GPS-mängud
GPS-mängud wher2go 10.07.2008 18:08GPSi-mängud
GPSi-mängud wher2go 24.09.2004 14:49http://www.gpsgames.org/ on huvitav link GPSi omanikele, kes oma positsioneerimisseadmega usi seiklusi otsivad. Lisaks eestis paljumängitud geopeitusele (www.geopeitus.ee ja www.geocaching.com) ning pisut vähem tuntud Degree Confluence Projectile (www.confluence.org) on üks põnev mäng näiteks Geodashing.
GPS-mängud aitavad Eestit avastada
GPS-mängud aitavad Eestit avastada wher2go 11.03.2005 10:59Kaido Einama
Äripäev, Puhkepäev, 11. märts 2005
Miks on hüpermarketist tuleval ameeriklasel näpus navigatsiooniseade ehk GPS? Selleks, et parklast oma auto üles leida. Kuidas aga võiks GPSi Eestis kasutada?
Kuna see aparaat on sealmaal nii igapäevaseks saanud, siis miks mitte võtta navigatsiooniseade meil reisiabiliseks. Seda enam, et GPS-seade maksab juba tunduvalt vähem kui näiteks mobiiltelefon. Lisaks praktilisele vajadusele oma asukoht mõnemeetrise täpsusega kindlaks määrata lubab GPS osa võtta ka tervest hulgast põnevatest mängudest, mis viivad mängija uutesse kohtadesse ja seiklustesse, millesse ta niisama ehk kunagi ei satuks.
Lisaks praktilisele vajadusele oma asukoht mõnemeetrise täpsusega kindlaks määrata lubab GPS osa võtta ka tervest hulgast põnevatest mängudest.
Tavalise GPS-seadme põhifunktsioon on näidata hetkeasukoha koordinaate. Need ei anna tavainimesele suurt kasu, kui koordinaatvõrgustikuga kaarti pole käepärast. Sellepärast on GPSidesse ehitatud ka palju muid funktsioone. Nii näiteks on peaaegu iga aparaadi ekraanilt võimalik näha, kui palju satelliite on leviulatuses (ruumides satelliidilevi tavaliselt kaob). Kui vähemalt kolm satelliiti on näha, saab oma asukoha määrata kolme parameetriga: laius- ja pikkuskraadiga ning kõrgusega merepinnast.
GPS salvestab ka teekonda ja näitab seda kaardil. Kallimatel mudelitel on kaardil näha ka maanteed, vaatamisväärsused, tähtsamad objektid. Arvutiga ühendades saab paljudesse GPSidesse teekonna salvestada ja seda siis hiljem liikudes jälgida. Kompass on samuti nii odavamatel kui kallimatel mudelitel, kuid lihtsamad aparaadid arvutavad liikumissuuna ja ilmakaared koordinaatide järgi, kallimatel on elektrooniline, maa magnetvälja arvestav suunanäitaja. Viimane võimaldab põhja-lõuna suunda teada saada ka näiteks seistes, koordinaatide järgi arvutav odavam variant leiab suuna vaid liikumise pealt.
GPSiga orienteerumisel salvestatakse aparaati sihtkoha koordinaat ja ekraanil saab näha eeldatavat sihtkohta jõudmise aega, vahemaad, suunda, liikumiskiirust ja paljusid muid liikumis- ja asukohaparameetreid vastavalt GPSi mudelile.
Tuntumatest tootjatest on Eesti poodides esindatud Garmin ja Thales (Magellan). GPSide hinnad algavad paarist tuhandest kroonist ja võivad ulatuda kümnete tuhandeteni. Keskmise tavakasutajat rahuldava GPSi hind jääb siiski skaala madalamasse otsa.
Alltoodud GPS-mänge sobib mängida aga kõigi mudelitega, alates juba kõige lihtsamatest. Tegelikult on võimalik GPS-mänge mängida ka üldse ilma GPSita, põnevaid orienteerumisseiklusi saab ette võtta näiteks täpse kaardi ja kompassi abiga. Kui orienteerumisoskus on hea, võib ka nii oma reisi põnevaks teha.
GPS muutus täpseks viis aastat tagasi
GPS ehk globaalse positsioneerimise süsteem töötab geostatsionaarsete (ehk Maa suhtes ühe koha peal seisvate) satelliitide võrgu abil, võimaldades GPS-vastuvõtjatega määrata oma asukohta mõnemeetrise täpsusega.
Süsteemi ehitas välja USA sõjavägi, kuid lubab seda kasutada ka tsiviilotstarbel, näiteks laevades ja lennukites lisavõimalusena oma asukohta määrata.
