaalsel maastikul. Otsid päris-maastikul päris asukohtadest virtuaalseid asju, võitled päris-maastikul liikuvate virtuaalsete kollidega ja täidad ülesandeid, mis eduka lõpu korral annavad sulle koodi, millega saad Cartridge´i ehk kasseti lahendatuks lugeda ja end logida Wherigo lehel.

Mänge on vähe ja arenduskeskkond on jube. Nüüd, vabandust, tuleb natuke tehniline jutt. Pikk jutt. Aga lõpus on loo moraal.

Wherigo foorumis küsivad progejad dokumentatsiooni... ja selgub, et seda polegi :)

Küsitakse siis mängude näidiskoode ja neid nagu pole ka... siiski keegi lõpuks kopi-peistib ühe koodi. Ja mõnede mängude juures on võimalik leida ka fail koodidega, seega kes otsib, see ikka leiab.

Selle najal hakkasingi Kadrioru Wherigo mängu tegema. ma ei tea kas Eesti esimest, aga vähemalt internetiotsing näitas, et Eestis pole keegi nagu sellist asja veel teinud...

Esialgu oli liiga ambitsioonikas plaan teha Kadrioru Kunst & Kirjandus GPS-mängu laadseks puzzle-tüüpi ülesandeks. Kasutaja peab oma GPSiga liikuma ühest punktist teise, õigesse piirkonda jõudes saab järgmise ülesande ja lõpuks, aardekarbini jõudes avaneb kood, millega saab oma leiu registreerida. Pealtnäha lihtne, aga selle realiseerimiseks tuleb veel üks unetu öö veeta. Sest nüüd juba peaaegu oskab.

Wherigo mängud progetakse LUA keeles. See on muidu väga lihtne progemiskeel, kuid esialgu ei saa muidugi midagi veel aru. Pealegi on Groundspeak, Geocaching.com lehe omanik, teinud sellele keelele natuke oma süntaksit juurde. Vaja on näiteid. Wherigo lehel on mängud ja virtuaalgiidid juba n.ö cartridge´itena ehk kassettidena, kus sees programmikood ja meedia (pildid, heli) kokkupakituna. Nii on mugav neid mänge GPSi ja pihuarvutisse ühes tükis laadida.

Uut .lua faili ei saa Wherigo Builderis teha, selgub kohe, sest see ei tunnista Eesti aadresse ja koordinaate ta mängu alustuskohaks sisestada ei luba.

Kasutajamugavus on null. See programm genereerib .lua nimelisi programmifaile, Wherigo veeb aga tahab .gwz nimelisi faile, et nendest mäng kompileerida. Mängida saab omakorda .gwc nimelisi faile. Kasutajajuhendid puuduvad. Miskipärast on osa funktsioone ka Wherigo lehel ära peidetud, näiteks Wizarditele vihjavad ainult kuskil netis kasutajate kommentaarid. Miks selline meeletu erinevate etappide rohkus, kompileerimine, programmeerimine jne? Kas ei taheta lasta tavakasutajaid neid mänge tegema?

Proovime siis Wizardit, mis .lua asemel kohe GWZ faili tekitab, mis on ikkagi samm lõpule lähemale. See Wizard on mõnus asi, mis kompileerib automaatselt kokku lihtsa virtuaalgiidi või mängu Waymarkingu n.ö vaatamisväärsustest, mida kasutajad on lisanud ja arvestab Waymarke läheduses. Pole muud kui võtta Waymarki tekst ja pilt ning see mängukoodi lisada, tekitades igast waymarkist mängu ühe tsooni. Kõik käib automaatselt.

Aga – imede ime – Wherigo Builder EI TUNNISTA gwz faile. Tahab vaid .lua faile saada. Olgu, kuskilt siiski leiab info, et gwz on tegelikult Zip-fail ehk pakitud .lua fail pluss meediafailid ära zippituna ja laiend GWZ-ks nimetatud.

Automaatselt genereeritud .gwx lahtipakituna sisaldab tõesti .lua-t ja meediafaile. Kena iseenesest. Wizard on Waymarkingust kokku kogunud 15 Kadrioru aarde alguskoordinaatidele lähimat vaatamisväärsust. Külastama peab ühte ja siis jõudma etteantud kohta ning missioon on täidetud. Hea lihtne baas alustada tõsise GPS-mängu tegemist.

.lua täpitähed on koledad, saab seda veidi muditud, salvestame ta tagasi ja pakime GWZ-ks koos piltidega. Nüüd vaja see veel kompileerida GWC-ks.

