Sony Nav-U NV-U92T – puhtalt navigeerimiseks

Kaido Einama

Arvutimaailm, Oktoober 2007

Ilmselt on Sony Nav-U navigaatoreid Eestis raskem müüa kui mõnesid teisi, kuna paljud siinsed ostjad ihkavad võimalikult palju lisafunktsioone. Kuid Sony ei anna alla – pakub navigaatorit, mille põhiülesanne on täpselt kohale juhatada ja ei midagi muud. MP3 pleierite, käed-vabad seadmete või metsas müdistamise GPSide jaoks tuleb minna mõnda teist seadet ostma.

Navigeerimisele keskendumine on Sony seadme puhul kasuks tulnud – alustame kasvõi sellest, et tegemist on väga hea ekraaniga. Nii heaga, et Nav-U on saanud EISA 2007. aasta parima navigatsioonisüsteemi auhinna ning ka mitteametliku nimetuse "navigaatorimaailma iPhone". Sarnasusi veidi on – nii ekraani kvaliteedi kui ka mõnede juhtimisomaduste poolest. Nimelt saab ka Nav-U ekraanil kasutada niinimetatud viipemenüüsid ehk siis asjad toimivad ka sõrmega ekraanil viibates.

Paraku peavad Eestis navigeerijad pettuma. Sony kasutab nagu paljud teisedki tootjad Navteqi kaarte, mis on Baltimaadest kaardistanud vaid pealinnad. Mujal haigutab asustamata lagendik. Tomtom näiteks on suutnud peaaegu kogu Eesti külateed ka navigatsiooniseadmesse viia. Teine kodumaa patriootidele vastumeelt üllatus on eestikeelsete menüüde ja eestikeelse hääljuhtimise puudumine.

Kui aga need kõrvale heita, saab välismaal Sony navigaatoriga väga hästi hakkama. Tallinnas ka. Arvutimaailm prooviski, mismoodi pealinna liikluses Sony juhendab ja seal esinesid kõik Navteqi kaardi tüüpvead, kuid kogu informatsiooni reisi kohta oli Sony selgelt ekraanilt väga mugav jälgida.

Sõites suhteliselt aeglaselt Liivalaia tänaval, kaotas liiklusummikus venides navigaator ühel hetkel pea (või satelliidid). Juhatas vasakule-paremale ja tagasi pöörama, kuigi seisime paigal. Kuid see oli ka ainus kord, kui GPS segadusse sattus. Muud segadused olid tingitud ikkagi kaardi puudustest, näiteks Peterburi teelt Väike-Paala tänavale pööramine Punase tänava kasutamise asemel või mõned keelatud vasakpöörded Liivalaia tänaval. Kiiruse muudatustele reageeris ta aga väga täpselt – kiiremini sõites juhendas aegsasti pöörama, aeglaselt venides ütles peaaegu ristmikule jõudes, et pööra nüüd ära. Eelhoiatused töötavad ka – ehkki veidi ehmatab lause "pööra paremale" ja mõne sekundi pärast lisatakse "kolmesaja meetri pärast". Kuid sellega harjub.

Kellasid-vilesid MP3 pleierite, videomängijate ja pildialbumi eksponeerijate näol, nagu öeldud, Sony navigaatorist ei leia. Menüüdki on üsna ahtakesed, kui ei suru end seadistuste menüüsse, kust üht-teist siiski reguleerida saab. Kuid see osa on Sony navigaatoris piisavalt nurga taha peidetud, nii et igapäevaselt kasutades satub vaid põhimenüüsse, kus pole palju asju: huvipunktide otsing, teekonna planeerimine, kaardi vaatamine. Välismaal olles saab ühendada ka liiklusinfo antenni, mille kaudu edastatakse reaalajas ummiku-teavet. Eestis seda teenust veel pole.

Kuna iPhone´ist sai räägitud, vaatame nüüd lähemalt, mida need Sony viipekäsud teevad. Näiteks kui ekraanil on kaart, saab sõrmega lihtsalt üle ekraani paremale viibates kuvada lähimate tanklate nimekirja kauguse järgi sorteerituna. Sõrmega üle ekraani vasakule viibates näidatakse lähimaid parklaid. Kui aga teha näpuga kaar justnagu katust joonistades, siis üsna loogiliselt juhatab GPS seepeale kasutaja tagasi oma koju, mis on eelnevalt salvestatud.

Seadmes on suurel hulgal huvipunkte ja neid saab ka ise lisada, nii GPSist endast kui temaga ühendatud arvutist, kuhu tuleb installida kaasasolev programm. Tallinn on erinevat liiki huvipunktidega tihedalt kaetud, kuid nende valik tundub kohati ebaühtlane. Näiteks on olemas üsna palju häid söögikohti, kuid nii mõnigi tuntud nimi on puudu. Parklatest leiti Tallinnas vaid kaks kohta, ööklubisid kolm. Hotelle see-eest oli loetletud vist peaaegu kõik, mis aasta tagasi siin valmis ehitatud olid.