Esimeste käsiseadmete müügiletulekuga muutus GPS ka reisijate ja matkajate abimeheks.
Alates 2000. aasta 5. maist, kui kõrvaldati tsiviilkasutusest täpsuse n-ö segajad ja asukohta sai määrata sadade meetrite asemel mõnemeetrise täpsusega, tekkisid paljud erinevad GPSiga seonduvad orienteerumismängud.
Geopeitus lubab tunda end tõelise aardekütina
Teatavasti pole ilus minna vanale linnamäele, labidas käes, võimalikku aaret otsima. Peale sellise tegevuse kriminaalse iseloomu ei pruugi ka suure otsimise peale midagi leida. Geopeitus aitab sellest olukorrast välja.
Mäng seisnebki selles, et keegi mängijatest valib välja mõne huvitava koha, peidab sinna niinimetatud geopeituse aarde ja avaldab kirjelduse koos koordinaatide ja vajadusel ka vihjetega internetis geopeituse kodulehel. Siis asuvad aardekütid teele – otsida võib ükskõik millal ja ükskõik kuidas, peaasi, et midagi ei lõhuta ega rikuta. Kui aare on leitud, siis saab seal olevatest asjadest midagi endale võtta, kuid tuleb ka midagi asemele panna. Sissekanne tehakse aarde ja geopeituse kodulehe logiraamatusse.
Vaata ka:
www.geopeitus.ee
www.geocaching.com
Geopeitus ehk geocaching on väga levinud USAs, sest sealt see mäng alguse saigi. Ka põhjamaalased, eriti soomlased, on agarad mängijad. Paljud välisturistid teevad oma reisi põnevamaks, otsides näiteks Eestisse tulles ka siinseid “aardeid”. Nii satutakse kohtadesse, kuhu muidu turist kunagi ei lähe.
Näidud nulli koordinaatide ristumispunktis
Koordinaatide ristumispunktide jahtimine sarnaneb veidi geodashing’uga, sest külastatakse suhteliselt juhuslikesse kohtadesse sattuvaid punkte, mis katavad maa ühtlase võrguna laiuskraadi ja pikkuskraadi ristumispunktis.
Näiteks täpselt 59 kraadi põhjalaiust ning 24 kraadi idapikkust on koht Läänemaal Risti lähedal soises metsas. See koht võib sattuda ka kuhu iganes – Eesti kuus koordinaatide ristumispunkti on näiteks kauges kolkakülas Ida-Virumaal, keset põldu Järvamaal, metsas Raplamaal, Lõuna-Eesti metsades ja ligi kilomeeter Sõrve säärest avamere poole Saaremaal.
Vaata ka:
www.degreeconfluence.org
Koordinaatide ristumispunktide külastamise mäng ammendab end kiiremini kui teised mängud, eriti just väikese Eesti jaoks, kuid üks kord need punktid läbi käies on jälle võimalus näha maad abstraktse maakera katva võrgu sõlmpunktides. Punkte külastuste eest ei saa, kuid tuleb kohapeal teha pildid neljast ilmakaarest ja punkti üldvaade ning kirjeldada kohalejõudmist.
Geosnapping – pildistamine koos koordinaatidega
See kõige turistilikum mäng seisneb pildistamises ja asukoha määramises ning nende kahe asja ühendamises.
Vaata ka:
www.geosnapping.com
Vaja pole isegi GPSi, peaasi, et on teada, kus on pilt tehtud. Oma pildi saab laadida mängu kodulehele ja määrata selle asukoha. Seejärel ilmub pilti märgistav ringike kaardile, mida saab suurendada ja vaadata ka teisi lähikonnas tehtud fotosid. Nii tekib pilt erinevatest paikadest mitte abstraktsete kohanimede järgi, vaid üsna täpse asukoha põhjal, mis seotud pildistatud vaatega. Mäng on jõukohane igale turistile, kes näiteks lisaks pildiklõpsule märgib ka juurde, kus on see tehtud – kas siis GPSist koordinaate lugedes või täpsel kaardil asukoha fikseerides.
Geodashing – lõbu seisneb juhuslikku punkti jõudmises
Geodashingu mängijaid on peetud veidrikeks, kuna kõrvaltvaatajal on raske aru saada, mis mõte on üritada minna geograafilisse punkti, mille asukoha on välja pakkunud arvuti ja mis on täiesti juhuslik. Kuid mängu mängima hakates leiavad paljud inimesed, et see on tohutult põnev.