Aga kuna mitte midagi ei tohi seal Wizardi genereeritud failis muuta (isegi uuesti salvestada ei tohi seda, siis enam ei saa teda kompileerida), siis tuyleb avada vana hea Notepad. Wherigo Builder nimelt ajab koordinaatides komad-punktid sassi. Põhjus ilmselt lokalisatsiooni puudumises.

Notepadis saab käsitsi nokkida komad ja väärsümboliteks tehtud täpitähed ära, aga see on jube käsitöö.

Lõpuks aga on hädiselt algeline mäng valmis, aga uues Garmini käsi-GPSis Colorado 300 näeb ta suht hea välja.

See on siis algmenüü. Üleval 14 asukohta, siis "mida hetkel näeb" ehk lähimad asukohad või objektid vastavalt GPSi koordinaatidele, siis "varustus" (selles mängus ei pea asukohtadest midagi n-ö üles korjama ja virtuaalseljakotti pistma), siis ülesanded. Üks ülesanne ongi - külastada üht asukohta ja kogu lugu.

Järgmisel ekraanil on asukohtade nimekiri:

Ja järgmisel asukoha enda leht: pildid Waymarking.com-ist ja tekst pildi juures ka sealtsamast veebist. Igati hariv.

Mis veel Colorado 300-s peale Wherigo mängimise head on, on näha järgmisel pildil: näiteks Rock'n'Roller rullik, mida saab keerata ja joystickuna kasutada. Menüüd rulluvad nagu ketaski all aknas edasi-tagasi. Mugav kasutajaliides. Oleks võinud WiFi või Bluetoothi ja kõlari ka sisse panna, praegu teeb Wherigo heliga mängude juures Colorado vaid "piiks!" ja MP3 muusikat või heliklippe saab vaid pihuarvuti Wherigopleieris kuulda.

Huvilistele: Esimese Eesti Wherigo-katsetuse kood on siin: WherigoCodeOfKadriorg.lua ja Garmini Colorado GPSi laetav fail (kahjuks pihuarvutile veel pole, aga selle kompileerimine on vaid paari liigutuse vaev) siin: WherigoCompiledCartridgeOfKadriorg.gwc.

Igatahes on GPS-mängudel tohutult potentsiaali. Saab kirjutada selliseid efektseid mänge, mis panevad muidu tugitoolimängijad vabas looduses ringi kargama ja kujutletavaid vastaseid taga ajama. Ei maksa imestada, kui veidralt tõmblevad GPSiga tüübid lisaks geopeituse mängijatele loodusesse ilmuvad. Räägitakse, et varsti tulevad ka online- ja võrgumängud reaalsel maastikul virtuaalsete tegelastega. Oled näiteks päris maastikul Packman ja nopid kujutletavaid pallikesi kõnniteedel, samal ajal virtuaalsete krokodillide eest eemale põigeldes.

Kevadel kogusime kokku Magellani ja Garmini keskklassi käsi-GPSid ja sumpasime nendega varakevadisse lumme testile. Tulemused ilmusid maikuu Tehnikamaailmas.

Kuna navigeerijatele on vaja ka leida midagi head kingikotti ja konservatiivne GPSindus pole vahepeal väga palju muutunud, avaldame suure testiloo nüüd ka Reisijututoas.
GPS (global positioning system) on USA sõjaväe loodud ülemaailmne satelliitide võrk, mis aitab inimesele tsiviilis määrata asukohta ligi 5-6meetrise täpsusega. Tavaline inimene võib endale soetada käsi-GPSi, mis näitab ära asukoha ja on lisaks veel teekonnal paljus muuski abiks.

Testisime seekord kuut käsi-GPSi, mis pole kõige odavamast klassist, kuid ka mitte väga kallid, ja on piisavalt lihtsad, et nendega pühapäevaseid reise ette võtta või välismaal pikemal puhkusereisil olles paremini navigeerida.

