Reisijututoa geopeitusemängu esimeste aastate aardeleiud ja -peitmised on nüüd kokku kogutud ja siia üles pandud. Alustame ajaloolises järjestuses. Viimaste aastate aardeleide enam siit ei leia, kuna Geopeituse sait muutus niivõrd interaktiivseks ja ülevaatlikuks, et pole mingit põhjust siin hakata käsitsi dubleerima. Põhimõtteliselt on kaits747 ja kaido nimeliste kasutajate leitud aarded enamasti ka Reisijututoa leitud aarded. :)

Meie peidetud aarded:

1. 04.01.2004 Kivikuninga aare
2. 25.01.2004 Tasuja aare
3. 28.02.2004 59. ja 25. kraadi ristumiskoha aare
4. 17.04.2004 Ülemiste aare
5. 16.05.2004 59. ja 26. kraadi ristumiskoha multiaare
6. 19.01.2003 3M - avalikustasime
7. 03.06.2004 Toompea aare - taastatud!
8. 09.07.2004 Katlakivi aare
9. 03.08.2004 Merereisija aare - taastatud!
10. 03.08.2004 Admirali (mini)aare
11. 04.08.2004 Lennujaama aare
12. 08.08.2004 Admirali 2 aare - arhiveeritud!
13. 10.08.2004 Trammijuhi aare
14. 10.08.2004 Bussireisija aare - arhiveeritud!
15. 29.08.2004 Tuula aare
16. 12.09.2004 Terra Feminiarum
17. 26.09.2004 Kadrioru kunst & kirjandus
18. 01.10.2004 Kaku
19. 09.10.2004 Reisijutte maalt ja merelt
20. 24.10.2004 59. ja 27. kraadi ristumispunkti
21. 06.11.2004 Geogolf - vt http://www.geopeitus.ee/?p=350&c=313
22. 20.12.2004 Maarjamäe
23. 26.12.2004 Moskva pst
24. 06.01.2005 Tipuvallutaja
25. 19.02.2005 Tarkovski
26. 25.02.2005 Seasaare
27. 25.03.2005 Uuejõe
28. 26.03.2005 Storby
29. 04.09.2005 Virbi
30. 02.10.2005 Silma
31. 11.11.2005 Palindroom
32. 03.12.2005 Kalamaja

Tahad ka ise aaret peita?

Järgi juhiseid http://www.geopeitus.ee/geopeitusest.html lehel. Reisijututoa geopeiturite kogemus näitab (nii leitud kui peidetud aaretega), et aaret ei maksa väga tihedalt kilekottidesse mässida - see jätab niiskuse igaveseks aaret ümbritsema ja see kõduneb rutem. Hoopis tervislikum on varandusele vaba olek, nii et ka õhk pääseks ligi kuivatama (nt mõni metallkarp või plastmasskarp ilma igasuguse kilekotita).
Siit saad ka väljatrükitavad juhendid, mida aardele kaasa panna:

• Eestikeelne A4 formaadis

• Eestikeelne miniformaadis (nt filmitopsi mahtuv)

• English, A4
• English, micro
• Venekeelne, mini
• EST-ENG-RUS, mikro
• Geomündi kaaskiri, 1/2 A4 veerg

Leitud ja leidmata aarded

Siin on lingid külastatud aarete geopeituse lehtedele:

1. Vanapagana Baarikapi aare
2. Kummituse aare
3. Lepatriinu aare
(4.) Pedassaare aare
5. Kärestiku aare
6. Geto aare
7. Vana Raudtee
8. Kivikuninga aare
9. Radari
10. Iru
11. Miltoni kohvipurk
12. Kevade aare
13. Liivakarjääri aare
14. Kalda aare
15. Kaksjärve aare
16. Ohusilla aare
17. Viimsi aare
18. Lennarti aare
19. Rahapaja aare
20. Panga aare
21. Öövahi
22. Võlviteooria
23. Daymoon
24. Metabentoniidi
25. Kruusaauk

26. Daymoon II
27. Jõuluaare
28. 1. mai
29. Norra aare
30. Tuulesellide 1. aare
31. 3M
32. Seenemetsa
33. AVS
34. Türkiissinine kuusnurkne päike
35. 59 24
36. KPS
37. UAZ-MDX
38. Mänguasja
39. Sõjardi
40. Leivasilla
41. Kaeviku
42. Flotoliiv
43. Hundikuristiku
44. Lord Fauntleroy
45. Mägironija
46. Viti-Onni
47. Kivikese
48. Nabeka
49. Salen-Hemueli
50. Peeter I

51. Tasuja
52. Pärnu veebikaamera
53. Jõulumäe
54. Kolm põrsakest
55. Ahvena
56. Neeme
57. Fosforiidisurfi
(58.) Fosforiidikarjääri - kadunud!
59. Paljassaare puzzle
60. Loo
61. 2. sünnipäeva
62. Metsiku Lääne
63. A. Laikmaa
64. MASS
65. Kuradimäe
66. Segasummasuvila
67. Aprilli
68. Varbola
69. Vaharu
70. Kopra
71. Männiku militaaraare
72. Harku lubjakivimaardla
73. Miniloomaaed
74. kaeviku II
75. Keldri/Koperdiste

76. Maa ja Taeva Vahel
77. Allveelaeva
78. Kopamehe
79. Inseneri

80. Helsingi-dessandi sündmusaarde (19.09.04) käigus leitud aarded:

81. Ussipuntra
82. Venemäe
83. Jussi
84. Katkise silla
85. 3. sünnipäeva
86. Aastavahetuse - teisel katsel..
87. Põllepaela
88. Hukkunud sõduri
89. Angerja
90. Trollipesa
91. Männiku militaar
92. Lossi
(93.) Päkapikumaja - leidmata
94. Põrguhaua
95. Saatse
96. Aastapäeva
97. Töörahva
98. Essenite
99. Luua pisi
100. Rahumajake

101. Mõmmikoobas
102. MM14
103. Mäekonverentsi
104. Mergli
(105.) Pihlaka
106. Kabeli
107. Uhaku karstiala
108. Tuhamäe
109. Küttejõu
110. Vahtra
(111.) Nälg ja võlg
112. Kohtla(se)
(113.) Post-tsivilisatsioon
(114.) Kalamiis
115. Angerja
116. Kolm põrsakest
117. Võstermäe
118. Paisu
119. Mädara
120. Carl Roberti
121. Põlliku
122. Eesti teine geodashing
123. Ummy
124. Meelu
125. Kuupaiste

(126.) Ahvena
127. Ramsi
128. Kalju
129. Ohvrikivi
130. Simisalu
131. ITimeeste
132. Jõulumäe
133. Sookolli
134. Ida-Saksa turisti
135. Reiu silla
136. Matkaja
137. Valgeranna
(138.) Soontaki
139. Kolmjala
140. Mänguasja 2
141. Viru raba
142. Risti
143. Fosforiidikarjääri
144. Fosforiidisurfi
145. Hõbemäe
146. Whiskasi
147. Põrguoru
148. Ordumeistri
149. Swatch
150. Sakala

151. Varesemäe
152. kategooriline imperatiiv
153. Tuumajaama
154. Ubja kaevanduse
155. Vinnika
156. Battery
157. Karl XII
158. Teeviidad
159. Rauakõrve
160. Stratotüübi
161. Tipuvallutaja
162. Päevalehe
163. Allika
164. Soontaki
165. Hohenhaupt
166. Mikupõllu
167. Kahe elevandi
168. Muhu I
169. Kõinastu
170. Pedassaare
171. Vana Jüri
172. Kajakamuna
173. Mõistatuse
174. Langgrånne-sände
175. Lilla Rågö

176. Kõige väiksem
177. Harku Lubjakivimaardla
178. Hendrik Relve
179. Põdraraja
180. Märgade kivide
181. Põlenud särgi
180. Blairi nõiafilmi
181. Udmurtia
182. Vale saare
183. Ahvena
184. Katakombi
185. Saula
186. Central
187. Põltsamaa
188. Mirdi
189. Dilbert
190. Moskva pst
191. Undi
192. Metsavahi
193. Von der Pahlen
194. Kurevere dolomiit
195. Vutifänni
196. Viimane lahing enne Tallinnat
197. Majaka
198. HE
199. Jalgevahe
200. Kimi

201. Oandu
202. EGP04
203. EGP02
204. EGP03
205. Järve
206. Geosafari 2005
207. Spaghetti
208. Meistri
209. Jeekimite
210. Maassaare
211. Sünnipäeva aare
212. Kloostri aare
213. Mustoja
214. Rüütli
215. Kaevurite päeva aare
216. Mustika
217. Sannikovi maa
218. Kuninga aare
219. Ürgoru
220. Kukkuva Hobuse aare
221. Päikeseloojangu aare
222. Lõvi
223. Keemia
224. Musumägi

225. Maasika
226. EGP01
227. Viigri 1.
228. 161
229. Violi
230. Hauakivi
231. Tarvanpää
232. Eeva
233. Isanda ja emanda
234. Alma Mater Tartuensis
235. Raadi
236. Südame
237. Sammalhabe
238. MidagiHingele
239. Pimeduse rüütel
240. Carolina Henriette Marie
241. Miniloomaaed.
242. Kolga
243. Kalapäev
244. Sauga mõis
245. Uulu
246. Võiste
247. Sindi
248. Põrguvärav
249. Pörafer
250. Pihlaka

251. Hiiemäe
252. Magnetanomaalia
253. Kaevandus nr. 1

...varsti veel

(sulgudes) - ei leidnud.

