Kevadine jalgsimatk Vormsil 21-23.05.2004

Kuna eelmisel aastal olime juba Vormsi läänepoolse osa läbi käinud, otsustasime sel aastal idapoolele ka ringi peale teha.
Esimesel päeval käisime läbi ida poole ning jõudes põhja poole einestasime Väike-Tjukal. Kõikjal oli näha jälgi metssigade tegevusest, neid seal vist üsna palju. Esimese öö veetsime neemel, kust paistis Suur-Tjuka. See on looduskaitse ala, kuid ilmselt turistide rohkuse tõttu väga risustatud, kuigi oli näha jälgi kohalikust koristustööst - pudelid ja muu rämps oli kokku korjatud ning vana rauast vaatetorni jalamile lõkkeasemele veetud.
Järgmisel päeval olime tunnistajaiks sellele, kuidas ähvardavad vihmapilved meist kilomeetreid eemal lahku lõid; üks osa pilvedest tabas ilmselt Lääne-Eestit ja teine osa riivas arvatavasti ka Vormsi lõunapoolset osa. Teisel päeval jõudsime ringiga taas Hullo kanti, kus eelmiselgi aastal külaelanikega poe ees juttu sai puhutud. Sel aastal me vanu tuttavaid ei kohanud, kuid leidsime kergesti uued suhtluskaaslased tänu kaasa rändavale taksikoerale. Samal päeval otsustasime saare suurima järve üles otsida, millest kujunes põnev retk läbi võsastunud metsa, kus üksnes metssead, põdrad ja kitsed olid viimasel ajal liikunud. Nagu me Vormsil varemgi oleme tema järvedes pidanud pettuma, nii juhtus ka see kord - jälle oli tegu kokku kuivanud järvega, mille vesisemat osa piirasid möödunudaastased pillirookõrkjad. Võttes eeskuju metskitsest, ületasime kuivanud järve mättapuhmaste toel. Mõnusa tuulevarjulise telkimisaseme leidsime sel õhtul Rumpo kandis.
Järgmisel hommikul põõnasime suhteliselt kaua, et siis õhtupoolikul läbi muinasjutulise metsa taas sadamasse jõuda.
Vaatamata jäisele tuulele ja mõningasele vihmale üllatasime koduseid päevitunud jumega, mina aga oma punase ninaga...