Kaido Einama
Fotod autor

Testimislauale said valitud kolm Garmini ja kolm Thalese (Magellani) GPSi, kokku kuus uut mudelit, mis sobivad seiklejale. Garmini GPSid olid pärit nende maaletoojalt Jakari OÜ-lt ja Magellanid Alfa GPSilt. Kõik nad on ühendatavad arvutiga.
Niisiis olid testimiseks järgmised mudelid:
Garmin GPSMAP 60CSx – laiendatav mälu, kõrgtundlikkusega antenn SiRFstarIII, värviline ekraan, veekindel korpus, elektrooniline kompass, baromeetriline altimeeter, hind ca 8740 kr;
Garmin GPSMAP 60Cx – laiendatav mälu, kõrgtundlikkusega antenn SiRFstarIII, värviline ekraan, veekindel korpus, hind ca 7790 kr;
Garmin GPSMAP 60 – veekindel korpus, geopeituse funktsioon, hind ca 4940 kr;
eXplorist XL – 3,5" ekraan, mis on suurim käsi-GPSide hulgas, 14 kanaliga Waas/Egnos-tugi, 30 MB sisemin mälu ja piiramatu mälumaht SD-mälukaardiga, hind ca 9900 kr;
eXplorist 400 – mustvalge ekraaniga kaarti kuvav käsi-GPS, millel on parimad eXplorist-seeria omadused, SD-kaardiga laiendatav mälu, ühendus arvutiga USB kaudu, sisemine Li-Ion-aku, hind ca 5900 kr;
eXplorist 600 – hea resolutsiooniga värviline kuvar, sisseehitatud 3D-digikompass, baromeeter, õhurõhu altimeeter, termomeeter. SD-kaartidega laiendatav mälu, laetav Li-Ion-aku, hind ca 8400 kr.

Esimesed muljed
Enne välitestide tegemisele asumist avasime karbid sisetingimustes. Garmini kõik mudelid ja eXplorist XL on patareitoitega, mis on kasutajale mugav. Kui tavalisi patareisid ei taha osta, võib hankida akude komplekti ja kasutada neid. Vajadusel saab tavalisi patareisid igalt poolt juurde osta. Ülejäänud eXploristid olid aga akudega, mis tähendab ehk veidi pikemat tööiga ja lisaaku korral kasutusmugavust, aga 900 kr lisaaku eest maksta tundub veidi kallis. Aku võiks olla odavam ja tema tööaeg pikem, et eelis patareide ees selgemalt ilmsiks tuleks.
Aku kinnitus oli Garminitel ja eXplorist XL-il väga mugav: akukaant kinni hoidvat kruvi on vaja pöörata vaid pool pööret, et aku kätte saada. Ülejäänud eXploristidel oli aga endiselt tavaline kruvi, nagu vanematel mudelitel, mida tuleb pikalt kruvida – nii kipub aja jooksul kruvil vint siledaks kuluma.
Arvutiga ühendamise klemmid tundusid Magellanidel palju turvalisemad: pole kohta, kuhu mustus ja pori vahele läheks. Garminitel olid standardpistikud arvuti ühendamiseks kummiklappide alla peidetud, mis on paraku niiskus- ja sodialtid.

Kaardid
Kõigil Garmini GPSidel oli sees ka Regio detailkaart, mis ei kuulu siiski hinna sisse, vaid tuleb juurde osta 590 krooni eest. Detailkaardist on siiski palju abi, eriti värvilise ekraaniga GPSides – see näitab enam-vähem Regio maanteekaardi täpsusega teid ja olulisi objekte, näiteks on selles andmebaasis bensiinijaamad, vaatamisväärsused, pangaautomaadid ja palju muud infot.
Magellani GPSidega me kaarte kaasa ei saanud, kuid Pirita esindusest õnnestus teisel päeval eXplorist XLi jaoks siiski üks Regio detailkaart sisse laadida, et võrrelda seda Garmini kaardiga. See maksab Magellanile juurde ostes 950 kr. Ehkki kaardi tegija on sama, on teed ja objektid Garminis ja Magellanis näha veidi erinevalt. Garmini kaardil on tänavad laiemad, Magellanil niitpeened. Sellepärast näeb Magellani kaart ehk veidi koledam välja kui Garminil, kuid teekond on Magellanidel märgitud peene joonega täpsemalt.
Internetist leiab tasuta tarkvara Garmini GPSidele kaartide ise sisselaadimiseks ja loomiseks, Magellani puhul sellist võimalust teadaolevalt veel pole. Tavakasutaja kaartide isetegemisega siiski hakkama ei saa, kuna see nõuab teatud vilumust.

Leviauk betoonmajas
Kuna mu enda GPS on ka n-ö keskklassist ja ma pole kodustes tingimustes väljaspool aknalauda toas satelliitide signaali kätte saanud, siis tubasele levitestile palju lootust ei pannudki.
Aknalauale ritta sättides oli kümmekonna minuti pärast kõigil käsi-GPSidel ees kahe-kolme satelliidi signaal, kuid asukoha määramiseks on vaja vähemalt nelja satelliiti. Ainult Garmin GPSMAP 60CSx abil sai korraks ka koordinaadid määratud. Garmini tundlikud SirfStarIII antennid suudavad puumajades ja kehva leviga kohtades asukohta veidi paremini määrata.
Kasutusmugavus on nagu iludusvõistlus täiesti individuaalne mõiste ja seda ei saa hinnata just väga täpselt. Siiski tundusid Garmini ekraanipildid veidi ilusamad, nende graafikaga oli enam vaeva nähtud. Kuigi mõnele liigsed iluvidinad ekraanil ehk ei meeldigi. Toas tundus, et jutud Garminite ekraani paremast heledusest ei vasta tõele – kõik värviekraanid olid suhteliselt võrdsed ja uued Magellanid olid sama selge pildiga kui Garminid.
Enne välitesti said akudega Magellanid ööseks laadurid taha ja teistele olid varutud ühesugused Green Poweri patareid.