1. Walpuri Walkover
2. Cliffhanger
3. Helsingin Mareografi
4. Sea Sights
5. Uni Garden
6. Helsinki Railway Station
7. Helsinki - religion, politics and science
8. Uspenski
9. Puck

Kaido Einama
Ilmunud Reisimaailmas, suvel 2004

Vaata siit Reisijututoa geopeituse lehekülge

Külameest võib tabada hämming, kui ta metsas hulkuvaid inimesi metsavaraste pähe kinni nabima tõttab - selgub, et tegemist on hoopis geopeituse mängijatega, kes oma lõbuks kindlatele koordinaatidele peidetud aardeid otsivad.

Geopeitus on alles neli aastat vana mäng, mis sai alguse Ameerikast. Praegu on Eesti territooriumile peidetud umbes paarsada aaret, mille otsimine kujuneb põnevaks ning millega kaasneb Eesti vaatamisväärsuste avastamine ja tundmaõppimine.

Geopeitus sai alguse 1. mail 2000. aastal, kui USA militaarjõud otsustasid eemaldada tsiviilkasutajate GPS seadmeid segava moonutuse, mis ei lubanud asukohta väga täpselt määrata. Siis arvati, et terrotismioht pole nii suur, et GPSi täpset näitu hälvitada. Õnneks on asukohamääramine mõne meetri täpsusega võimalik ka praegu, kui on olemas kasvõi lihtsaim ja odavaim GPS seade, mis poest saada.

Juba paar päeva peale GPSi täpsuse suurendamist peideti esimene aare – USAsse Portlandi. 10. veebruaril 2001. aastal peitis Eesti geopeituse veebi vedaja Enn Veenpere ka esimese Eesti aarde Valgamaale.

Mängu käigus peidab keegi mõnesse huvitavasse kohta aarde. Selles ei sisaldu tavaliselt midagi väärtuslikku, kuid lastega otsima minnes võib pisipere leida teiste poolt peidetud asjade hulgast just neile vajaliku. Kui aardest on midagi võetud, pannakse sinna midagi ka asemele, et järgmistel leidjatel jälle võtta oleks.

Selline aardeotsimine on tänu paarisajale aardele, mis üle Eesti peidetud, muutunud omamoodi legenditurismiks: seltskonnad GPSidega tuhnivad vanades koobastes, ületavad jõgesid ja loevad samme tuntud vaatamisväärsuste juurest, et siis puujuurte all leheprügis sobrada ja välja tuua sinna peidetud aardekast.

Eesti geopeituse veebis Geopeitus.ee saab aaretest põhjaliku ülevaate ja tänu kaardimootorile võib ette võtta näiteks planeeritud matkapiirkonna ja kirja panna selle lähedusse jäävad aarded.

Mina alustasin näiteks täiesti juhuslikult selle aasta 1. jaanuaril seltskonnaga, kellel kamba peale GPS, aardest nimega Vanapagana Baarikapi. Seiklus algas sellest, et lumetorm oli õigetele geograafilistele koordinaatidele N 59 30' 37.4'' E 25 29' 47.5'' viiva tee kinni tuisanud ja ära jäätanud. Müttasime lumes, kuni jõudsime Turjekeldri joani, mis ka talvel hea vaatamisväärsus. Aarde leidsime vihje järgi (puuõõnes) ning selle sisust saime teada, miks kohta ka vanapagana kõrtsiks nimetati. Otsijaid uurima tulnud külamees ei saanud esialgu geopeitusest suurt aru, aga arvas, et koht on huvitav ikkagi. Ja neid uusi mänge tasub ka ikka mängida, mitte kodus ainult istuda (ja napsutada).

Aardeni võib jõuda ka tõsiseid ekstreemsusi läbides. Nii näiteks juhtus meiega, kui ületasime merejääd Pedassaare aardeni jalutades. Läänemere muutlik ilm muutis pühapäevajalutamise turvalisel merejääl ohtlikuks ekspeditsiooniks, kui selgus, et saare lähedal jääd peaaegu polnudki, vaid õhuke jala all lohku vajuv kirmetis viis kaldani. Aare aga jäigi leidmata.

Nõmmeveski juga on paljudele tuntud vaatamisväärsus, kuid vähem inimesi teab, et sinna lähedale on peidetud geopeituse aare. Keset talve, kui seiklushimulistel seltskondadel külma ilmaga suurt midagi teha polnud, ilmus geopeituse lehele teade uuest varandusest ja juba mõned päevad hiljem läks lahti tõsine jaht: Nõmmeveskile vooris mitu seltskonda korraga, ühed leidsid eest teised aardeotsijad ja kui õhtu saabus, oli jõe järsk nõlv üsna siledaks tallatud ja kõik puujuured lumest lahti lükatud.
Sama võib juhtuda, kui aare Tallinna külje alla peita, nagu seda tegid GPSi müüjad, kes paljassaare poolsaare tippu peitsid aarde koos GPSi ostjale mõeldud sooduskupongiga. Tallinnast sadakond kilomeetrit eemal asuv reisiseltskond startis juba samal õhtul, kui koordinaadid veebis avalikustati ning leidis aarde hilisõhtul, saades oma kupongi. Teised aardeotsijad, kes kõik järgmisel päeval lumistele paljassaare teedele suundusid, pidid kupongita jääma. Nii ka meie – vastu tulnud sõiduauto osutus samuti aardeotsijate omaks ja kui jõudsime GPSiga õigetele koordinaatidele, seisid seal kaks kahtlast kuju. Ääri-veeri juttu alustades selgus, et eesmärk on sama – ka nemad on tulnud geopeituse aaret otsima. Koos selle ühest peidukohast leidsimegi. Õnneks oli järel veel minikompasse, mis vahest aardeotsimisel ära kuluvad.

Ega palju aega kulugi, kui algaja geopeituse aardeotsija lõpuks kiusatusele vastu ei pea ja ise aaret peitma läheb. Nii juhtus ka meiega: ühel talvisel kargel päeval võtsime ette teekonna kuhugi ilusasse kohta, varandusekarp kaasas. Eestimaa Kivide Kuningas tundus peitmiseks hea koht olevat: lisaks huvitavale teekonnale läbi vana sõjaväeosa näeb ära ka nõukogude ajal peidus olnud hiiglaslikud rändrahnud ning suurima juures saab tegeleda ka aardeotsimisega.

Teise isepeidetud aarde vedasime juba raskemini ligipääsetavasse kohta, et teha otsimine meeldejäävaks teekonnaks. Vasalemma jõe kaldale iidse puu alla peidetud varandus sai ka legendi – teatavasti oli just sealkandis metsades tegutsenud Eduard Börnhöhe Villu raamatust tasuja, lähedal asub ka Lodijärve loss, mis praegu kannab Klooga mõisa nime. Kuna aare asub Klooga laskepolügooni servas, on ka juurdepääsemine nuppu nõudev, et mitte laskevälja tõkkepuu taha sattuda.