Kui turismisihtkohtadest on välja kujunenud üsna stereotüüpne pilt, siis juhuslikele koordinaatidele minnes on ainsaks infoks kaart ja teave lähedal asuvate suuremate asulate kohta. Kõik see, mis ootab mängijat juhuslikus punktis, selgub kohapeal. Parim osa mängust aga on kohalejõudmine – alati ei pruugi see õnnestudagi või teostub mitmendal katsel, kui lõpuks on leitud õige lähenemistee.
Mängu algataja asub taas USAs. Geodashing’u kodulehel algab iga uus mäng kuu alguses, kui server katab kogu planeedi juhuslike punktide ehk inglise keeles dashpoint’idega. Valinud ühe endale sobiva punkti, üritab mängija jõuda sellele vähemalt saja meetri kaugusele. Kui ta on esimene kohalejõudja, saab ta kolm punkti, teine kohalejõudja saab kaks ja kolmas ühe punkti. Pärast esimese punkti vallutamist saab kuu jooksul ette võtta retki nii paljudesse punktidesse, kui on tahtmist. Võidab kuu jooksul enim punkte kogunud mängija ja võistkond.
Eestis hakati seda mängu mängima eelmise aasta sügisel, punkte on siinkandis sattunud nii linnadesse, külateedele kui ka kõige hullemasse sohu. See pole takistanud mängijaid ette võtmast näiteks kilomeetritepikkusi rännakuid üle rabade ja kraavide.
Vaata ka:
http://geodashing.gpsgames.org
Mäng on levinud kõige rohkem USAs, aktiivsed juhupunktiotsijad on ka Austraalias. Kolmandale kohale võib asetada Eesti, kus neljas mängus on külastatud kõiki Eestisse jäänud juhupunkte.
GPSiga loodusesse mängima
GPSiga loodusesse mängima wher2go 17.05.2005 19:30Eesti Päevaleht, Meeste Elu, 16.05.2005
Kaido Einama
„160 meetri pärast olemegi kohal,” ütleb geodashingumängija ja sumpab kevadiselt porisel kartulipõllul edasi. Eesmärgiks on jõuda keset põldu ühte täiesti kindlasse punkti, kus pole muud kui paar kartulivääti sügisesest koristusest.
Tegemist on GPS-mänguga, mis aitab matka huvitavamaks teha ja ühtlasi õpetab ka asendamatut abimeest GPSi oma asukoha määramisel kasutama. Punkt, mida eelmisel kuul jahtisime, asus Noarootsis keset kartulipõldu. Nii oli määranud USAs asuv geodashingu arvuti – mis iga kuu pakub välja täiesti juhuslikud külastamist vajavad koordinaadid, millest kümmekond satub alati ka Eestisse.
GPS on mobiili mõõtu seade, mille põhiülesanne on kasutajale näidata tema hetkeasukohta mõnemeetrise täpsusega. Lisaks võib GPS näidata ka läbitud teekonda, vahemaad soovitud punktini, asukohta kaardil, kompassi ja palju muud. Seade saab koordinaadid satelliitidelt, mis kuuluvad USA sõjaväele. 2000. aasta 5. maist on selle süsteemi täpsus vaid mõned meetrid, enne tuli tsiviilkasutajatel läbi ajada mõnesajameetrise täpsusega, sest militaristid pidasid liiga ohtlikuks ülitäpset asukohamääramist. Siis oli veel 11. septembri terrorirünnak olemata ja ehkki pärast seda on mitu korda kaalutud võimalust GPSi kasutamisele jälle piirangud peale panna, pole seda tehtud.
2000. aastast alates on tekkinud ka hulk GPSiga seotud mänge, mis kõik kasutavad ära võimalust oma asukoht üsna täpselt kindlaks määrata. Esimene neist ja praeguseks populaarseim on kahtlemata geopeitus – moodne aardejaht.
Geopeitus
Geopeituse ehk geocachingu olemus on lihtne: keegi peidab huvitavasse kohta aarde, annab vastaval veebilehel (www.geopeitus.ee – Eesti aarded ja www.geocaching.com – välismaa aarded) teada selle täpsed geograafilised koordinaadid ja kõik võivad peidetud varandust otsima asuda. Kui see on üles leitud, tohib aardesse pandud asjadest midagi endale võtta ja siis tuleb ka midagi asemele panna. Külastusest jäetakse jälg logiraamatusse. Tavaliselt on aarded peidetud põnevatesse kohtadesse, kuhu muidu ehk ei teagi minna. Peidukohad on kerged (kuskil kivi või kännu all) või rasked (näiteks üks aare on peidetud 5 meetri sügavusele merre uppunud sõiduauto pagasnikusse). Seda mängu mängivad täpsete kaartide omanikud ja head orienteerujad ka ilma GPSita – on ju täpse orienteerumiskaardi pealt võimalik sama hästi asukohta määrata kui mingi spetsiaalse mõõteriistaga.