Probleem failiformaatidega
Testimise teisel päeval, mis sattus olema alul veidi pilves, kuid hiljem juba päikeseline pühapäev, proovisime GPSe ühel väikesel ringreisil. Enne aga ilmnes väike probleem Magellani eXploristidele tehtud uue, unikaalse ja vaid neile mõeldud Waypointide ehk teekonnapunktide formaadiga. Nimelt on need GPSid väga mugavalt tehtud ka USB-mälupulkadeks – nendega saab siirata faile arvutist GPSi ja vastupidi. Aga kogu selle lihtsuse nullib ära nende nn upt-formaat, milles eXplorist tahab teekonnapunkte arvutist saada. Kaasas olev konverter, millega peaks saama tavalisi wpt- ehk teekonnapunktide faile konverteerida, tunnistas erinevates programmides (GPSU, Ozi Explorer) tehtud failid vigasteks. Magellani maaletooja juurest öeldi, et neil pole konverteerimisega probleeme olnud.
Samas oli teekondade ehk trackide Magellanidesse laadimine ja Magellanidest arvutisse viimine ülilihtne. Polnud vaja mingit lisaprogrammi andmete ülekandeks, teekonnafailid olid arvutis näha nagu mälupulgal failidena. Magellanide suurim pluss arvutiga ühendamisel ongi andmete vahetamise kiirus ja USB-mälupulgana töötamine.
Garmini GPSid vajasid CDlt draiveri installimist, seejärel töötasid nad USB-pistiku kaudu nii nagu vanadel headel aegadel – vajalik oli mõni GPSiga suhtlev programm käivitada ja andmed saabusid välkkiirelt. Õnneks pole käsi-GPSide tootjad enam aeglasele COM-prodile truuks jäänud ja andmevahetus käib kõigil kiire USB kaudu vaid mõne sekundiga.

Välitest lahtise taeva all
Kuna kõik GPSid olid eelmisel katsel oma koordinaadid korra määranud, saime samas olukorras nüüd õues neid korraga sisse lülitades mõõta, milline seade kõige kiiremini uuesti koordinaate määrama asub.
Tulemused olid järgmised:
1.     Garmin GPSMAP 60Cx
2.     Garmin GPSMAP 60
3.     Magellan eXplorist XL
4.     Garmin GPSMAP 60CSx
5.     Magellan eXplorist 600
6.     Magellan eXplorist 400
Vahed polnud väga suured, jäädes kõige rohkem kümmekonna sekundi piiresse. Satelliite, mida pärast umbes kümneminutilist ootamist GPSid suutsid taevalaotusest kasutada, oli enam-vähem võrdselt. Tänu heale levile kasutati koordinaatide täpseks arvutamiseks 10-11 satelliiti, GPSMAP 60 aga leidis arvutusteks vaid 6 sobivat.
Nüüd panime GPSid autoaknale ritta ja sõitsime läbi Lasnamäe Peterburi teele. Tavaliselt on linnas majade vahel GPSide näit kõige hüplikum. Valdavalt oli teekond kõigil GPSidel siiski kokkulangev ja teekonnajooni pärast arvutis kaardile pannes tekkis üks jäme joon üksikute kõrvalekalletega. Seda suurendades selgusid väikesed erinevused mudelite vahel.
Lasnamäel majade vahel olid teelt kõige enam kõrvale kaldunud eXplorist 400 ja GPSMAP 60, mis mõnes mõttes on ka loogiline – ilmselt odavamatel mudelitel on suurema täpsuse arvutamiseks vähem asju sees. Linnast väljas lagedale väljale jõudes jooksid GPSid sama koordinaati otsides esialgu veidi laiali. Täpsemalt – Magellanid eksisid esialgu rohkem, Garminid aga suundusid enam-vähem õigesse kohta. Veidi hiljem aga „rahunesid” kõik Magellanid õiges nullpunktis, Garminid hakkasid aga koordinaatide näitamisel tegema „hüppeid” nullpunktist eemale. Kiiremini jõudis oma näiduga nulli GPSMAP 60 CSx nii nn kindelpunktis (maa-ameti tähistatud täpsete koordinaatidega geograafiline punkt) kui geopeituse aaret otsides (geopeituse mängus peidetakse aare kuhugi ja antakse selle koordinaadid). Esimesena jäi nullpunktis püsima eXplorist XL ja oli ka kõige kindlam koordinaatide näitaja, püsides samade numbrite juures ühel kohal kõige kauem. Teised hakkasid ühes kohas olles koordinaatide näitamisel numbritega veidi kõikuma.
Välitingimustes sai hinnata ka ekraane. Kui toas tundusid kõik enam-vähem ühtemoodi head, siis päikese käes langes eelistus Garminite kasuks – nii värvilised kui mustvalged mudelid olid Magellanidest selgemini loetavad.