Meie enda ekspeditsioon sai lumises metsas kesta hilise õhtuni, sest sobiva peidupaiga otsingud võtavad aega. Lumises metsas tundus jge mööda edasi minek aina huvitavamaks muutuvat. Jõe kaldal olev hiigelpuu aga pakkus aardele kõige sobivama pesa. Lisaks legendile, mis aardeotsijaid kohale meelitada võiks, on lähedal ka mitu vaatamisväärsust, kuhu tavaturist ei satu: metsa uppunud mahajäetud vesiveski ja ellujääjate ehitatud mitmetoaline ellujäämisonn. Lisaks muidugi jõgi, mis talvel meelitab jääskulptuuridega, suvel aga pakub põnevust neile, kes valelt kaldalt on aardeni lähenenud: siis tuleb leida sobiv koolmekoht vee ületamiseks.

Alati ei asu aarded maa peal kergesti kättesaadavas peidupaigas. Näiteks salapärase nimega Metabentoniit vihjab oma koordinaatidega Paldiski maantee Vääna teeristile ja tundub, et pole midagi lihtsamat kui auto tee äärde jätta ja minna varandust noppima.

Kohapeal aga selgub, et koordinaadid vihjavad lagedale platsile, aaret tuleb aga piltide järgi otsida kuskilt maa sisemusest. Natuke ümbrust kammides leiabki kõrvalise pilgu eest varjatud koopasuu, mis jätkub õige mitmeid kümneid meetreid maa sisemusse. Kes küll ehitas sellised maa-alused ehitised? Milleks neid kasutati? Nendele küsimustele leiab vastuse hiljem Internetist ajaloomaterjale otsides. Koopas aga viivad edasi tellistele pandud lauad, mis lõpuks vee alla kaovad. Ei aita ka kummik – koopa sügavaimas osas voolab vesi lahinal üle ääre sisse. Sumame siiski edasi ja käigu lõpus, ainsal kuival künkal, aare lebabki.

Klassikaline seiklusraamatutest tuttav aardeotsimine ootab aga neid, kes võtavad käsile AVSi aarde. See asub Padise kloostri varemetes, kuid otsimiseks ei piisa täpsetest koordinaatidest. Proovisime ise – paekivimüüride vahel hakkab GPSi näit hüppama ja oma täpset asukohta polegi lihtne määrata. Aitavad vihjed: tuleb lugeda samme trepist üles, siis keerdtrepist alla ja siis liikuda maa-alustes pimedatest keldrisaalides õiges suunas kuni võlvideni, mille all aare peitubki. Taskulambivalgel leiab aardeotsija kivide alla pandud roostes plekist karbi, milles ohtralt 21. sajandi varandust ja logiraamat. Sinna panevad aardeotsijad end kirja, lisades ka muljed, mis neil aardeni jõudmiseni tekkisid. Meie paneme kirja, et pimedal keerdtrepil sai pea kõvasti ära löödud, kirja tuli panna ka, mis aardest võetud ja mis sinna jäetud.

Üks teine mäng, mida saab siduda ka geopeitusega, on koordinaatide ristumispunktides käimine. Seiklejate ülesandeks on jõuda punkti, kus kraadid lähevad n.ö nulli, näiteks koordinaadid N 59° 00' 00'' E 24° 00' 00'' on koht Läänemaal keset soist metsa, kuhu on muuseas peidetud ka geopeituse aare. Kogu maailmas on selliseid punkte kümneid tuhandeid, Eestis aga kuus. Enamus neist kuskil metsas, paar tükki ka meres.

Koordinaatide 59 ja 24 ristumispunkti suundusime kruusateelt ära pööravat vaevumärgatavat metsateed pidi, mis õige pea vee ja mahalangenud puude alla kadus. GPSi järgi õiget suunda hoides rühkisime vesises metsas edasi, kus vist aastakümneid polnud inimjalg astunud, kuni jõudsime mahajäetud metsataluni. Sealt oldi lahkutud ka kümneid aastaid tagasi ja nii, et isegi köögilauale olid nõud alles jäänud. Eestiaegne mööbel pidas vaatamata sellele, et majal katus sisse langenud, hästi vastu, oli vaid pisut sammaldunud. Sealtsamast paarsada meetrit eemal leidsime ka aarde, mis oli talvel peidetud, kuid siiski üsna hästi niiskes metsas säilinud.

Aardepeitjaid ja –otsijaid on igasuguseid: kes sõidavad iga aarde juurde autoga võimalikult lähedale, kes matkavad kilomeetreid jala, et kohale jõuda, kes teevad jalgrattal väljasõidu, et läheduse sasuvad aardeid üle vaadata. Kõiki ühendab see, et kaasas on GPS (kuigi mõned aardetsijad saavad juba ka ilma hakkama, kasutades vaid täpset kaarti). Geopeitus on pereüritus, kus varandust otsivad tihti nii suured kui väiksed pereliikmed. Kui miski muu kodust välja ei vea, siis seiklus varanduseotsingul ikka.

Äripäev, Puhkepäev, 9. jaanuar 2004

Kaido Einama

GPS näpus, võib Eesti lumistel maastikel kohata kummalisi tegelasi: geograafilisi koordinaate jälgides liiguvad nad metsaserval, järvekaldal või võsas, otsides aardeid. Tegemist pole aastasadade tagant pärit rahapadadega, vaid kaashobiliste poolt plastkarpidesse peidetud asjadega, mille leidja võib “aardest” midagi kaasa võtta, kuid peab ise midagi asemele panema.

Geopeitus ehk Geocaching on ülemaailmne liikumine, mis ühendab GPSi ehk glogaalse positsioneerimise seadme omanikke ja pakub lõbusat ajaviidet. Nii näiteks võib ette võtta reisi Tallinna või Tartu lähistele mõnda ilusasse kohta ja lisaks looduse nautimisele pakub põnevust ka peidetud varanduse otsimine. Kogupereharrastuseks sobivas mängus on Eesti geopeituse lehe www.geopeitus.ee sissekannete järgi osalised just pered, kus vanemad loevad GPSist koordinaate ja lapsed poevad põõsastesse ja muudesse kohtadesse, kuhu aare võib ära peidetud olla.

Eestis leiab aardeid kõikvõimalikest kohtadest alates Toompea nõlvast Tallinnas kuni üksiku saareni Lääne-Eestis. Aare võib olla maa-aluses kümneid meetreid pikas koopas, kõrgel puuõõnes või kännu all, peitmine oleneb aarde looja leidlikkusest. Igas aardes on tavaliselt ka instruktsioon ja logiraamat, kuhu aardeleidjad panevad kirja, mida nad varandusest endale võtsid ja mida asemele pakkusid.

Geopeitus sai alguse 3. mail 2000. aastal, paar päeva peale seda, kui USA sõjaväestruktuurid kõrvaldasid GPSi segamise, mille järel said ka tsiviilkasutajad oma asukohta mõnemeetrise täpsusega määrata. 10 veebruaril 2001 peideti Eestis ära esimene aare, nädal hiljem leidsid selle juba esimesed aardekütid.

Reeglid geopeituse mängimiseks

• Võta mõni asi GPSiga leitud aardest endale

• Jäta midagi selle asemele
• Kirjuta oma külastusest märkus logiraamatusse
• Teata oma leiust geopeitus@geopeitus.ee
• Ära paiguta aaret uude kohta (kui just juhendis pole seda palutud)
• Kui tundub, et aare on omalt kohalt "lahkunud", siis palun teata sellest aarde omanikule
• Kui peidad aarde eravaldusse, siis küsi enne omanikult luba
• Ära paiguta aaret ohtlikku kohta
• Ei ole soovitav aardesse panna toiduaineid (eriti kiiresti riknevaid)
• Palun ära lõhu midagi!

  Allikas: www.geopeitus.ee

(GeoLutins and Travel Bugs)
(autorid: Kaido Pääsuke ja Taimo Jõõts)

Rändurid on osa Geopeituse mängust. Geopeituse käigus peidetakse ükskõik kelle poolt ära "aardekast", määratakse GPS seadmega selle koordinaadid ning tehakse veebilehe kaudu teatavaks teistele. Pärast seda võib igaüks, kellel kasutada kasvõi kõige lihtsam GPS, “aaret“ otsida. Kui aare leitud, siis võib selles sisalduvast midagi kaasa võtta, jättes omalt poolt midagi asemele, teha märkuse logiraamatusse ning jätta "aare" teistele leidmiseks. Tegemist ei pruugi seejuures olla sugugi väärtuslike esemetega - põnevus peitub õige koha äraarvamises, sinna jõudmises ja peidukoha leidmises. Aarde leidmise korral tulevadki geopeituritele appi “GeoLutikad” ja “RännuPutukad” ühena esemetest, mida võiks võtta aardest või jätta aardesse.

