Nüüd siis veidi pikem kirjeldus sellest, kuidas me omadega rappa läksime. Taimo kutsus kahepäevasele tali-jalgsi-matkale ja oli eelmiste suurte külmade ajal oma retke ära jätnud, et liiga külm oli. Ega seekord paremini ei läinud - öösel oli -25, päeval mõõdukalt -15 kanti. Paras :) Karmimad mehed (Taimo) vedasid kogu varustuse seljas kaasa, pehmemad jätsid aga ööbimispaika ja kõige pehmemad seekord (mina nende hulgas) pidid õhtu saabudes koju soojade seinte vahele tagasi minema. Õige karmilt lasti ka õllepurk selle pakasega kotti laiali ja siis veel ära jäätuda kah.
Et oleks ekstreem. Nagu mainitud paar päeva tagasi, pöördus Tallinna udune-tuisune pakaseilm peagi Piibe maanteed pidi sisemaale suundudes kenaks päikseliseks talveilmaks. Soome lahelt ei udutanud enam lund alla sadada. Norra allikad aurasid, sinna jätsime auto. Põltsamaa jõgi ööbimiskoha juures oli vaatamata külmale endiselt lahti, kui teise autoga Toomale startisime. Seal Taimo juba ootas, oli meie nimed üles andnud ja asusime teele läbi raba ca 15-kilomeetrisele rännakule. Ja põhiline, mis meie teekonda saatis, olid jäljerajad lumel:
- vt ka Lugemiskursus lumel
Kõigepealt olid hobuste jäljed (ja hobused ise kah), siis suusajäljed (suusatajat ei näinud), loodusuurijate jäljed (lumekuhjatiste näol nende ilma-andurite ümber), siis rebasejäljed segunenud jänesejälgedega - oli käinud üks suur tagaajamine ja igal pool muidugi hiired-rotid, kes matkaraja juurest pidid lume alt korra lume ja jää peale põikama, kuna rajaalune oli jääs ja ei saanud oma tunneleid sealt läbi ajada.Endla järvel oli näha veel põtrade ragistamist järvesaartel, kuid Endla rappa minnes - vastavalt jäljeraamatu infole - võisime lugeda end huntide jälgedele sattunuks. Veidi edasi nägime laukajääl ka üsna hundikujulist küljejälge...Sinijärve lähedal tegutses tundmatu MTÜ "ja telki ei lähe kunagi vaja", kuid nende pakutav magamiskoht oli ajahamba poolt liiga puretud. Ehkki kaartide ja aerofoto järgi oleks viimane lõik matkast olnud kõige raskem võsas ragistamine, avastasime MTÜ talu juurest siiski ühe mahajäetud metsatee, mis nagu tellitult suundus õiges suunas ja viis meid kilomeetri ööbimiskohale lähemale. Siis aga hakkas liiga ära pöörama ja mõnisada meetrit tuli sumbata poolemeetrises lumes, enne kui looma- või matkarada edasi silla juurde (pildil) kulges.Nagu öeldud, karmimad jäid Põltsamaa jõe äärde romantilisele laagriplatsile telkima, meie aga sõitsime Tallinna tagasi. Hommikul, kui ekstreemööbijad üles tõusid, oli pakane kogu allikarohke jõe kaanetanud ja Toomal termomeeter langenud 25 kraadi alla nulli.
