Kaido Einama, vabakutseline ajakirjanik, matkaja
Õpetajate Leht, 6. märts 2009, lk 13
Ellujäämiskursusi ja militaarseid laagreid metsikus looduses seostatakse tavaliselt karmide, sõjaväeteenistuse läbinud meeste ajaviitega. Ellujäämisoskusi võib aga vaja minna kõigil, ka koolilastel.
Ellujäämisoskuste omandamiseks ei pea minema nädalasele paastumatkale metsikusse sohu, võib ka lihtsamalt. Ühel seikluslikul klassiekskursioonil saab ohutult selgeks kõik iseseisva toimetuleku oskused, mida vaja siis, kui tsivilisatsioon asub kaugel eemal.
Klassiga veematkale
Vee Matkade pakutav seiklusekskursioon võib olla lõppkokkuvõttes tunduvalt emotsiooniderohkem kui koolivaheaeg mõnel sooja maa rannal. Samas pole pärast ehk nii soliidne öelda, et klassiekskursioonil käisime Kõrvemaa metsades, istusime 22-kohalistes sõjaväetelkides ning polnud ei elektrit ega mugavaid hotellitube. Samas võib seikluse läbinu erinevalt rannapuhkajast öelda, et saab hakkama, kui on metsas ära eksinud, ei satu paksus laanes paanikasse ega jää nälga ning suudab isegi tihedas vihmas ilma tikkude või välgumihklita lõkke üles saada.
Indrek Herman Vee Matkadest on korraldanud seikluskoolitusi ja ellujäämismatku täiskasvanutele juba kümme aastat. „Täiskasvanud tahavad alguses ikka seda kõige karmimat,” teab ta oma kogemustest. Samas on paljudele topokaart täiesti tundmatu ja ei teata isegi seda, mis suunas kompassinõel näitab.
Röögi ja laula!
Mida peaksid lapsed metsas olles teadma? Indrek Herman pakub välja paar lihtsat nippi, mis on head meelde jätta isegi paaripäevasele ellujäämisõppele minemata. „Näiteks kui oled metsa ära eksinud, pole mõtet hakata kuskil rägastikus tiirutama,” seletab ta, „kõige lihtsam on võtta ette mõni metsasiht ja minna edasi mööda seda. Kuskile viib siht alati välja. Ja kui lõpeb ühes otsas soos ja teises otsas jõe ääres, saab mööda jõe kallast edasi minna ja millalgi tuleb mõni asustatud punkt ikka vastu.” Kui aga metsasihini (veel) jõutud pole, võib meisterdada ülilihtsa „rootsi kompassi” – pikk sirge puuroigas, mis kandjast paar korda pikem, seda tuleb siis enda järel lohistada, umbes meetrine jupp eespool suunda näitamas. Ridva lohistamine aitab püsida sirgel teel.