Mäng sai alguse pärast seda kui 1.05.2000 kõrvaldati nn. SA-moonutus, mis segas tsiviilkasutuses GPS-ide täpset tööd. Esimese aarde pani paika Dave Ulmer Portlandis Oregonis 3.05.2000. Juba 6.05. oli seda kaks korda külastatud.

Eestis peab peidetud ja leitud aarete kohta arvestust Geopeituse veebileht ja ülemaailmselt võib aaretest lugeda GeoCachingu lehelt. Esimene variant geopeituse veebilehest Eestis sai välja pandud 31.01.01 ning esimene aare peidetud 10.02.01. Sellest ajast peale paistab huvi ning toetus aina kasvavat

1. Mis need lutikad, putukad, mardikad ja mündid on ning milleks neid kasutatakse?

GeoLutikas ehk GeoLutin (edaspidi ka GL) on kokkuleppeline ese mille kindlateks osadeks on kehtiv ID-number ja veebilehe aadress www.geolutins.com. Ülejäänud kujundus on looja vaba fantaasia. On saanud tavaks, et GeoLutikatele omistatakse lisaks numbrile (mis on salajane) ka meeldejääv nimi ja lisatakse lühike tutvustus, millega on tegemist.
Nagu öeldud GL on ese (kaart, postkaart, plekitükk jmt.) millel on peal tema ID-number ja interneti aadress, kust tema kohta lähemat infot saab. GeoLutikas võib omada kindlat eesmärki kuhugi jõuda või reisida. Kui saad teada tema sihi ja leiad peidukoha, oled teretulnud kaasa aitama teda tema eesmärgi saavutamisel (Muidugi sinu võimaluste piires - võib ka osaliselt).
Kui sa ei saa GL aidata ühekorraga saavutada tema eesmärki, peida ta järgmisesse kohta, et teised geopeiturid saaksid aidata tal teekonda jätkata.
Kui sa leiad GL siis registreeri kindlasti ta “kadumine” aardest ning kui sa ta uude kohta asetad siis “taasilmumine” uude aardesse veebilehe www.geolutins.com abil. Samal lehel on võimalik jälgida GeoLutika teekonda ning läbitud vahemaad.

RännuPutukas ehk Travel Bug (Edaspidi ka TB või RP) on jälgimisvõimalusega ripats, mis liigub aardest aardesse või inimeselt inimesele korjates lugusid oma rännuteel. Isiklikule TB-le saad lisada legendi või väljamõeldise seikluste näol mida ta teha tahab (tegema peab). Lihtsalt väljendudes on TB ripats mille saad lisada mingi eseme külge omistades talle sedaviisi ka näiteks nime. Enamasti on TB metallist ripats, millel on põrnika pilt ning ID number. Personaalne number võimaldab teda jälitada www.geocaching.com/track/ lehe kaudu. Registreerides tema leidmised ja uuesti peitmised ajalises järjekorras on võimalik kaardil näha tema rännuteed ja läbitud vahemaad. Ripatsist saab peale tema aktiviseerimist automaatselt hääletaja / rändaja oma teekonnal eesmärgi suunas. TB rändab geocaching.com lehel registreeritud geopeituse aardest aardesse (või isikult isikule) reaalses maailmas ja sa saad jälgida tema edenemist online.

Geomünt ehk GeoCoins on online jälgimisvõimalusega münt millele on sisse vermitud ID number ja veebiaadress kus tema liikumist saab registreerida ning jälgida. Geomündid eriti levinud Canadas, USA-s ja Austraalias. Tuntumad meie regioonis on: Moun10Bike Coins ja USA Geocoins. Mõlemaid saab jälgida ka Groundspeak lehe kaudu.

2. Kui ma selle leian kas ma võin ta kaasa võtta?

Jah! Sa võid ta kaasa võtta, kui Sulle sobib tema eesmärk (ingl.k. goal) ning sul on kasvõi väike võimalus aidata väikest rändurit edasi lähemale ta eesmärgile. Kui Sa ei kavatse leitud GeoLutikat, RännuPutukat või münti järgmisse aardesse toimetada ning tema leidmist vastaval veebilehel registreerida, siis ära võta teda kaasa!

3. Milleks on see number ränduri peal?

Number on ränduri tuvastamiseks, sest nime kui sellist ei pruugi tal üldse ollagi. Ränduri teekonnapunkti registreerimiseks märgi omale üles tema isiklik ID-number ja kasuta seda (Eriti vajalik on see meeles pidada peitmisel). Samas pea meeles, et kui pildistad või postitad rändurit jäta ID-number enda teada! Piltidel kata number kinni, vältimaks eksitavate sissekannete tegemist ID-numbrit kurjasti kasutavate kolmandate isikute poolt.

4. Mis ma temaga edasi teen?

Hea oleks kui sa esimesel võimalusel saad registreerida oma leiu vastaval veebilehel:
GeoLutika (GeoLutini) aadressil: www.geolutins.com ja
RännuPutuka (Travel Bugi) lehel: www.geocaching.com/track/

Võimalik, et sul tuleb end lihtsa vormi abil vastaval veebilehel kasutajaks registreerida. GeoLutika lehel ei ole registreerumine vajalik.

5. Mis ma selle asjaga veel teha saan?

On heaks tavaks kujunenud, et rändurit ei hoita üle kahe nädala enda käes. Enamusel neist on eesmärk kiiresti edasi liikuda võimalikult paljude aarete kaudu. Nende omanikud on kindlasti rõõmsad kui saad oma panuse anda nende ränduri liikumisele. Kuigi maailmas kogutakse igasuguseid asju, siis oleks ikkagi viisakas rändurit edasi aidata tema teekonnal. Kordame, et kui Sa ei kavatse leitud GeoLutikat või RännuPutukat järgmisse aardesse toimetada ning tema leidmist vastaval veebilehel registreerida, siis ära võta teda kaasa!

6. Tekkis huvi. Kuidas mina endale sellise vidina saan?

GeoLutin:
Selleks pead sa end registreerima lehel www.geolutins.com geomasteriks.
Sisesta vaid GeoLutinile nimi, lühiiseloomustus ja eesmärk, ID number genereeritakse samal ajal kui te vajutate lingile “Save” (salvesta). Sa ei saa numbrit ise määrata ega kasutada suvalist ID numbrit. See ei tööta. Tõepoolest ID-number on ainus viis kinnitada, et salvestatud “peitmine” / “kadumine” (ingl.k. disappearance) ja lutika leidmine ehk välja ilmumine (ingl.k appearance)” pole riukalik või pahatahtlik. Omanik näeb oma GeoLutikate ID-numbreid kui ta on sisenenud geomaster alale ja saab registreerimisel kasutatud elektronposti aadressile teate tehtud sissekannetest.
Geomaster: Geomaster on isik kes on registreeritud lehel www.geolutins.com kasutajana. Kui sa oled kasutajana kirjas ei pea sa iga kord omi andmeid uuesti sisestama ilmumiste (ingl.k appearance) ja kadumiste (ingl.k disappearance) juures. Piisab vaid sisse logimisest enne. Ainult Geomasterid saavad luua uusi GeoLutikaid ja muuta nende kirjeldust.

RännuPutukas:
Vastupidiselt GeoLutinile, mille sa saad ise teha, tuleb Rännuputukas (ingl.k Travel Bug) osta spetsiaalsest Groundspeak netipoest - http://shop.groundspeak.com/ Rännuputukas maksab 5,99 USD (alates 4 tk korraga muretsedes saab allahindlust). Eestile lähim netikauplus, kus on vastuvõetavad maksevõimalused, asub Rootsis - http://www.geoshop.se/ Registreerid end kasutajaks. Valid kauba (Putuka, särgi, kaelapaela, kleepeka vmt) ja maksad krediitkaardiga. Kaup saadetakse paari päeva jooksul postiga kohale.
Kui RännuPutukas käes, logid end sisse lehele http://www.geocaching.com/track/ ja aktiveerid putuka omale sobival ajal. Seda peab tegema kindlasti enne tema esimesse aardesse peitmist. Igal TB-l on oma leht internetis kus on kirjas tema liikumised.

