Satelliidid juhatavad teed

Kaido Einama

PC World/Arvutimagasin, Juuli 2005

GPS on järjekordne militaarne leiutis, millest hiljem on tõusnud suurt kasu ka tavainimesele.

Asukohamääramine mõnemeetrise täpsusega võimaldab rändajal täpselt jälgida oma asukohta ja kaugust sihtkohast, Ameerika pereemal leida peale ostude tegemist auto parklast üles või mänguhullul, virtuaalprillid peas, kihutada reaalsel tänaval virtuaalsesse tänavalahingusse.

GPS (global positioning system) on USA sõjaväe poolt loodud kogu maakera kattev satelliitide süsteem, mille signaal abil saavad vastuvõtuseadmed arvutada üsna täpselt oma asukoha. Kui on „näha” vähemalt kolm satelliiti, siis pole probleemiks ka kõrguse määramine. Alates 2000. aasta 1. maist kõrvaldati tsiviilseadmeid segav nn. SA moonutus ja nüüd on võimalik igaühel vastavalt oma navigatsiooniseadme võimekusele asukohta kuni mõnemeetrise täpsusega määrata. Segavaks asjaoluks võib sealjuures olla kehv levi või signaali varjavad objektid, näiteks enamus ekäis-GPSidega kivimajas ruumis olles signaali kätte ei saa. Isegi paks mets võib GPSi kasutaja teinekord pilves ilmaga hätta jätta, seepärast on lisaks kõrgtehnoloogiale vaja taskusse pista tagavaraks ka vana hea kompass, mis reeglina alt ei vea.

GPS-seadmeid, mida omale teenäitajaks võtta, on tohutult palju ja enam ei piirdu võimalused vaid suhteliselt kalli ja mobiilist mitu korda suurema käsi-GPSiga. Satelliitidelt asukoha-infot vastu võtma on viimasel ajal pandud ka igapäevaseadmeid, näiteks mobiiltelefone ja pihuarvuteid.

Käsi-GPSid
Eestis tuntakse kahte suurt tegijat – Garminit ja Magellani (firmanimi on Magellani GPSide tootjal Thales). Eks leidub ka teisi, kuid nende leidmiseks peab poodides juba pikemalt ringi otsima.

Mõlemal suurel GPSi-tootjal on oma fännid, kuid algajale ilmselt fännide nõust kasu pole. Valiku teeb igaüks oma maitse järgi, sest tootjad on mõnes mõttes üsna sarnased. Sama klassi GPSid teevad enam-vähem samu asju, ehkki välimus on erinev.

Mis siis peaks ühel pihku mahtuval GPSil sees olema?
Kindlasti täpne asukohamääramine on kõige olulisem. Näiteks 12 satelliidi leidmine, WAAS ja Egnos. Kaks viimast tähendavad veaparandussüsteeme, mis aitavad GPSil täiendavalt asukohta täpsustada. Nendega saavutataksegi mõnemeetrine täpsus. Loomulikult on oluline teekonna salvestamine. Tavaliselt hoitakse mälus nii umbes paar tuhat punkti (iga punkti kohta salvestatakse geograafilised koordinaadid, kellaaeg ja kõrgus). Väga vajalik on võimalus teekonnapunkte salvestada. Nende arv sõltub kasutatava GPSi mälust.

Kui teekondi ja teekonnapunkte on soov ka hiljem kasutada, siis muutub oluliseks võimalus ühendada oma seadet arvutiga. Peaaegu kõik GPSid võimaldavad seda, vaid kõige odavama klassi omadel puudub see võimalus. Ühendus käib USB-juhtme kaudu, moodsamad suudavad arvutiga jutule saada ka näiteks Bluetoothi abil.

Kallima otsa mudelitele lisanduvad veel detailkaardi võimalus (see tuleb Eesti kohta tavaliselt eraldi osta), baromeeter täpsema kõrguse määramiseks ja elektrooniline kompass, mis määrab põhja-lõuna suuna mitte liikumise järgi arvutades, nagu kõik odavamad GPSid, vaid traditsiooniliselt maa magnetvälja järgi.