Ronime torni
Kuna kõik GPSid näitasid ka kõrgust merepinnast, siis proovisime kõrguse näitamise samuti ära. Tsitre rannas sai ligikaudu merepinnal GPSid nullida ja siis ronisime mereäärsesse piirivalvetorni. Näidud tulid järgmised:
Garmin GPSMAP 60Cx      19 m
Garmin GPSMAP 60 32 m
Magellan eXplorist XL         19 m
Garmin GPSMAP 60CSx    11 m
Magellan eXplorist 600        16 m
Magellan eXplorist 400        15 m
Torni kõrgus oli tegelikult ca 11 meetrit. Kallimad Magellani ja Garmini mudelid kasutasid kõrguse hindamisel ka baromeetrit, mis annab täpsema tulemuse kui satelliitide abil määratult. Viga kõrguse mõõtmisel on tavaliselt suurem kui horisontaalsuuna mõõtmisel, seega polnud täpsus enamikul mudelitel seekord üldse paha.

Järeliseloomustus
GPSMAP 60 sai plusspunktid selge ja loetava mustvalge ekraani eest, mis halltoonides näitas ka kaarti väga selgelt. Ülipikk kasutusaeg AA-patareidega oli samuti plussiks, miinuseks aga suurem eksimine täpsusega.
GPSMAP 60Cx tühjendas patareisid kiiremini – ikkagi värviline ekraan. Menüüd on tal mugavad ja ekraan selge ning täpne. GPSMAP 60CSx on testitud Garminitest kõige võimalusterohkem. Menüüs leidus isegi langevarjurile sobivad funktsioonid. Täpsus oli sellel GPSil samuti väga hea.
eXplorist 400 eksis kohati sama palju kui Garmini odavaim mudel. Ekraan on selge, aga toimimine veidi aeglane.
eXplorist 600 oli Magellani kõige täiuslikum mudel. Taustavalgustus tundus nõrgalt helendavat kogu aeg ja seda täiesti välja lülitada ei osanud. Vaatamata sellele kestis aku sama kaua kui teistelgi.

eXplorist XL on suur 3,5tollise ekraaniga hiiglasemõõtu käsi-GPS, mis oma vastupidavuse ja suure ekraaniga sobib ka tõsisele töömehele. Kummikest aitas XLi auto armatuurlaual kenasti paigal hoida. Kahju ainult, et ligi 10 000kroonise GPSi sisu on sarnane kõige odavamate mudelite omale. Suur pluss on loomulikult ekraani suurus ja selles osas tal konkurenti käsi-GPSide vallas pole, pigem konkureerib ta juba autonavigaatoritega.

Täna siis käisime ja vaatasime üle need imemasinad mis meile kätte anti vaatamiseks.
Pole erilise välgatusi ja pole kiidu ega laidulaulu. Nentisin, et minu SporTrak Color on ikka kõva sõna omasuguste seas.  Üles leidsin ka selle miks ma ekraani ei näinud. Kui ikka kontrast maha keerata siis ei näe jah. Nüüd hoopis teine tera kohe.

Mis meelde jäi:
Garmin GPSmap 60 - selge ja loetav, ülipikk AA patareidega kasutusaeg (mustvalge ehk tume ja roheline), Tegi oma töö ära aga "peksis segast" ka kõige rohkem.  Põhjust ei tea. Äkki oli seadetes midagi teistmoodi. Detailkaart loetav ja gpe peale harjutamist ka ehk kergem kasutada. Sisaldab palju asju milleni me ei jõudnudki oma testis

Garmin GPSmap 60Cx.  Veidi lühem patarei aeg aga piisav terve päeva valgest-valgeni olemiseks. SiRF antenn tegi oma töö. Selge ja loetav ekraan. Töötab AA patareide või akudega nagu teised Garminidki. Kusjuures menüüs oli miski valik kus tuli (või sai, või pidi) kasutatavat toitetüüpi talle öelda.