Nav-U töötas tegelikult hästi ka tubastes tingimustes ja isegi maa-aluses parklas, välja arvatud see üks anomaalia Liivalaia tänava ummikus. Nimelt on Sony varustanud oma navigeerimisseadme anduritega, mis suudavad asukohta määrata ka siis, kui GPS-satelliitidelt enam infot ei tule. Nii oskab Nav-U asukohta edasi arvutada näiteks tunnelites või maa-alustes parklates. Positioning Plusiks kutsutav tehnoloogia on midagi posimise, andurite näitude ja matemaatika segu sarnast. GPS-levi puudumisel üritatakse andurite ja matemaatika abil ennustada, kuhu auto kulgeb. Kasutatakse kiirendus- ja õhurõhusensoreid, mis edastavad oletatavat liikumisinfot viimasest asukohast uute koordinaatide arvutamiseks. Näiteks Sikupilli Prisma maa-alusest parklast läbi sõites tundus asukohanooleke oma kuuenda meelega päris hästi taipavat, milliseid pöördeid me tegime. Võib-olla mõni pikem leviauk viib seadme lõpuks ka segadusse, kuid pikki tunneleid pole veel Tallinnas kuskilt võtta.

Nav-U kinnitub isegi krobelisele armatuurlauale nagu meduus oma pooleldi kleepuva iminapaga. See kogub aga kergesti igasugust sodi oma alla ja teda on raske puhastada, seepärast on hea kord ta armatuurile kinnitatuna sinna ka pikemaks ajaks jätta. Lahti ei tulnud armatuurlaualt kleepuv iminapp kordagi, teda ei saanud väänata nii palju, et esiklaasile kinnituks – klaasil oli liiga suur kalle.

Toitejuhe käib nii kinnitusjala külge kui otse GPSi taha. Aku peaks täis laetult vastu pidama 2,5 tundi. Ehkki juhend rääkis ka toitest USB-pesa kaudu, tundus siiski, et igast sülearvutist GPS end täis ei laadinudki, vaid võttis sealt töötamiseks vaid toidet. Lauaarvutist sai aku siiski kiirelt täis, kuid kustus hiljem autost väljas ilma autotoiteta suhteliselt ruttu, nii et jalgsi pikemateks rännakuteks see seade ei sobi ja pole selleks ka mõeldud.

Ekraan muudab jooksvalt oma heledust vastavalt talle langevale valgusele, mis jätab pildi alati kirkaks ja loetavaks. 4,8-tolline ekraan on tõesti väga hea kvaliteediga. Kuid lisaks sellele on ta kaetud ka sõrmejäljevastase kihiga, kuna puutetundlikku ekraani pidevalt katsutakse. Muid nuppe peale sisselülitamise nupu Sonyl polegi. Vasakule-paremale on ekraani moonutustevaba vaatenurk suhteliselt lai, üles-alla aga veidi kitsam.

Hääl, millega kohale juhatatakse, on Nav-U-l suhteliselt vali ja reguleeritav kaheksapallisel tugevus-skaalal. Kostab ka väga mürarikkas kabiinis kätte, sobides näiteks ka vanematele kaugsõiduautodele. Sõidu ajal on ekraanil tohutult palju hästi paigutatud infot teekonna kohta: kellaaeg, satelliitide levi, liiklusummikute info, eeldatav kohalejõudmise aeg, asukoht kaardil, kaugus järgmise pöördeni, tänava nimi, järgmise tänava nimi, kompass, suund, kiirus, ristmiku skeemja palju muud. Lisaks saab kasutaja vajalikku infot seadetest juurde lisada või eemaldada. Kui Tallinnast välja sõita, kaovad tänavanimed ja ristmike skeemid muidugi ära ja GPS lülitub metsiku lagendiku režiimile – näidatakse vaid koordinaate ja kaugust linnulennult.

Kokkuvõtteks võib öelda, et Sony Nav-U on navigaator, millest oleks õppida ka telefonivalmistajatel: hea asja saab teha ilma kõiki lisafunktsioone ühte aparaati kuhjamata. Kui tegemist on navigaatoriga, siis ta ka juhatagu hästi teed, muu pole oluline.

• Hind: 6825 kr
• Protsessor: Intel PXA270 300 MHz
• Mälu: 2GB
• Lisamälu: Memory Stick Duo pesa
• Ekraan: 4.8-tolline laiekraan, puutetundlik, sõrmejäljevastase kattega, valgusoludele reageeriv, 32 000 värvi, 480x272 punkti
• Antenn: SiRFstar III
• Kaart: Navteqi Lääne-Euroopa, laadida saab memory Stick Duo peal ka Ida-Europa vm kaardid
• Hääljuhtimine: 18 keeles (puudub eesti keel)
• Navigeerimisrežiimid: auto, mootorratas, jalgratas, jalakäija
• Liiklusinfo: TMC (Traffic Message Channel , saadaval mõnedes Lääne-Euroopa riikides)
• Sensorid: POSITION plus – 3 sensoriga (kiirendus, õhurõhk, asend) asukoha ligikaudne hindamine ilma GPS-signaalita
• Aku: sisseehitatud, tööaeg 2.5 tundi. Laaditav autolaadijaga või USB-pistikust