Kuigi temperatuur kiskus alla -10, võtsime 25. jaanuari hommikul jalge alla tee Vasalemma jõe äärde, et kolada natuke Tasuja radadel ja et Vasalemma jõe kaldale üks Geopeituse aare peita.
Raske on leida Eestimaal asustamata punkte, eriti veel põhja pool ja ranniku lähedal. Kaardilt tundus Klooga järve taha jääv hiiglaslik maalahmakas aga just selline, kus eraomaniku peale ehk väga ei satu ja suuri teid ka pole, kuid natuke sai selle ennustusega mööda pandud. Kuid see kant on ajaloolise Lodijärve lossi (Klooga mõisa) oletatavate kunagiste maade serv, kus Eduard Börnhöhe ajaloolise jutustuse "Tasuja" vabadusvõitlejate põlvkond vabana pesitses.
"Harjumaa põhjapoolses osas, Tallinna lähedal, põlise laane keskel, seisis üksik talu, teedest kaugel, niipalju kui sel ajal teesid võis olla, [---] mis Lodijärve lossi maade serval seisis." Nii on raamatus kirjas. Oletame siis, et Villu ja Jaanuse maad olidki kuskil Vasalemma jõe ääres, mis Lodijärve lossi ja Padise kloostri valduste piiriks võis olla.
Paldiski maanteelt ära pöörates peale Põllküla Vasalemma jõgi maanttee alt läbi jooksebki. Auto on hea paremat kätt parkimisplatsile jätta, sealsamas on ka vana veskitamm. Nime järgi uuem, kuid lagunenum on veel ka ülesvoolu aarde juures.
Koha nimi on maa-ameti andmetel Vanaveski. Seal veendub, et talvel on jõed väga põnevad. Alustasime talvehooaega Vääna jõe äärest ja nüüd oleme talviste veekogude ääres juba õige mitu korda kolanud: näiteks Väänas, Kivikuninga aarde peitmine algas Tuhala Karstialalt, käisime Soodla uisumatkal ja ehk veel mõni koht, mis kohe ei tulegi meelde...
Vasalemma jõgi on suvel kindlasti ka sama huvitav kui talvel, kuid nüüd sai jalutada mööda jääd ka külmunud ja üleujutatud jõesoppidesse, puuvõlvide alla. Jää on alt tühi, nii et läbikukkumine pole välistatud. Kukkusimegi õige mitu korda, aga jää alt oli vesi kadunud. Nagu mujal Põhja-Eestis jäätusid veekogud suurvee ajal ja siis vesi kadus. Nii ongi jää all suured õõnsused. Suvel ilmselt on need tiigikesed uppunud paksu võssa. Ka eravaldused on lumises metsas paremini näha: nii jalajäljed kui majad, mis kuskil jõekäärus end peidavad.
Jõe paremkaldal on kaardi järgi vaid üks maja. Selle juurde autojäljed viisidki. Edasi sumpasime juba puutumatus lumes. Kaart näitas maaomanikuks kaitsejõude ja katastriüksus oli Klooga Laskeväli. Jõe lähedale hoides õnnestub ehk siiski ka kallasrajal püsida, kui vaja.
Klooga laskeväljal liikumine ei ole võimalik, kui seal toimuvad graafikujärgsed laskmised. Täpsustava teabe hankimiseks võtke ühendust Rahuoperatsioonide Keskuse õppeväljade komandandiga, soovitatakse kaitsejõudude peastaabist, kui sinnakanti minek.
Õige pea pärast tsivilisastiooni jälgede kadumist leidsime ideaalse aardepeidukoha: põlispuu, mille all väike koopake liivakaldal. Umbes sellise puu juures võis elada "Tasuja" raamatus kirjeldatud ravitsejamees, koopas jõekese kaldal. Koobas oleks aga tema jaoks pidanud ehk natuke suurem olema. Meie varandus, mis peidetud plastmasskarpi ja kahte prügikotti, sinna siiski mahtus. Sinna juure alla koopasse aarde peitsimegi.
Sisse sai pandud
- Vasalemma jõe kaart
- DVD plaat "XBox Live"
- Nokia Kommunikaatori rinnamärk (kinkekarbis)
- pakendis taskunuga
- külmkapimagnet (mis maksab)
- mini-CD pakkimisprogrammiga "Winzip 8.0"
- eurosente
- sada vene rubla
- mänguautosid 2 tk
- mängukoer
- ehteketid
- mansetinööbid
- paide Ühisgümnaasiumi märk
- kõrvarõngas
- ellujääjate klubi telefonikaart (pühendatud lähedalasuvale ellujääjate onnile)
- 2 helkurit
- spinner
...ja palju muud. Arvestades, et aare asub laskevälja piiril, on sinna minek igal ajal ehk pisut raskendatud. Seepärast sai aare ka rikkalikum, et kohalejõudmine oleks vaeva väärt.