Garmin GPSmap 60CSx. veidi veel täiuslikum kui eelmine aga selleni me ei jõudnud. Liiga vähe näperdamise aega altmeetrile, baromeetrile ja elektroonilisele kompassile. AA patareide või akude toide. Saab toite ka USB kaudu (laadimisfuntrsioon puudub). Lihtne patareide vahetamine. Seda mudelit võiks isegi veidi kaaluda uueks ...

Magellan eXplorist 100 - juba aastajagu kasutuses olnud GPS ei jäänd nooremate ja uhkemate vendade kõrval häbisse. Oli küll veidi tagasihoidlikum kuid kindel selles mida leidis ja näitas. Püsis kõige kauem "nullis" ühe koha peal samal ajal kui moodsatega tuli teha ringe ja neid ikka ja jälle lumelt tõsta ning uude nulli viia.

Magellan eXplorist 400  - kuna detailkaarti sees polnud siis ei tea millest me ilma jäime. Selge ekraan aga masin ise veidi uimane. Akut sõi võrdselt 100-ga. Täiesti nüri valik on eri aku sellel tootja poolt. Kusjuures Magellani lehel on kirjas et see on klientide soovil. Teadagi.  Nagu mobiil ameeriklastel parklast auto leidmiseks, mille saab kodus siis saadima panna kui tühjaks saab. Metsa sellega ei lähe. Lisaaku on päris kallis ja kus seda keset põlislaani laadidagi saaks.

Magellan eXplorist 600 - värviline, termomeetri ja baromeetrilise altmeetriga. Taustavalgustus oli koguaeg ja seda välja lükata ei saanud. Vaatamata sellele kestab aku tal sama kaua kui ülejäänutl võrreldavatel mudelitel. Hämmastav! Päikese käes oli ekraan vähim loetav. Aku probleem sama mis 400-lgi. Miks ei või tega AA akude peal varianti laetavat?? Spets aku laseb tal küll olla väiksem aga pole elektrist kaugemal praktiline. Saab USB kaudu ka toidet(???)

Magellan XL - suurim katsetatutest ja 3,5" ekraan oli ka võimas. Eraanil sai taustavalgustus välja ka lühata. Tausta hall virvendas ja mõjus kui vanem arvutimonitor vahel. Kui neljapäeval selle kätte võtsin oli esmamulje masendav. Aga aparaat oli küllaltki kindel selles mida ja kus ta näitas. Ei tõmmelnud eriti nagu garminid nullliotsingul. Kaardi ekraani laadimine võtab  võrreldes Garminitega megalt rohkem aega. Suur masin ja suur pluss on eraani suurus. Muu on ikka tagasihoidlik. Patareide kaane kate sarnaselt Garminitele 1/4 pöördega avatav. Kummist kest aitab aparaati auto armatuuril jõudsalt kinni hoida

Magelan SporTrak PRO - sai omadega hakkama ja tegelikult oli kaasas nö tugitelefonina, sest temas polnud võrreldavaid punkte salvestatud. Ei teagi nüüd kui kiiresti tema leidis kohta, näitas kiirust ja hoidis end paigal. Patareide vahetamine on tülikas ja patareiaugu kaane kruvi võib ära väsida kui valesti käsitseda.

(minu) Magellan SporTrak COLOR - vaadanud üle uued Magellanid ei vahetaks ma teda iialgi nende vastu välja. Ta on täpne ja ka ilmajaamast tema sees olen aru saama hakanud. Ekraani nähtavust sai kontrasti lisamisega parandatud. Testitutest on tal kül kõige suurem energiatarve. Vähemalt aku indikaator jõudis kõige kiiremini alarmini. Samas on ta mul ikka veel siin kirjutamise ajal kõrval - 3- 4 h peale alarmi ja ikka on pilt ees. Kui näpiks taustavalgusega palju ehk siis kustuks ka ära. Tehniliselt on ta jah neist õgardlikum kuid kui seda teada siis saab hakkama ja olen saanud ka. Kõigist kõige lihtsam akude vahetamine!!

Kindlasti saavad väga hästi hakkama ka Garmini vanema mudeli eTrex erinevad versioonid. Nende pluss on ka väiksus ja puutumata jäid ka Magellani eXplorist 500 ja Meridian.

Geocaching on juba niivõrd massimeelelahutus, et Magellan, Eestis viimasel ajal vähem tuntud GPSide tootja otsustas lausa eraldi mudeli Geocachingu jaoks teha. See mudel kannab nime eXplorist GC ja Eestis ei paista seda müügil olevat.