Kaardiga GPSidel on juba oluline ka ekraani värvilisus, ilma kaardita pole sellel suurt tähtsust.

GPSide hinnad algavad mõnest tuhandest kroonist ja võivad ulatuda kümnete tuhandeteni. Lisaks seadme ostule mingeid muid kulutusi eriti ei järgnegi – lisavarustusena võib tekkida vajadus näiteks arvutikaabli, autohoidiku, vutlari või tarkvara järele, kuid GPSi kasutamise eest, nagu vahel ekslikult arvatakse, keegi mingit tasu ei nõua.

Reeglina on GPSid ka põrutus- ja veekindlad, kuid ostes tasub kindlasti uurida see üle – kuigi enamasti nii on, võib mõni eksootiline mudel vett mitte kannatada.

Plotterid ja autonavigatsioon
Plotteriteks nimetatakse suure ekraaniga GPSe, mis näitavad kaarte, arvutavad teekondi ja juhatavad häälega õigesse kohta. Tegemist on omamoodi autopiloodiga, mis suudab juhti sõidu ajal suunata. Paraku Eesti kohta nii täiuslikke kaarte pole, mis teekonda arvutaksid ja siis juhataksid häälega, mis teeotsast vaja ära pöörata, kuid Euroopas, Aasias või Ameerikas seigeldes on sellest palju abi. Plotterite hinnad algavad napilt alla 10 000 kroonist ja nad on tavaliselt mõeldud kasutamiseks sõidukis – autos või laevas. Käsi-GPSist erinevalt on neil lisadena võimalik kasutada kaugjuhtimispulti ja häälkäsklusi, plotteril on olemas kaart ja paljudel ka puutetundlik ekraan.

GPS mobiili sees?
Ainuke mobiil, millele saab praegu osta GPS-lisa, on Nokia 5140 koos Xpress-on GPS korpusega. Internetipoodidest võib veel leida hübriidtelefone, mida meil poodides praegu pole. Nokia Xpress-on GPS korpus võimaldab laadida navigeerimiskaarte üle GPRSi, kuid Eesti kohta paraku veel kaarte pole. Matkakompuuter salvestab jooksvalt teekonnainfot 100 teepunktina, millest saab koostada kuni 30 marsruuti. Suunajuht aitab hoida õiget suunda, teepunkte saab saata otse SMS-sõnumiga. Paraku on täpsemaks navigeerimiseks see variant kohmakas, sest täpsus on mitmeid kordi väiksem ja mälu ka napib teekonnapunktide salvestamiseks. Kuid väärtus telefoni GPSi ühendamine on kindlasti väärtus omaette, et huvitavate kohtade koordinaate näiteks salvestada või sõpradele oma asukohast teatada.

Pihuarvuti GPSiks
Pihuarvuti on mugav käepärane arvutiasendaja, navigeerimisel võib ka temast abi olla. tavaliselt saab pihuarvuti navigeerima panna GPS-kaardi lisamisega. See käib CF-pistikusse lisaseadmena ja vastav pihuarvuti tarkvara hakkabki näitama asukohta ja muud teekonnainfot. Moodulite hinnad algavad mõnest tuhandest kroonist ja mugav on asja juures see, et salvestusmahtu on pihuarvutis juba rohkem ja navigeerimist saab siduda erineva tarkvaraga, mis seal jookseb.

Navigeeriv pihuarvuti
Eraldi äramärkimist vajab juba pihuarvuti, millesse on GPS sisse ehitatud. Peatselt müügile tulev iPAQ hw 6510 on tõeline kõik-ühes aparaat, mis sisaldab lisaks igasugusele kontoritarkvarale ka GPSi, GSM telefoni ja digikaamerat. Mida veel tahta? Mitte ühtegi muud elektroonikavidinat pole enam vaja kaasas kanda, piisab vaid sellest ühest. Siit algavad ilmselt paljud uued rakendused, mis säärast sümbioosi ära kasutavad – interaktiivsed mängud, reaalajas toimiv äri asukohapõhise infoga, uus tase kommunikatsioonis. Hind pole ka tappev – tavapäraselt veidi üle 10 000 krooni, nagu uutel pihukatel kombeks.