Geodashing
See mäng pole seotud ühegi reaalse aardega, vaid on täielikult virtuaalne, kui mitte arvestada reaalset kohalkäiku täiesti juhuslikus punktis. Iga kuu alguses laaditakse kodulehele geodashing.gpsgames.org üles kogu maailma kattev juhuslike punktide võrgustik. Iga punkt on varustatud täpsete koordinaatidega ja seda saab külastada ühe kuu jooksul. Esimene külastaja saab kolm, teine kaks ja kolmandast edasi kõik vaid ühe punkti. Võidab loomulikult see, kes on kõige rohkem punkte kuu jooksul kogunud.
Järgmisel kuul satuvad juhuslikud punktid juba täiesti uutesse kohtadesse – keset soid, linnu, mõne metsatuka sisse või lagedale põllulapile. Kogu lõbu selles mängus on kohalejõudmises – põnevaim osa on uurida ligipääsuteid, vaadata, mis suunast on üldse võimalik juhuslikult punktile läheneda ja loomulikult saab rahuldada ka uudishimu, mis ühes täiesti juhuslikult valitud Eestimaa (või mõne muu maailma riigi) punktis tegelikult asub.
Geogolf
Tegemist on tavalise golfi reeglitele lähedaste eeskirjadega GPS-mänguga, kus nagu golfiski tuleb läbida „rada”, mille igas punktis peab võimalikult täpselt tabama „auku”. Geogolfi raja alguse saab igaüks ise valida ja alustada kasvõi oma kodu-ukselt. Raja pikkus on samuti endal valitav. Vastav koduleht geogolf.gpsgames.org pakub välja juhuslikud koordinaadid, mis on n.ö „aukudeks” ja punkte saab vastavalt sellele, kui lähedale (mitme meetri kaugusele) ühele või teisele augule jõutakse. Alati ju ei saa nullpunkti, see võib asuda näiteks kellegi aias, keset jõge või ligipääsmatus soos.
Shutterspot ehk võttekoht
See täiesti uus, vaid mõni kuu tagasi väljamõeldud mäng on äraarvamismäng. Reeglid on jällegi väga lihtsad: üks mängija teeb kuskil põnevas kohas foto, mõõdab ära pildistamiskoha koordinaadid ja paneb vajaliku info mängu kodulehele shutterspot.gpsgames.org üles. Teised asuvad nüüd seda kohta ära arvama. Laisemad võivad üritada teha seda tugitoolist näiteks kaardil kohti pakkudes, virgemad võtavad GPSi või täpse matkakaardi ja lähevad kohapeale vaatama, kus nad kahtlustavad pildiloleva objekti olevat. Kui pildistamise võttekoht on vähem kui 100meetrise täpsusega ära arvatud, on „pihtas-põhjas” külastus kirjas ehk võttekoht n.ö avastatud. Ja punktid tulevad.
Selle mänguga veidi sarnane, kuid vähema mängupõnevuseta on geosnapping ehk oma piltide lisamine vastavasse veebi www.geosnapping.com koos pildistamiskoha koordinaatide või aadressiga. Nii saab luua reisidest pildialbumi, kus näha kaardil kohad, kus pildid tehtud. Võisteldakse ka -- populaarsuse edetabelis, mis lisab sellele pildistamismängule ka võistluse tunnet juurde.
Koordinaatide ristumiskoha jahtimine
Tegemist on mänguga, kus kogutakse põhjalaiuse ja idapikkuse ristumiskohtade külastusi. Edukaimad on mõistagi need, kes enim kahe koordinaadi ristumiskohti on külastanud. Kuid see pole eesmärk – www.degreeconfluence.org, kus neid külastusi kogutakse, tahab pakkuda maailma ühtlaselt katva võrgustiku – koordinaatteljestiku kraadide ristumispunktis toimuva dokumenteerimist.
Tegemist on siiski suhteliselt juhuslike punktidega. Oma kohalkäigu tõestuseks klõpsitakse pildid ristumispunktist ja igast ilmakaarest. Eestis ristuvad põhjalaiuse ja idapikkuse täiskraadid ca seitsmes kohas.
Mida Eesti pakub?