IPX-7 standardile vastava korpusega ehk üsnagi ilmastikukindel GPS on värviekraaniga, nelja kumminupu ja Joystickiga ning seebikujuline voolujooneline seade, mis on igatpidi ühilduv Geocaching.com lehega: laadib aarded koos kirjelduse, konteineri suuruse, spoilerite, kasutajainfo, 20 viimase logiteate ja raskusastmega GPSi ning aitab paberivabalt leidusid logida. Kõik see käib üle arvuti ja Geocachingu tasulise Premium-konto abil (30 päevaks saab ostja selle konto tasuta).

Olulistest omadustest maksab veel mainida 18-tunnist akudelt tööaega (Magellan on tagasi läinud väikeste tavaakude - kahe AA juurde), kolmemeetrist täpsust, eellaaditud DEM-andmetega ja tähtsamate loodusobjektidega maailmakaart, populaarseimad aarded jne.

Maksab seade üllatavalt vähe - 199 dollarit. Võib-olla teeb Magellan nagu Apple - küsib osa raha Geocaching.com-i pidavalt Groundspeakilt gepsuomanike makstud Premium-kontode eest tagasi.

Nii, nüüd on Garmon Oregon olnud mõnda aega garmini Colorado kõrval kasutusel ja saab asjast natuke juttu teha.

• Garmin Oregoni Wiki
• Garmin Oregoni tootelehekülg

Teen lühidalt, sest pikemalt saab niikuinii lugeda juba järgmisest DIGI-st.

1. Ekraanil viipemenüüd ei tööta. Võiks ju olla? Navigeerimine üles-alla käib vaid nuppudest.

2. Puutetundlik ekraan on muidugi mitmeid kordi mugavam kui Colorado või GPSMAPi nupud. Välitingimustes on see ülikiire.

3. Ekraani servad tunduvad liiga kõrged – ilmselt selleks, et ekraan katki ei läheks? Puutetundlik on õrnem kui tavaline GPSi ekraan. Samas kõrged servad väldivad kriimustusi. Ekraani servadesse on ebamugav vajutada.

4. Oregonil on sisemine antenn, Coloradol ulatub aga antenn korpusest välja. Tubastes tingimustes oli juba näha: Colorado võtab kaks satti üles, Oregon mitte ühtegi...

5. Kompass: kalibreerides töötab, aga akusid vahetades kordub sama viga, nagu Coloradol: kalibreerimine unustatakse ära ja näitab suvalisse suunda. Ehk siis: magnetiline kompass on Oregonil täpselt sama kasutu kui Coloradol (vasakul)

6. Tekstisisestus: lõpuks ometi ka käsi-GPSil kiire ja lihtne ekraaniklaviatuuri abiga teksti sisestada. Erisümboleid on vähe.

7. Käivitus: Oregon poole kiirem kui Colorado. Ca 4-5 sekundiga on pilt ees.

8. WiFit ja Bluetoothi pole. Kuigi eestikeelses tõlkes on Wireless ekslikult WiFiks tõlgitud, pole see WiFi mitte, vaid endiselt Garmini oma ühildamatu standard traadita andmete edastuseks. Wireless-edastus Oregoni ja Colorado vahel töötab ja on superaeglane. Kuid oodake Garmin 500 ära. sellel käsi/auto hübriid-GPSil on kiire Bluetooth...

9. Ekraan on Coloradol parem ja selgem. Oregoni oma on tuhmim ja ilmselt puutetundliku kihi lisamise tõttu paistab klaas vähem läbi. Mingi tekstuur on ka ekraani peal näha...

10. Kaardi nihutamine – sõrmega tõmbad ekraanil. Siin on viipetundlikkus olemas...

11. Ekraanid: Coloradol on ülaservas alati igal ekraanil seadistamise nupp, Oregonil on see keerulisemaks tehtud: tulebs eadistuste menüüsse tagasi minna. Samas on Oregonil satelliitide ekraani lihtsam kätte saada põhimenüü alt kui Coloradol, kus peab kuskil Others menüüs kõige lõppu sobrama...

12. Automaatsed ajatsoonid – selleks on  eraldi kaart salvestatud GPSi. Määrab koordinaatide järgi ajatsooni, kus asub ja muudab kella ise. Mugav. Ka näitab Oregon aega päikesetõusu või -loojanguni näidikute ekraanil:

13. Geocaching on taas paremaks läinud. Rohkem infot logide kohta korraga ekraanilt lugeda ja kui oled geocachingu rezhiimis, siis on kena loendur odomeetri lehel, mitu aaret oled juba leidnud. Seda saab nullida. Geocaching.com-ist aarete laadimine otse GPS-i töötab kenasti, Eesti kodukootud GPX-fail aga lülitab Oregoni samamoodi välja, nagu Coloradogi. Saab kasutada tavalise Waypointina aarete otsimist.