GPS-moodul sülearvutile
Tegelikult võiks siia alla võtta kõik n.ö GPS-moodulid, millel pole ekraani ega nuppe. Need määravad vaid asukohta ja edastavad saadud info Bluetoothi, USB pistiku või Compact Flashi pistiku kaudu arvutisse. USB-juhtme otsas asuv GPS on aga levinuim ja teda hakkab peagi ilmselt välja tõrjuma Bluetoothi kaudu signaali edastav karbike. Kogu mõistus ja kasutaja võimalused asuvad arvutis, kus moodulit juhib vastav tarkvara. Selle lahenduse eeliseks on, et GPS moodulit saab juhtme otsas näiteks tõsta paremasse levisse (auto katusele, aknast välja). Paraku on selline mitme seadmega opereerimine kohmakam, kuna vaja läheb sõle- või pihuarvutit. Kui aga need on niikuinii kaasas, siis odav, mõne tuhande kroonine GPS moodul ajab asja ära. Täpsus on neilgi mõni meeter.

Täppis-GPSid
Ega tavakasutajale täppis-GPSidest suurt kasu polegi ja kallid on nad ka. Kuid aeg-ajalt võib neid siiski vaja minna, näiteks kasvõi naabriga „Tõde ja Õigust” mängides piiripostide nihutamisel. Kuna täppis-GPS määrab järeltöötlusega asukoha juba sentimeetrite täpsusega, siis saab oma krundi piirid ise üle mõõta kui kahtlus tekib, et keegi on neid nihutanud ja siis vaidluse juba tõsisemalt ette võtta. Täppis-GPSe kasutatakse ka ehitusel – nii majade kui teede loomisel. Kuna hind on kallis ja vaja läheb neid harva, siis vastav mõõdistustehnika on renditav.

TABEL
Populaarsed käsi-GPSid
Algajale
Magellan eXplorist 100 Hind 2550 (www.gps.ee). Trendika välimusega (oranzh kest ja taustavalgustus) selge ekraaniga lihtne navigeerimisseade, millel kõik hädavajalik olemas. Pluss: suur täpsus; Miinus: arvutiga ei saa ühendada.
Garmin eTrex Hind 2200 kr (www.jakari.ee). Mugavate küljel asetsevate nuppudega kompaktne navigeerimisabimees algajale kasutajale. Pluss: mugav kasutamine, lihtne menüü; Miinus: väiksem täpsus; Pluss: arvutiga ühendamise võimalus.

Nõudlikumale
Magellan SporTrak Pro Hind 5900 kr. GPS näitab ka kaarti, hea täpsus (3-7m). Pluss: võimalus laadida Regio Eesti detailkaart; Miinus: halvastiloetav ekraan.
Garmin GPSMAP 76 Hind 5300 kr. GPSis on maailma baaskaart, selge ekraaniga seade sobib ka näiteks merel kasutamiseks. Pluss: suur ja selge ekraan; Miinus: suured mõõtmed.

TABEL
GPS-mängud
Navigeerimismängud, mis põhinevad geograafilistel koordinaatidel, aitavad oma maastikutundmisoskusi arendada ja sisustada seiklusrikkalt vaba aega.

Geopeitus
www.geopeitus.ee
Keegi mängija peidab huvitavasse kohta aarde, annab vastaval veebilehel teada selle koordinaadid ja teised mängijad võivad peidetud varandust otsima asuda. Aardesse pandud asjadest tohib midagi endale võtta ja siis tuleb ka midagi asemele panna. Külastus logitakse logiraamatusse.

Geodashing
Geodashing.gpsgames.org
Iga kuu alguses laaditakse kodulehele üles kogu maailma kattev juhuslike punktide kogum. Juhuslikke punkte saab külastada ühe kuu jooksul, võidab kõige rohkem punkte kuu jooksul kogunud mängija või tiim.