Igal juhul maksab sinna minna jala, et mitte autoga ukerdada vähekasutatud metsateel ja mitte häirida enne aaret jõe kaldale viletsa metsatee äärde jääva eraomaniku privaatsust.
Ümbrusse jääb ka vaatamisväärsusi, mida pole kindlasti kuskil turismiraamatutes. Aardest 400 meetrit ülesvoolu näiteks leiab imelise ellujääjate onni. Igasugune varustus vedeleb metsa all, nii lumeräätsad kui plekkpurgist tehtud prozhektor. Rääkimata kalavõrgust ja kõrkjamattidest. Onnis saab vabalt nelja-viieliikmeline seltskond ööbida. Ka talvel. Alates ellujääjate militaarset päritolu laagrist julgesime ka jää peale minna, enam ei paistnud kuskilt lahtist vett.
Veel ülesvoolu leiab jõe kaldalt iidse paekiviehitse varemed. Ilmselt on tegu vana vesiveskiga. Sealt müüride vahelt leidsime vana saani jäänused. Puuosad olid loomulikult kõduks muutunud. Sealsamas kukkusime ka läbi jää ligi pool meetrit allapoole, kuid vett vastu ei tulnud. Lihtsalt külmunud muda peal oli korralik jääkoorik.
Kui on viitsimist veel ülesvoolu matkata, leiab kõrgekaldalise käänulise jõesängi, kus peamised elukad on metskitsed, kes kõikjale jälgi jätnud. Kui jää kannab, saab pikki liuvälju leida siledatest jõesoppidest.
Lõpuks ka Geopeituse aarde koordinaadid: N59 17' 33" E024 12' 07". Auto võiks rahuga jätta N59 18' 29" E24 10' 48" kanti ja lubada endale üks mõnus jalutuskäik.
Siia lõppu jäta kommentaarina ka oma sissekanne, kui oled geopeituse "Tasuja" aarde leidnud. Anna ka teada, kui on tekkinud oht üleujutuseks, aarde peitmise ajal paistis siiski jõgi jäävat peidukohast piisavalt kaugele. Kuid kes neid kevadisi üleujutusi teab...
Vaata ka http://www.geopeitus.ee/aarded/tasuja.html ning teata aardekülastusest sinnagi.
Vt ka aardekülastajate pilte.
Kohalik külaelu
Kui olime Vasalemma jõelt tagasi tulnud, ületasime hobusejälgedega lumeraja ja okastraadiga suletud metsatee. vana palkmaja, mis tee äärde jäi, oli servast renoveerimisele määratud, kuid pererahvast ei paistnud kodus olevat. Meie tee viis päris nende aia äärest läbi, puud metsa all olid vist kevadisest kulupõlengust tahmunud.
Kui jõudsime teekäänakul asuva ehitussoojakuni, kohtasime kohalikku elanikku, kes esialgu meid ratsaturistideks pidas, sest lähedal asuvas ratsatalus olevat just sama suur seltskond puhkamas. Imestus oli suur, kui selgus, et oleme niisama jala ringirändajad. Seepeale anti meile ülevaade, kuidas on lood vasalemma jõe äärsete eravaldustega ja eks kallasrada ole ikka üks õige asi küll, aga paljud omanikud panevad kalda kinni. maja, millest möödusime, kuulub noorele perele, kes tõesti oli kevadel kulu põlema pannud kui lõket tegi, ratsatalu aga ootab uusi kundesid. Ja eramaa keelusilti ei ole vaja tähele panna, see on vaid läbisõitjate eemalepeletamiseks, lohutas ta meid ka. Ei teadnud ta militaristide onnist ega rääkinud vesiveski varemetest. Sõjaväelasi aga oli küll näinud, kuidas nad oma maasturiga lumes ukerdasid. neil vaja ronida sellistesse kohtadesse, kui Kloogal õppused on.
Siin on ka teisi Reisijututoa seltskonna poolt peidetud ja leitud aardeid...
No Wheelchair Access
Available year-round
Restricted hours
Dangerous area - use caution
Generated by The Selector