Kõiki neid mänge saab mängida vabalt ka Eestis ringi sõites, välismaast rääkimata. Ehkki piiri taga on need mängud tunduvalt ootamatumad ja ehk ka ohtlikumad. GPSiga võõras kohas uidates võib sattuda eraomanikele, ohtlikele objektidele või paikadesse, kus võõrastel on liikumine sootuks keelatud. See kõik käib aga mängu juurde. Isegi Eestis, kus enam-vähem oskame hinnata, milliseid üllatusi loodus ja kohalikud (eraomanikest) elanikud pakuvad, võib tihti sattuda igasugustesse ootamatutesse olukordadesse. Näiteks võib saada mängu mängides mõne kohaliku elanikuga suureks sõbraks, aga võib ka soola täis laetud haavlipüssi ees seista.
Näiteks on Viljandis üks majaperemees, kes juba lahkelt aardeotsijad oma krundi kõrval asuvasse aardepeidupaika juhatab, sest üsna tihti satuvad GPSiga aardejahtijad koordinaatide järgi geoaaret taga ajades tema värava taha. On ka vihasemaid omanikke – Rapla lähedal metsa peidetud aarde juures on geopeiturid peaaegu et metsavarastena kinni võetud, ei aidanud ka „maskeeringuks” kaasas olnud koolieelikutest lapsed mänguseltskonnas.
Geodashing, mis viib tihti üsna absurdsetesse kohtadesse, tekitab pealtvaatajates tihti imestust: terve kuu jooksul saalivad rühmad kindla sihiga kuhugi metsasügavusse või tammuvad lagedal väljal, ajades oma GPSides koordinaate täpseks ja otsides seda õiget juhuslikku punkti. Pikkade nägudega külainimestele sobib kõige rohkem seletus, et tegemist on orienteerumisega, mida see mäng tegelikult veidi ongi. Ainult et geodashingu „kontrollpunktides” ei pruugi olla inimjalg varem astunud. Ka kohalemineku kohta ei pruugi keegi midagi teada.
Koordinaatide ristumispunkte on aga Eestis seitse. Need jäävad alati samaks ja kui need on läbi käidud, siis Eestis ongi mäng end ammendunud. Kuna tegemist ruudustiku ristumispunktide ehk loodusliku maastiku suhtes juhuslike punktidega, siis enamasti sattuvad need tihedasse metsa, paremal juhul mõnda kaugesse kolkakülla ja vahest ka rannikuäärsesse merre. Nii ongi külastamata veel paar punkti meres: üks Sõrve säärest avamere poole, kuhu talvel ei taha ka jää tekkida, et jala ligi saada ja teine Hiiumaa-Vormsi vahel. Merre sattunud punkte arvestatakse vaid siis, kui neist maad paistab.
GPSiga metsas
GPSiga metsas wher2go 29.01.2004 20:433 rännakuvõimalust GPSi ehk globaalse positsioneerimise seadmega
Visioon, 30. jaanuar 2004
Kaido Einama
“Leidsin koordinaatide ristumispunkti 150 km St. Peterburist, 3,5 km lähimast asulast ja 150 meetrit Moskva raudteest metsa alt. Pidin kiiresti lahkuma, sest sealsamas olid hiiglasuured karujäljed,” kirjeldab oma GPS-rännakut Confluence.org lehel Aleksander, kes on üks paljudest GPS-mängu Degree Confluence mängijatest.
Degree Confluence Project on üks ohtlikumatest GPS-mängudest, kus tuleb ära käia geograafiliste koordinaatide ristumispunktis. Kuid värske GPSi omanik ei pea kohe seiklushimu rahuldamiseks maakera tundmatutesse kohtadesse ronima, et selliseid ettearvamatute ootamatustega kohti leida. Eestis on levinud veel geopeitus, mis sobib ka perega mängimiseks ning kõige lihtsam on võtta oma GPS seade ja salvestada matkateekond, mida hiljem saab arvutis kaardi peale kanda ja vaadata, millised kohad said läbitud.
Järgnevalt vaatame kolme võimalust oma puhkus või linnast väljasõit GPSi abil põnevaks seikluseks muuta.
Rännak nr. 1: GPS-orienteerumine Vääna ürgorus
GPS kaasas, tegime oma neljaliikmelise matkaseltskonnaga esimese katsetuse: suunaks Vääna jõe ürgorg, mis kaardi järgi peaks olema kohati päris metsik, ametlik Harku-Vääna matkarada hoiab meie valitud lõigus miskipärast käänulisest jõeorust eemale.
Peab mainima, et sel laupäevasel hommikul, kui minema sättisime, kiskus tõsiseks lumetormiks. Nähtavus oli ka südapäeval piiratud, teed lumest ülilibedad. Igal ristmikul Paldiski maanteed pidi Tallinnast välja sõites oli näha ka mõni teelt välja sõitnud auto. Pöörasime Vääna tee peale, kus natuke enne meid keegi oma Mercedesega pirueti tegi, et romulasse pöörata. Pääses napilt ise romulasse sattumisest.
