Tõelist avarust pole meil kindla jalgealusega kohtadest mujal kohata, kui jäätunud merel. Kuna Kurkse ja Pakri saarte vaheline meri oli jääs juba ammu, siis käisime tõukekelgumatkal enne suurt sula ära. Veebruari lõpus paukunud karm pakane oli peale talvist lühikest sula lume kõva koorikuga katnud ning vabama mere klaasjaks jäätanud. Kohe oli näha, et tõukamiseks ähvardavad tulla ideaalsed tingimused.

Kurkse pole üldse lähim koht, kust oma matka saartele alustada, aga talveoludes mugavaim. Igasuguse lumeoluga on sadamasse tee ikka lahti lükatud ja sealt, kalurimajakeste vahelt on lihtne end jääle libistada. Lisaks meile startisid jalgsimatkajad, mõned olid läinud ka autoga (heina vedama või võrke nõudma) ning peale meid tulid mõned suusatajad. Suusa jaoks oli alguses jää samuti ideaalne oma õhukese lumekirmega. Saartelt tuli tagasi mootorkelk ja jääpurilauduri lumele veetud jooni oli ka igal pool näha.

Kui varem sai veebist lennule registreeruda ja lennujaamas kohalikust e-teeninduse kioskist, siis nüüd saab ka siis, kui pole arvutit käepärast või e-kioskis ka saba, teha registreerumine kiirelt mobiiliga.

Finnair avas mobiilse internetiteenuse kasutajatele suunatud m-värava m.finnair.com, mis koondab reisiinfot ja annab võimaluse mobiilselt lennule registreerida.

Enne, kui kevad uputusega tuleb, tegi Reisijutud.com ühe linnamatka. Linnas tulevad mõnes kohas kevade märgid mõnes kohas natuke varem - lund on rohkem ära lükatud, kõntsasem hang sulab päikese käes kiiremini ja seina ääres päikesepoolsel küljel hakkab varakult kuum.

Lauluväljaku juurest alustades on hea ületada lokaatorite tühermaa - pangapealne, kuhu pidi tulema juba üheksakümnendatel noobel elamurajoon, aga jäi pooleli. Nüüd ilmselt enam ei tulegi, sest pangapealsel avastati haruldasi taimeliike. Kevadel, kui lumi sulab, tuleb siin välja ka hulk prügi, mis talvel lumme sokutatud, kuid iga kevad koristatakse talgute käigus suurem praht viimasel ajal ära. Suvel on juba päris lopsakas ja roheline.

Tõukekelguga on üle merejää Aegnale minna vaat et kõige mugavam üldse: jala läheb liiga kaua aega ja natuke tüütu on lagedal merel, uisuga takistavad jääkonarused, kus on jama uisuteradel kakerdada, autoga võib läbi kukkuda ja rattaga külili kukkuda. Seega - tõukekelk on hea valik. 2011. aasta talve lõpupoole oli veel ideaalne jää ka enamuses osas mandri ja saare vahel. Ümber saare küll tuli kelku natuke seljas tassida, aga see mõni kilo pole probleem.

Milleks nühkida päevast päeva kontoritooli selle nimel, et nädalavahetusel korraks välja loodusse pääseda? Hakka parem ise väljas tööle, näiteks matkajuhina. Hobi ja töö üheskoos.

Kuni 07. märtsini 2011 kestab taotluste vastuvõtt matkatreeneri I-III taseme kutsekvalifikatsiooni taotlemiseks ja pikendamiseks. Enne on vaja vaid läbida vajalik matkapäevade arv ning vastav koolitus.

Reisijutud on Facebookis tiksunud juba üle aasta grupina, aga kuna see formaat on üsna nukralt varjus, on nüüdsest Reisijututoal ka oma fännilehekülg olemas. Aadress ka lihtne:

www.facebook.com/reisijutud

Sealt saab infot nii siia postitatud lugude kohta kui ka muid huvitavaid linke ja videoid nii laiast maailmast kui kitsalt Eestist.

Kõik on oodatud liituma.

Vaatamata pikale ootamisele saame lõpuks jälle oma igatalviseid sigu näha. Looduskalendri metsakaamera alustas. Ning nagu tellitult ilmusid mõni tund peale kaamera ülekande algust kohale ka asjaosalised ise.

Selle loo kirjutamise ajal nosib rahulikult viis-kuus metssiga otse valgustatud platsil seakaamera ees.