Geomünt:
Meie regioonis neid ei turustata. Ainuke võimalus neid enda valdusesse saada on leida aaretest või lasta saata kaugematel sugulastel või teistel geopeituritel.

7. Mida teha, kui minu rändur pole pikka aega liikunud?

Kui ränduri viimane ilmumine on registreeritud mõnes lähedal asuvas aardes, siis on kõige lihtsam ise asja kontrollida ja toimetada ta soovi korral mõnda elavama liiklusega aardesse. Teise riiki rännanud GeoLutika või RännuPutuka puhul võib võtta ühendust ränduri viimase peitja või mõne kohaliku geopeituriga ning paluda tal ränduri olemasolu kontrollida. Võib juhtuda, et tänu pahatahtlikele leidjatele on sinu rändur kaduma läinud – kas koos aardega või on keegi ta lihtsalt endale mälestuseks jätnud. Sellisel puhul on kaks võimalust: kas lugeda ränduri maine teekond lõppenuks või saata teele asendusrändur. Sama ID numbriga GeoLutini võid ise uuesti valmistada. Travel Bugiga tuleb selleks puhuks kaasa dublikaat.

Kokkuvõtvalt, rändurid lisavad geopeituse mängu põnevust – sinu või kellegi teise poolt teele saadetud rändur võib sattuda paljude inimeste kätte, külastada erinevaid paiku ning jõuda isegi teisele mandrile. Edukat mängimist!

August 2004

Kasutatud allikad:

• www.geolutins.com;
• www.geocaching.com;
• www.geopeitus.ee;
• www.reisijutud.com

Kaits747 kirjutab: "Juba mõnda aega on käärinud mõte korraldada väike Eesti geopeiturite kokkutulek. Miks siis mitte teha seda koos väikese võistlusega aarete otsimises. Välja pakkuda oleks 19. september käesoleval aastal ja sihtkohaks oleks Helsingi, kus aarete tihedus on üsna suur ruutkilomeetrite kohta. Saaks kokku hommikusel kiirlaeval ja vaataks tulemused üle sama päeva õhtusel paadil. Lobiseks niisama." Laevaks tundub sel päeval Märdi andmetel sobivat 7:30 väljuv Silja Line, millel praegu soodustusi: "330EEK eest ühe ühiku täiskasvanud geopeiturit Helsinkisse ja tagasi viiks... Selleks on praegu soodust pakkuv Silja Superseacat Tallinnast väljumisega 7:30 ja Helsinkist tagasi tuleb ta 18:50. http://www.silja.ee/ ."

Siiani on plaaninud minna Märdi, Kadrina Nuuskurite, Reisijututoa ja veel mitmed geopeiturite seltskonnad. ka Soome geopeiturid, kes tihti Eestis aardeid otsinud, tahavad siinseid aardeotsijaid Helsingis oma silmaga näha. Mis on Cache Event? See on peaaegu nagu geopeituse aare, kuid lisaks koordinaatidele on antud ka aeg. ja aardekasti asemel on nimetatud koordinaatidel teised geopeiturid, kes üksteisega kokku saavad ja sündmusaaret niimoodi naudivad. Vaata ka

• Dessant Helsingisse
• Geopeituse foorum
• Geocachingu foorum
• Cache Event Geocaching.com-is

Reisijututuba käis kohal ja leidis 9 aaret:

1. Walpuri Walkover 2. Cliffhanger 3. Helsingin Mareografi 4. Sea Sights 5. Uni Garden 6. Helsinki Railway Station 7. Helsinki - religion, politics and science 8. Uspenski 9. Puck Ei leidnud: Bird´s Song Osalejad: Kaido, Eili, Indrek, Riina, Kaido (2)

3.08.2004 kell 23:00 peitsid Reisijututoa geopeiturid Kaido, Indrek, Eili ja Kaido(2) Admirali miniaarde selleks sobivasse kohta, kus leidub nii laevu, paate kui ka üks vana ankur.

Koordinaadid: N 59 26 34,02 E 024 45 36,72
(N 59 26,567 E 24 45,612)

Raskusaste: ligipääs 1, peidukoht 2.

Vihje: posti sees.

Pildid on siin: http://www.reisijutud.com/gallery3/index.php/Admirali30804

Anna oma aardekülastusest teada geopeitus@geopeitus.ee ja aarde peitjatele, lisades kommentaari selle lehe lõppu ("lisa kommentaar" lingi alt).

Lunchtime Cache Night Cache Wheelchair Access Bicycles permitted on paths Less than 500 ft. from car to cache Restrooms available Scenic View Beware of Muggles! Bring a pen or pencil Historic Site Generated by The Selector

Vanapagana baarikapi juures käisid 1. jaanuaril 2004 Kaido, Eili, Indrek, Toomas, Erki ja Kaido.

Tekkis mõte vaadata koske ja kuna juhuslikult oli ka GPS kaasas, millesse veel juhuslikumalt oli sisse laetud mõned aarete asukohad sh ka eelpoolnimetatud, siis otsisime selle ka üles.

Alguses oli ainult asukoht teada ja GPS vastavalt koordinaatidele luges meetrid nulli teadetetulba juures. Peale mõneminutist tulutut otsimist tuli meelde, et lisaks koordinaatidele sai arvatavasti ka väike täpsustus salvestatud. Andmete juures oli kirjas "puu66nes". Selge! Üleval olime näinud üht korralikku kändu aga arvestades GPSi eksimust +/- 3m oli see ikkagi liiga kauge.

Tagasi teadete tulba juures olles vaatasime ringi otsiva pilguga. Kõik suundusid uuele ringile puuõõsi otsima. Ja oh imet! Kaasas olnud ainuke naisterahvas selle puuõõne leidiski!

Aare oli heas korras. Otsustasime, et ei võta sealt seesolevast valikust midagi kaasa. Lisasime veidi peenraha, SLO helkuri, väikse paberitüki turistile vajaliku infoga ameerika tarvis, chupa-chupsi kommi ja kiirematele (peale meid) kohalejõudjatele võimaluse võita AUTO.

Vaata ka Vanapagana baarikapi aarde lehekülge Geopeitus.ee-st.

Peitsime 4. jaanuaril 2004 sõpradega uue aarde.

Kivikuninga aare
04.01.04. Peitsid: Kaido, Inna, Kairi, Heva, Liina, Egert, Kaido (2) ja Indrek
Koordinaadid: N 59° 12' 42.78'' E 024° 52' 35.10'' (Magellan SporTrak Pro)

King of rocks in Estonia N 59° 12.713 E 024° 52.585 (WGS84)

Aare sisaldab:

Logiraamat-kalendermärkmik, mis sisaldab juhendeid lennukolledzisse astumiseks, harilik pliiats ja pliiatsiteritaja, kraanaauto mudel, sportauto mudel, väike mobiiltelefon-rinnamärk, võtmehoidja dioodlambiga, lõhnatester YSL "Live Jazz", geopeituse Eesti aaretekaart.

Vihje: Aare on pandud lahustuva tee plastpurki ja lisaks sellele kahes kilekotis. Aare asub Eestima kivide kuninga teravast otsast 23 m metsatukas.
pildid: http://www.album.ee/?o=300076564

Vaata ka http://www.geopeitus.ee/aarded/kivikuningas.html

Siin on ka teisi Reisijututoa seltskonna poolt peidetud ja leitud aardeid...

Thorns Dogs Allowed Off-trail Hiking Required Generated by The Selector

Reisijututuba käis külmal laupäevasel päeval ekskursioonil Kalamajas, mis sai alguse sellest, et meid kutsuti kord näitusele, kord jälle ekskursioonile. Siiski õnnestus pimeduse eel peita ka Kalamaja Mõistatus - Geopeituse mõistatusaarde-stiilis aare, mille asukoha saab teada, külastades kuut kontrollpunkti ja pannes vihjetest kokku aarde tegeliku asukoha.

Kõigepealt kutsuti meid Kodulinna maja näitusele linnamüüri tornis, kus kunstnik ise näitas oma taieseid ja seletas, kuidas need on sündinud. Väga huvitav.

Siis aga suundusime Patarei värava taha, kus jälle küsiti - kas ei soovi ehk ekskursioonile vanglasse? Lubasime järgi mõelda ja peale otsustamist helistasime vanglasse. Vedas - giidiks tuli endine vangladirektor ise. Vt pilte Reisijututoa galeriist: Kalamaja, Patarei vangla 3.12.05.