Vääna mõisa juures tegime lumele esimesed jäljed, üks auto sai jäetud matka lõpp-punkti, teisega sõitsime tagasi Tugamanni silla juurde, mis parajasti remondis. Pealesõit oli küll keelatud, kuid jälgede järgi oli jõge ületatud küll. Valisime siiski teisele kaldale jõudmiseks ajutise jalakäijate silla.
Vahiküla joastikuni kulgesime allavoolu värskel lumel, edasi selle vaatamisväärsuse juurest minnes tuleb aga pisut võsas ragistada ja endale lund kraevahele raputada. Sellepärast ametlik rada jõe äärde ei kipugi. Kui võsa läheb jõe kaldal õige tihedaks, ei jää üle muud, kui jõest eemalduda suurema tee peale. Ürgorgu vaatamast takistavad ka hoiatavad eramaa sildid, kuid neist möödas on Vääna nagu Pirita ürgorg: kõrgete käänuliste kallastega, lookleva jõe ja puutumatu metsaga. Koprad olid Vääna jõe ääres suure töö ära teinud: mitu näritud puud vette langetanud.
Pimeduses GPSi järgi Vääna mõisaga ehk meie lõpp-punktiga kohakuti jõudes otsustasime jõe ületada, jõele langenud jämedam puu sobis selleks ideaalselt.
Tagasi mõisa juurde oli siiski veel õige mitu kilomeetrit metsateed vantsida, ääres paar idüllilist lumme uppunud talu.
Kuigi pimedas enam keegi päris täpselt ei teadnud, kus me olime, sai järgmisel päeval kodus GPSi salvestatud teekonna arvutisse lugeda ja pilt oli selge. Sinka-vonka jõe äärt pidi kulgev marsruut polnudki väga ringiga läinud.
Tasub teada
GPSi abil matkateekonna kaardile salvestamiseks tuleb koordinaadid GPSist arvutisse saada ja siis need vastava tarkvara abil kaardile kanda. Sobib näiteks programm GPSU (tasuta saadaval aadressil http://www.gpsu.co.uk/).
Rännak nr. 2. geopeitus vanapagana baarikapis
Geopeitus ehk aardeotsimine on konkreetsema eesmärgiga tegevus, kui niisama matkamine oma teekonda salvestades. Nimelt tuleb leida peidetud aare, abiks kirjeldus ja geograafilised koordinaadid. Koht, kuhu aare on peidetud, on ligipääsetav jala ja vahest võib ka autoga n.ö treppi sõita. Aarde leidnul on õigus sellest midagi kaasa võtta ja midagi asemele panna.
Meie geopeituse esimene proov algas Vanapagana Baarikapi juures. Sellist nime kannab aare, mis peidetud Eesti põhjarannikule Turjekeldri joa juurde.
Vanapagana baarikapi juures näitas GPS õige koha aarde leidmiseks infostendi ees, kuid selle taha, alla ja äärde vaadates ilma lisavihjeta seda leida ei õnnestunud. Õnneks oli seadmesse salvestatud märksõna “puuõõnes”. Aare tuligi peagi ühest lähedalasuvast puuõõnsusest lagedale: kilekott, milles metallkarp “varandusega”. Lisaks väikesele napsupudelitele ja suveniiridele leidus aardes ka legend, mis räägib, et joa all olevas koopas pidas vanapagan kõrtsi. Panime ka omalt poolt aardele üht-teist juurde ja tagasi tulles kohtasime pisut vanapagana välimusega kohalikku elanikku, kes oli uusaastahommikul tulnud vaatama, mida turistid seal joa juures nii kaua askeldavad.
Peale esimest aardeleidu tekib mõistagi soov ka ise mõni aare ära peita. Seda tegimegi mõned päevad hiljem Tuhala nõiakaevult Viljandi maanteed pidi tagasi Tallinna sõites. Tee ääres oli ahvatlev silt “Kivide kuningas”. Keset metsa leidus veel ahvaltev mahajäetud viiekorruseline paneelmaja, kus aardepeitmise kohti kuhjaga, kuid paik ise oli väheromantiline. Hiiglaslik rändrahn, kust saabus hordidena autoturiste, oli sobivam ja hetkel, kui kivi juures kedagi polnud, kraamisime kaasasoleva varanduse välja. Logiraamat-kalendermärkmik, harilik pliiats, pliiatsiteritaja, kraanaauto mudel, sportauto mudel, väike mobiiltelefonikujuline rinnamärk, võtmehoidja dioodlambiga, lõhnatester ja geopeituse Eesti aaretekaart sai surutud lahustuva tee plastmasspurki. Kuna hiiglaslik rändrahn, mille otsa tuleb ronida treppi mööda, asub endise sõjaväeosa territooriumil, oli ümbruses küllaga kohti, kuhu aare peita ja kus okastraati takerduda. Peitsime ta aga klassikalisesse aardepeidukohta: kännujuure alla.