14. Träkid: saab erinevaid träkke erineva värviga kaardil näidata. Saab salvestada osa träkist (tegelikult sai ka varem, Coloradoga).

15. Kaart: Oregonil microSD peal, käib akude alla, seega ebamugavam kui Coloradol. Coloradol on mini-SD pesa, mis tähendab, et saab kasutada nii micro kui mini SD kaarte ja saab ilma akusid kiskumata kaardi sisse panna, seega mugavam on Colorado.

Välitest

Nagu alguses sai kahtlustatud, ongi Oregonil levi kehvem. All paar kaarti träkkidest Lasnamäe majade vahel.

punktiir - tegelik teekond

punane - Colorado GPS

roheline - Oregon GPS

Ilm oli äikese-eelselt paksult pilves ja levi kehv, sellises olukorras tulevad tundlikuma antenni ja parema tarkvara eelised paremini esile.

Lööme nüüd punktid kokku: Coloradol on neid selgelt vähem. Kui aga suurem täpsus teised puudused üles kaalub, siis on Colorado veel parem. Puutetundlik ekraan aga on Oregoni suurim ja võimsaim pluss - kasutajamugavuse poolest jääb Oregon peale.

Garmin tõi välja sellesuvise uue mudeli oma käsi-GPSide seerias - Dakota.

Dakota on mõeldud järjeks Oregonile, mis oli esimene Garmini puutetundlik käsi-GPS. Dakotasid on kahte sorti - Dakota 10 ja Dakota 20. Viimane sisaldab veidi rohkem, näiteks on tal 3D kompass, mis näitab suunda igas asendis, ka siis, kui seade pole horisontaalselt.

Veidi on pikenenud aku tööiga (Oregonil oli 16 tundi) - nüüd 20 tundi, mälumaht ja enamus muid parameetreid on sama. Kuna toode on suunatud peredele, eriti aga lastega peredele, siis on seade lihtsam ja kompaktsem, endiselt vastupidav ja hinna poolest peaks tulema soodne.

Eestis saadavust veel pole teada.

Vaat lisaks - Garmini blog.

Proovisime ühel lumisel detsembripäeval uut Regio topokaarti, mis peaks olema esimene Garmini GPSidele tehtud Eesti topokaart. Topo tähendab siin matkajale olulise kõrgusinfo lisamist kaardile. GPS peab seda omadust toetama.

Kui samakõrgusjooned välja lülitada, on topokaart tavalise Regio teedekaardiga peaaegu sarnane. Kuid metsas olles selgub, et topokaardil on lisaks märgitud ka metsasihid, elektriliinialused ja rohkem kraave-radasid kui teedeatlases. Aga kõige olulisem on muidugi samakõrgusjooned iga viie meetri kõrguse muutuse tagant. Asi näeb GPSi (Garmin Colorado 300) ekraanil välja nii:

Regio teedekaart	Regio topokaart

Parempoolsel, Jussi järvede ekraanipildil on näha lisaks metsasihid, mida näiteks teedekaardil pole. Muu osa on suhteliselt sarnane. Jussi järvede künklik ümbrus pakub veel samakõrgusjooni ka hästi eristuvalt - vasakpoolse kaardiga matkates ei tea näiteks üldse, et tegelikult kulgeb matkarada kõrgete voorte harju mööda ja hüppab järskudesse orgudesse.

Lähemalt loe Arvutimaailmast.

Regiol tuli just välja topokaardi 1.3 versioon, mis on eriti tähelepanuväärne just veekogudel sõitjatele. Nimelt on uuel Regio topokaardil peal ka veekogud ja meri majandusvööndis. Uuendatud on ka teede, raudteede, hoonete, elektriliinide, huviväärsuste jm. kihte.

Eesti topokaart sai lisa Veeteede Ameti info näol: Emajõe (Tartust Peipsini), Peipsi järve ja Narva jõe (Narva piiripunktist mereni) ning rannikumere (kuni 5 meremiili rannikust ja suurematest saartest) sügavuste, ohtlike takistuste, poide, navigatsioonimärkide jms. kohta.

Andmed pärinevad Veeteede Ameti 1:50000 kaardimaterjalist seisuga 16.06.2011. Siiski pole tegemist ametliku merekaardiga, seega ei võta kaardi järgi navigeerimise eest vastutust ei Regio ega veeteede Amet.

Veealade info peaks olema nähtav kõigis topokaarti näitavates Garmini käsiseadmetes ja ka osades autonavides.

Vaata lähemalt Regio naviblogist.