Nüüd aga peidetud aarde juurde, mida saavad eksklusiivselt avastada reisijututoa külalised esimesena. Leidmisel palume siis järgida geopeituse reegleid: kui võtad midagi, jäta samaväärset asemele. ja ära unusta teha sissekannet logiraamatusse.

Alusta otsimist koordinaatidelt N59 26 26 E24 44 52. vaata hoolega ringi - igast kontrollpunktist leiad võrdse osa kuuest viitest aarde tegelikule asukohale. Vihje ei ole spetsiaalselt paigaldatud, vaid täidab tegelikus elus hoopis muud funktsiooni. Ümbruses ringi vaadates võib vihjeid olla lausa mitu, kuid üks neist on õige. Selle õige leiad, kui see viitab aarde asukohana ikka Kalamajja, mitte kaugemale ja aare asub avalikult ligipääsetavas kohas ka. Aardepeitmisel oli meil vihjeks lähim vihjeobjekt, kuid levi iseärasuste ja kraadi-minuti-sekundi ebatäpsuste tõttu võib see kontrollpunkt nihkuda veidi, siis ongi vajalik leida just see "õige".

Ülejäänud vahepunktid on järgmised (oluline on ka järjekord):
 

1. N59 26 46 E24 43 58
2. N59 26 42 E24 43 25
3. N59 26 31 E24 43 50
4. N59 26 35 E24 43 33
5. N59 26 46 E24 43 38

Vihje: paaritu, paaris, paaritu, paaris, paaris ja paaritu, lõpuks kivide vahel.

Geopeituse virtuaalaare "Reisijutte maalt ja merelt" sai tinglikult koordinaatideks Lihtensteini küla sildi asukoha Kagu-Eestis, sest sealt läheb mäng lahti.

Lisa siia oma külaskäik mõnesse Eesti asustatud punkti, mille nimeks mõni tuntud koht maailmas (riik, osariik, pealinn vms), anna selle küla, asula või kohanime koordinaadid ja lisa pilt nimetahvlist, kus see koht kirjas.

Näiteks sobib selline koht nagu Lihtenstein (on selline riik nagu Liechtenstein), Kosova (on selline riigiosa nagu Kosovo) jne.

WGS84 dd mm ss.s: 59° 26' 46,0" 24° 52' 18,0"
WGS84 dd mm.mmm: 59° 26,7666' 24° 52,3000'

Kirjeldus:

Kas teate, et Tallinnas asub Moskva puiestee? On tänav, on inimesed ja suured mastaabid ka, isegi metroo võib ette kujutada. Kui Sa kohapeal leiad selle kohta tõestuse – kuhugi on kirjutatud “Moskva” - saad lisaauhinna.
Tänavasilte pole.

Et logi kirjapanek poleks niisama “skoorimine”, tuleb sul selleks midagi teha ka. Nimelt soovin saada maili või mms/sms-i kirjeldamaks kahte objekti kahe lausega. Kui saad vastuse (“õige”), ehk “sissekande logiraamatusse” loeme aarde külastatuks.

Vaadata ja saata on vaja kahe lasteaia vahel, koordinaatidest veidi loodes: Number, mis on kirjutatud aiale + taustavärv ning üle tänava asuva maja aadress + tänavasildi tausta värv. Seega saada kahe objekti kirjeldus nelja sõnaga. (Number+värv, aadress+sildi värv). E-posti aadress on kaits747 ät fr.ee või kaits747 ät hot.ee . SMS jaoks number on +372 50 94022.
NB! Vihjeid teistele logisse panna pole viisakas. Pilt tee kirjast “Moskva” kui leiad!

Koordinaadid: N 59 27,686 E 24 34,288

Peitsime Kaku aarde 1. oktoobril 2004 kell 19:30, just päikeseloojangu ajal.

Kolme põrsakese majakestest ühes ongi aare. Tegemist on miniaardega, millesse mahtus lisaks logiraamatule siiski ära ka üks mereelukas.
Võimalus on aarde lähedal leida maskeerimata boonusaardeid ;)

Sealkandis tungib meri aktiivselt peale, igal aastal variseb ribakene pankrannikust taas merre ja veepiir nihkub lähedale. Lähemate aastate jooksul meri siiski aaret ei ohusta.

Vihje: sees üks toru, väljas kaks toru.

Available year-round Dangerous area - use caution Swimming Nearby Scenic View Beware of Muggles! Bring a pen or pencil Generated by The Selector

04.08.04 kell 19 peitsid Lennujaama aarde Reisijututoa geopeiturid Kaido, Eili, Indrek ja Kaido(2). Nüüd siis midagi lähedalt leitavat ka lennuturistile.

Koordinaadid: N 59 25 06,84 E 024 47 40,38
(N 59 25,114 E 024 47,673)

Raskusaste: ligipääs 1, maskeering 2.

Aardesse sai pandud tulemasin, eesti õhu pallid, kaelapaelad, võtmehoidja, võrgukaabli matkakomplekt, kleepekas, eurosente, jääratempel.

Lähedal on kõik edukaks reisiks vajalik: hotell, lennujaam ja supermarket. Peidukoht ise on neist veidi eemal pargis puu lähedal maa sees. Aare on peidetud metallkasti, palume leidjatel seda mitte maast välja kaevata, vaid avada kaas ja seest vaid aardekarp võtta.

Oma külaskäigust Lennujaama aarde juurde palume teada anda geopeitus@geopeitus.ee ja aarde peitjatele, lisades kommentaari siia lehele (vt allpool link "lisa kommentaar").

Lunchtime Cache

Cache In - Trash Out!

Less than 500 ft. from car to cache

Beware of Muggles!

Generated by The Selector

20. detsembril seadsime sammud Maarjamäe poole, kuhu peitsime järjekordse Reisijututoa geopeituse aarde nimega Maarjamäe.

Aare on lihtne, nagu linna-aardele kohane.

Koordinaadid: N 59 27,115 E 024 48,758

Vihje: 100 sammu astmetel. NB! Ära astu trepilt maha!

Koordinaadid: N 59° 00.768 E 023° 23.039

Asub Seasaarel, Vormsi ja Noaraatsi vahelisel laiul. Ületasime jää, et aaret peita, suvel saab Vormsi poolt ka läbi mere ujudes/kahlates ja Noarootsi poolt paadiga. Aare on peidetud saare ainsasse suuremasse metsatukka. Sisaldab vähesel määral nodi, logiraamatut, pliiatsit, tulemasinat.

Vt ka Geocachingu lehelt

Paberivaba Geocaching jõudis uuele tasemele - Garmin lasi välja "kirbu" (kui kõlaliselt tõlkida) või "siristaja" (kui otse tõlkida), mis on suure putuka suurune karbike, mis juhendab kohalejõudnud aardeotsijaid läbi nende GPSi järgmisi samme tegema multiaarde leidmisel või lisavihje saamisel.

Garmin Chirp kestab kergesti vahetatavatelt akudelt kuni üks aasta. Ühilduvatest seadmetest mainitakse Garmini käsiseadmeid Garmin Oregon, Dakota ja kõige viimased GPSMAP-id. Võiks ju loota, et Garmin Chirp suhtleb GPSiga samu standardeid järgides, nagu Garmini GPSid omavahel (sealhulgas Garmin Colorado), kuid kes teab - peab järgi proovima, kas on ikka standardiseeritud. Suhtlemisplatvormiks on ANT, mida kasutab muuseas ka iPhone Nike+ seadmega suhtlemiseks, nii et teoorias on Garmin Chirpi toetamine vaid tarkvara küsimus (võib-olla tulevikus ka teistel telefonidel ja seadmetel).

"Kirbu" võib parooli abil siduda oma GPS seadmega ja sealtkaudu selle ära programmeerida ütlema edasisi vihjeid ja koordinaate. Chirp peab arvet ka külastanud GPSide kohta, andes teada, kui palju on leidjaid olnud ja mis ajal toimus viimane külastus. Chirp reageerib ca kümne meetri kauguselt ja GPS annab Chirpi lähedusse sattudes sellest rõõmsalt teada. Seega võib "kirbu" või "siristaja" ka nii kättesaamatult ära peita, et aardeotsijad seda ei näegi, kuid võivad infot lugeda. Samuti võib Chirp lihtsalt anda aardest teada lähedusse sattunud juhuslikule aardeotsijale, n.ö reklaamina :)

Lisainfot: Engadget, Groundspeak, Gizmodo, Slashgear.