Aare leiti juba järgmisel nädalavahetusel ja geopeituse kodulehel www.geopeitus.ee oli samal päeval aarde leidjaid juba mitu, ühed koguni teiste otsijate jälgedes kohale läinud.
Tasub teada
Geopeituse reeglid leiab eestikeelselt lehelt www.geopeitus.ee. Sealsamas on ka Eesti aarete kirjeldused ja sinna saab jätta teate aardeleiust või uue aarde loomisest.
Aarded üle maailma on lehel www.geocaching.com.
Rännak nr. 3: koordinaatide ristumispunkt soises võsas Risti lähedal
See GPS-mäng nõuab juba tõsisemat ettevõtmist ja valmisolekut kõigiks ootamatusteks, mis meie planeedil võivad tabada. Degree Confuence on projekt, mille käigus üritavad GPSi omanikud läbida maapinnale jäävad geograafiliste koordinaatide ristumispunktid. Kohapeal tuleb teha fotod nelja ilmakaarde ja pilt ümmargusi koordinaatide numbreid näitavast GPSist: põhjalaiuse ja idapikkuse kraadide järel peavad ülejäänud numbrid olema kõik nullid. Erinevalt geopeitusest, kus aarded asuvad seal, kuhu ka aardepeitja on kunagi esimesena ligi pääsenud, on koordinaatide ristumispunktid täiesti ettearvamatutes kohtades. Siiski on Eesti piisavalt tihedalt asustatud, et kõik maismaapunktid on juba GPSi-mängurite poolt läbi käidud ja pildistatud peale kahe, mis asuvad meres. Mis siis leidub koordinaatide ristumispunktis? Näiteks koordinaatidel 59°N 24°E leidis Tarmo Soodla mitu aastat tagasi jaaniööl soisevõitu võsa, mis asus 1,5 kilomeetrit Risti asulast eemal.
Ka teised ristumispunktid jutustavad maailmale Eestist kui võsa-, metsa- ja soorohkest maast, vaid paaril ristumiskohal on aimata tsivilisatsiooni: näiteks koordinaatidel 59°N 27°E Ida-Virumaal näeb piltidelt, mis kohapeal tehtud, kellegi vana sauna ja põllumaad. Koordinaatidel 59°N 25°E asub Raplamaal kruusatee, Järvamaal asuvast ristumispunktist avaneb aga tüüpiline põllumaastikuvaade. Tarmo Soodla, kes on mitmed ristumispunktid läbi käinud, kirjeldab, kuidas nad avastasid Risti asula lähedusse jääva punkti: “ristumispunkti oli raskem leida, kui esialgu arvasime. See asus metsade keskel üsna soisel alal. Koht asub 1,5 kilomeetrit teest eemal tallinn-Haapsalu maantee ääres asuva Risti asula läheduses.”
Tasub teada
Degree Confluence Project tähendab GPSiga põhjalaiuse ja idapikkuse koordinaatide ristumispunktide külastust. Aadressil www.confluence.org on kirjas riikide kaupa ristumispunktid ja peetakse arvet nende külastamise üle. Ristumispunktis käija peab oma visiiti tõestama kohapeal tehtud fotodega.
Geopeitus
Geopeitus wher2go 10.07.2008 18:09Reisijututuba mängib geopeitust
Reisijututuba mängib geopeitust wher2go 16.02.2004 20:20Reisijututoa geopeitusemängu esimeste aastate aardeleiud ja -peitmised on nüüd kokku kogutud ja siia üles pandud. Alustame ajaloolises järjestuses. Viimaste aastate aardeleide enam siit ei leia, kuna Geopeituse sait muutus niivõrd interaktiivseks ja ülevaatlikuks, et pole mingit põhjust siin hakata käsitsi dubleerima. Põhimõtteliselt on kaits747 ja kaido nimeliste kasutajate leitud aarded enamasti ka Reisijututoa leitud aarded. :)
Meie peidetud aarded:
- 04.01.2004 Kivikuninga aare
- 25.01.2004 Tasuja aare
- 28.02.2004 59. ja 25. kraadi ristumiskoha aare
- 17.04.2004 Ülemiste aare
- 16.05.2004 59. ja 26. kraadi ristumiskoha multiaare
- 19.01.2003 3M - avalikustasime
- 03.06.2004 Toompea aare - taastatud!