Seade hakkab maksma ca 23 dollarit, on täielikult veekindel ja on Garmini veebis müügil.

Video Garmini blogist seletab sama asja lühidalt üle:

Vt rohkem pilte galeriist

Kuigi temperatuur kiskus alla -10, võtsime 25. jaanuari hommikul jalge alla tee Vasalemma jõe äärde, et kolada natuke Tasuja radadel ja et Vasalemma jõe kaldale üks Geopeituse aare peita.

Raske on leida Eestimaal asustamata punkte, eriti veel põhja pool ja ranniku lähedal. Kaardilt tundus Klooga järve taha jääv hiiglaslik maalahmakas aga just selline, kus eraomaniku peale ehk väga ei satu ja suuri teid ka pole, kuid natuke sai selle ennustusega mööda pandud. Kuid see kant on ajaloolise Lodijärve lossi (Klooga mõisa) oletatavate kunagiste maade serv, kus Eduard Börnhöhe ajaloolise jutustuse "Tasuja" vabadusvõitlejate põlvkond vabana pesitses.

"Harjumaa põhjapoolses osas, Tallinna lähedal, põlise laane keskel, seisis üksik talu, teedest kaugel, niipalju kui sel ajal teesid võis olla, [---] mis Lodijärve lossi maade serval seisis." Nii on raamatus kirjas. Oletame siis, et Villu ja Jaanuse maad olidki kuskil Vasalemma jõe ääres, mis Lodijärve lossi ja Padise kloostri valduste piiriks võis olla.

Paldiski maanteelt ära pöörates peale Põllküla Vasalemma jõgi maanttee alt läbi jooksebki. Auto on hea paremat kätt parkimisplatsile jätta, sealsamas on ka vana veskitamm. Nime järgi uuem, kuid lagunenum on veel ka ülesvoolu aarde juures.

Koha nimi on maa-ameti andmetel Vanaveski. Seal veendub, et talvel on jõed väga põnevad. Alustasime talvehooaega Vääna jõe äärest ja nüüd oleme talviste veekogude ääres juba õige mitu korda kolanud: näiteks Väänas, Kivikuninga aarde peitmine algas Tuhala Karstialalt, käisime Soodla uisumatkal ja ehk veel mõni koht, mis kohe ei tulegi meelde...

Vasalemma jõgi on suvel kindlasti ka sama huvitav kui talvel, kuid nüüd sai jalutada mööda jääd ka külmunud ja üleujutatud jõesoppidesse, puuvõlvide alla. Jää on alt tühi, nii et läbikukkumine pole välistatud. Kukkusimegi õige mitu korda, aga jää alt oli vesi kadunud. Nagu mujal Põhja-Eestis jäätusid veekogud suurvee ajal ja siis vesi kadus. Nii ongi jää all suured õõnsused. Suvel ilmselt on need tiigikesed uppunud paksu võssa. Ka eravaldused on lumises metsas paremini näha: nii jalajäljed kui majad, mis kuskil jõekäärus end peidavad.

Jõe paremkaldal on kaardi järgi vaid üks maja. Selle juurde autojäljed viisidki. Edasi sumpasime juba puutumatus lumes. Kaart näitas maaomanikuks kaitsejõude ja katastriüksus oli Klooga Laskeväli. Jõe lähedale hoides õnnestub ehk siiski ka kallasrajal püsida, kui vaja.

Klooga laskeväljal liikumine ei ole võimalik, kui seal toimuvad graafikujärgsed laskmised. Täpsustava teabe hankimiseks võtke ühendust Rahuoperatsioonide Keskuse õppeväljade komandandiga, soovitatakse kaitsejõudude peastaabist, kui sinnakanti minek.

Õige pea pärast tsivilisastiooni jälgede kadumist leidsime ideaalse aardepeidukoha: põlispuu, mille all väike koopake liivakaldal. Umbes sellise puu juures võis elada "Tasuja" raamatus kirjeldatud ravitsejamees, koopas jõekese kaldal. Koobas oleks aga tema jaoks pidanud ehk natuke suurem olema. Meie varandus, mis peidetud plastmasskarpi ja kahte prügikotti, sinna siiski mahtus. Sinna juure alla koopasse aarde peitsimegi.

Sisse sai pandud

• Vasalemma jõe kaart
• DVD plaat "XBox Live"
• Nokia Kommunikaatori rinnamärk (kinkekarbis)
• pakendis taskunuga
• külmkapimagnet (mis maksab)
• mini-CD pakkimisprogrammiga "Winzip 8.0"
• eurosente
• sada vene rubla
• mänguautosid 2 tk
• mängukoer
• ehteketid
• mansetinööbid
• paide Ühisgümnaasiumi märk
• kõrvarõngas
• ellujääjate klubi telefonikaart (pühendatud lähedalasuvale ellujääjate onnile)
• 2 helkurit
• spinner

...ja palju muud. Arvestades, et aare asub laskevälja piiril, on sinna minek igal ajal ehk pisut raskendatud. Seepärast sai aare ka rikkalikum, et kohalejõudmine oleks vaeva väärt.

Igal juhul maksab sinna minna jala, et mitte autoga ukerdada vähekasutatud metsateel ja mitte häirida enne aaret jõe kaldale viletsa metsatee äärde jääva eraomaniku privaatsust.

Ümbrusse jääb ka vaatamisväärsusi, mida pole kindlasti kuskil turismiraamatutes. Aardest 400 meetrit ülesvoolu näiteks leiab imelise ellujääjate onni. Igasugune varustus vedeleb metsa all, nii lumeräätsad kui plekkpurgist tehtud prozhektor. Rääkimata kalavõrgust ja kõrkjamattidest. Onnis saab vabalt nelja-viieliikmeline seltskond ööbida. Ka talvel. Alates ellujääjate militaarset päritolu laagrist julgesime ka jää peale minna, enam ei paistnud kuskilt lahtist vett.

Veel ülesvoolu leiab jõe kaldalt iidse paekiviehitse varemed. Ilmselt on tegu vana vesiveskiga. Sealt müüride vahelt leidsime vana saani jäänused. Puuosad olid loomulikult kõduks muutunud. Sealsamas kukkusime ka läbi jää ligi pool meetrit allapoole, kuid vett vastu ei tulnud. Lihtsalt külmunud muda peal oli korralik jääkoorik.

Kui on viitsimist veel ülesvoolu matkata, leiab kõrgekaldalise käänulise jõesängi, kus peamised elukad on metskitsed, kes kõikjale jälgi jätnud. Kui jää kannab, saab pikki liuvälju leida siledatest jõesoppidest.

Lõpuks ka Geopeituse aarde koordinaadid: N59 17' 33" E024 12' 07". Auto võiks rahuga jätta N59 18' 29" E24 10' 48" kanti ja lubada endale üks mõnus jalutuskäik.

Siia lõppu jäta kommentaarina ka oma sissekanne, kui oled geopeituse "Tasuja" aarde leidnud. Anna ka teada, kui on tekkinud oht üleujutuseks, aarde peitmise ajal paistis siiski jõgi jäävat peidukohast piisavalt kaugele. Kuid kes neid kevadisi üleujutusi teab...

Vaata ka http://www.geopeitus.ee/aarded/tasuja.html ning teata aardekülastusest sinnagi.

Vt ka aardekülastajate pilte.

Kohalik külaelu
Kui olime Vasalemma jõelt tagasi tulnud, ületasime hobusejälgedega lumeraja ja okastraadiga suletud metsatee. vana palkmaja, mis tee äärde jäi, oli servast renoveerimisele määratud, kuid pererahvast ei paistnud kodus olevat. Meie tee viis päris nende aia äärest läbi, puud metsa all olid vist kevadisest kulupõlengust tahmunud.

Kui jõudsime teekäänakul asuva ehitussoojakuni, kohtasime kohalikku elanikku, kes esialgu meid ratsaturistideks pidas, sest lähedal asuvas ratsatalus olevat just sama suur seltskond puhkamas. Imestus oli suur, kui selgus, et oleme niisama jala ringirändajad. Seepeale anti meile ülevaade, kuidas on lood vasalemma jõe äärsete eravaldustega ja eks kallasrada ole ikka üks õige asi küll, aga paljud omanikud panevad kalda kinni. maja, millest möödusime, kuulub noorele perele, kes tõesti oli kevadel kulu põlema pannud kui lõket tegi, ratsatalu aga ootab uusi kundesid. Ja eramaa keelusilti ei ole vaja tähele panna, see on vaid läbisõitjate eemalepeletamiseks, lohutas ta meid ka. Ei teadnud ta militaristide onnist ega rääkinud vesiveski varemetest. Sõjaväelasi aga oli küll näinud, kuidas nad oma maasturiga lumes ukerdasid. neil vaja ronida sellistesse kohtadesse, kui Kloogal õppused on.

Siin on ka teisi Reisijututoa seltskonna poolt peidetud ja leitud aardeid...

No Wheelchair Access

Available year-round

Restricted hours

Dangerous area - use caution

Generated by The Selector

Laupäeval läks Läti silla juurest aardejahiks kanuudega. Külma ilma kartvate ja muidu pelglike äralangemise järel oli meid alles jäänud 8. Kanuuga pani ees minema üks tuntud loodusemees, kes ajas omi jälgi. Saime ta esimese koprapesa juures kätte ja edasi olime juba meie need, kes esimesena kitsi, põtru ja muid elukaid nägid (ja minema peletasid).

• Pildid ka Reisijututoa fotobloogis.
• Ja raftingul Jägalal on ka käidud.

Esimene aare oli vee all. Keskmised kolm veel napilt pinnal, kuid ega palju puudu polnud.

Halliste jõgi oli paras koht üleujutuste nautimiseks, sest vaatamata vaid meetri jagu tavalisest kõrgemale veele oli see osa Soomaast korralikult ujutustega kaetud. Sais sõita luhal ja metsa vahel, isegi WCsse kanuuga. Viimane aare kohe peale Kõpu mõisniku rajatud kanali suubumist tagasi vanasse jõesängi oli jälle vee all, kogu "Vale saar" oli tegelikult uppunud. Proovisime ära ka Soomaa hosteli esimeste ametlike ööbijatena. Väljast näeb ta välja nagu mahajäetud kolhoosilasteaed, sellepärast peab vaimu valmis panema, et ikka sisse ka kiigata. Sest sees on kõik kenam kui enamuses Euroopa hostelites (v.a Saksamaa-Austria-Sveits piirkond, kus ka hostelid väga tipp-topp). Tubades olid kahekordsed narid, võtsime 8se toa. Alumised narid olid aga peenikestel puutikkudel, mis väga palju ei kannata. Dušš, saun, puhkeruumid ja fuajee oli veel n.ö valmimisjärgus, saun aga täitsa saunatatav ja kuum. Leiliruum on üsna suur, nii et leiliviskaja peab ronima lavalt alla, et ahjule korralikult pihta saada. Köetakse köögi poolt, ehk siis see on teenindava personali rida. Suuruse poolest sobib see hostel nüüd lausa ekskursioonidele, kes Soomaale tulevad, kõik mahuvad lahedasti ära. Varem vist nii suurt majutusasutust sealkandis polnudki. Firma suvepäevade jaoks on hostel ehk liiga keset asulat, väljas üritusteks ruumi eriti pole. Tagasiteel siis nagu ikka üks teelt kõrvale jääv dashpoint ja siis Tänavjärve äärest läbi ja koju.

Rännuputukas on asi, mis reisib mööda maailma geopeituse aaretes. Kui keegi leiab ta mõnest aardest, tuleb ta edasi toimetada järgmisse aardesse.

Reisijututoas jälgitav TravelBug sai 28. veebruaril 2004 pandud CD kujul aardesse, mis asub koordinaatidel N 59 E 25. CD tegi Indrek meie seast, salvestades sinna omatehtud muusika.

Kui leiad Rännuputuka mõnest geopeituse aardest, siis võta ta kaasa, kuula CDd ja pane seejärel ta järgmisse aardesse, mis asub mõne koordinaatide ristumispunkti läheduses, lähemal kui 1 km. Kõige parem aga, kui lausa ristumispunktis :) Seejäral kirjuta ka siia kommentaaridesse (Lisa Kommentaar link lehekülje lõpus), kuhu Rännuputukas edasi rändas. NB! Spämmi tohutu koguse tõttu siia kommentaari postitada ajutiselt ei saa, kirjuta kaido ät hot ee hoopis, postitame kommentaari ise.

The Travel Bug Page

This is non-official Travel Bug, so You can´t track it on Geocache.com page.

If You have found the CD with this Travel Bug mark as seen on this page, congratunations - You found The Travel Bug Travelling on Degree Confluence points. Listen the music, and then place the CD with Travel Bug label to next geocache located near the degree confluence. The starting point was N 59 00 00 E 25 00 00. If You can´t place the Travel Bug exactly to confluence, place it not more than 1 km away from this point. And then - let us know, where it is! Add comment to this page, clicking the link "Lisa kommentaar" (Add Comment) below. Important! Because of huge spam level comments are closed. send email to kaido ät hot ee and we publish Your comment here!

Seadsime Tallinna mõnedesse turistilõksudesse üles geopeituse aarded - võimalus ühendada meeldiv kasulikuga ehk leida GPSi abil üles mõned olulised vaatamisväärsused ja samas mängida geocachingut.
 
Eesti on võrreldes põhjamaadega tunduvalt paranoilisem ja kui me 1. jaanuaril vanalinnas aaret peitsime, siis oleks üks tädi peaaegu läbi akna pugenud, kui me üritasime ükskõiksete nägudega aardepeidukohta välja vaadata. Isegi politsei käis korra kontrollimas. Ikkagi kahtlane, kui keegi uurib Niguliste kirikut või Paksu Margaretat (huvitav, kas kõiki turiste jälgitakse ka kahtlustava pilguga?). Aga Stockholmis võisid lausa käe ajada kuju sisemusse ja keegi eriti välja ei teinud. Eks sellepärast meil kaovad aarded ka tihemini, et needsamad pealepassijad lähevad pärast kontrollima, mida tuhniti. Või kutsuvad pommirühma.

 
Võrreldes Helsingi ja Stockholmiga on Tallinn ikka geopeituse aaretest üsna unustatud koht. Kesklinnas leidub mõni üksik Geocachingu ehk geopeituse aare, enamus neist ka kaduma läinud. Nii otsustasimegi terve hulga uusi aardeid ära peita. Kõik potentsiaalsete turistilõksude naabrusse, et teoreetiliselt saaks ka ekskursioonibussiga ringisõitev väliskülaline hulga geopeitust oma reisil ära mängida. Kuid teine eesmärk oli mõistagi juhtida GPSi-kasutajad eksimatult õigetesse turistikohtadesse. Ehk õnnestus. Kohad on järgmised:

• Lauluväljak - eks enamus turiste käib vaatab selle maailmaime ära, kus 50 000 lauljat korraga laulavad.
   
• Admiral 3 - natuke ebatraditsionaalsem koht, aga ikkagi - Tallinna ühe vanima puukiriku juures kohe sadamas, hea laevalt tulles külastada, kui on väga kiire.
   
• Fat Margaret - teadagi, üks Tallinna sümbolitest ja must visit for tourists...
   
• Aida - jällegi mitte niiväga turistikäimiskoht, aga põnev nurgatagune täiesti keskaegse õhustikuga tänav.
   
• Friderici - Eesti ühe kuulsaima keskaegse kunstiteose - "Surmatantsu" külje all Niguliste kiriku kabelis.
   
• Viru 1 - vanalinna mandripoolne kindel turistilõks - Viru väravad. Aare aga on Musumäel, kust väravatele hea vaade.

Sellise geocachingu-tiiruga ei saa loomulikult mingit täit ülevaadet Tallinna vaatamisväärsustest, kuid sel teemal, mitu-päeva-peab-kohal-elama-et-asjast-aimu-saada pole ilmselt mõtet vaidlema hakatagi. Reisifoorumites vaieldakse niikuinii igavesti sel teemal. Kui aga on GPS, on geocachingu tuju, mõni tund aega ja tahaks ka linnast midagi vaadata, mitte kuskil nurgatagustes võsades maa seest plastkarpe otsida, siis peaks linna-aare sobima turistile küll. Ehk meeldib selline propaganda ka turismiametile, kes teab :) Veidi ju läheb kokku nende MTV-kampaaniaga põhjamaade poppide noorte meelitamisel Tallinna, seekord siis läbi geocachingu.