- 09.07.2004 Katlakivi aare
- 03.08.2004 Merereisija aare - taastatud!
- 03.08.2004 Admirali (mini)aare
- 04.08.2004 Lennujaama aare
- 08.08.2004 Admirali 2 aare - arhiveeritud!
- 10.08.2004 Trammijuhi aare
- 10.08.2004 Bussireisija aare - arhiveeritud!
- 29.08.2004 Tuula aare
- 12.09.2004 Terra Feminiarum
- 26.09.2004 Kadrioru kunst & kirjandus
- 01.10.2004 Kaku
- 09.10.2004 Reisijutte maalt ja merelt
- 24.10.2004 59. ja 27. kraadi ristumispunkti
- 06.11.2004 Geogolf - vt http://www.geopeitus.ee/?p=350&c=313
- 20.12.2004 Maarjamäe
- 26.12.2004 Moskva pst
- 06.01.2005 Tipuvallutaja
- 19.02.2005 Tarkovski
- 25.02.2005 Seasaare
- 25.03.2005 Uuejõe
- 26.03.2005 Storby
- 04.09.2005 Virbi
- 02.10.2005 Silma
- 11.11.2005 Palindroom
- 03.12.2005 Kalamaja
Tahad ka ise aaret peita?
Järgi juhiseid http://www.geopeitus.ee/geopeitusest.html lehel. Reisijututoa geopeiturite kogemus näitab (nii leitud kui peidetud aaretega), et aaret ei maksa väga tihedalt kilekottidesse mässida - see jätab niiskuse igaveseks aaret ümbritsema ja see kõduneb rutem. Hoopis tervislikum on varandusele vaba olek, nii et ka õhk pääseks ligi kuivatama (nt mõni metallkarp või plastmasskarp ilma igasuguse kilekotita).
Siit saad ka väljatrükitavad juhendid, mida aardele kaasa panna:
- Eestikeelne A4 formaadis
- English, A4
- English, micro
- Venekeelne, mini
- EST-ENG-RUS, mikro
- Geomündi kaaskiri, 1/2 A4 veerg
Leitud ja leidmata aarded
Siin on lingid külastatud aarete geopeituse lehtedele:
1. Vanapagana Baarikapi aare
2. Kummituse aare
3. Lepatriinu aare
(4.) Pedassaare aare
5. Kärestiku aare
6. Geto aare
7. Vana Raudtee
8. Kivikuninga aare
9. Radari
10. Iru
11. Miltoni kohvipurk
12. Kevade aare
13. Liivakarjääri aare
14. Kalda aare
15. Kaksjärve aare
16. Ohusilla aare
17. Viimsi aare
18. Lennarti aare
19. Rahapaja aare
20. Panga aare
21. Öövahi
22. Võlviteooria
23. Daymoon
24. Metabentoniidi
25. Kruusaauk
26. Daymoon II
27. Jõuluaare
28. 1. mai
29. Norra aare
30. Tuulesellide 1. aare
31. 3M
32. Seenemetsa
33. AVS
34. Türkiissinine kuusnurkne päike
35. 59 24
36. KPS
37. UAZ-MDX
38. Mänguasja
39. Sõjardi
40. Leivasilla
41. Kaeviku
42. Flotoliiv
43. Hundikuristiku
44. Lord Fauntleroy
45. Mägironija
46. Viti-Onni
47. Kivikese
48. Nabeka
49. Salen-Hemueli
50. Peeter I
51. Tasuja
52. Pärnu veebikaamera
53. Jõulumäe
54. Kolm põrsakest
55. Ahvena
56. Neeme
57. Fosforiidisurfi
(58.) Fosforiidikarjääri - kadunud!
59. Paljassaare puzzle
60. Loo
61. 2. sünnipäeva
62. Metsiku Lääne
63. A. Laikmaa
64. MASS
65. Kuradimäe
66. Segasummasuvila
67. Aprilli
68. Varbola
69. Vaharu
70. Kopra
71. Männiku militaaraare
72. Harku lubjakivimaardla
73. Miniloomaaed
74. kaeviku II
75. Keldri/Koperdiste
76. Maa ja Taeva Vahel
77. Allveelaeva
78. Kopamehe
79. Inseneri
80. Helsingi-dessandi sündmusaarde (19.09.04) käigus leitud aarded:
81. Ussipuntra
82. Venemäe
83. Jussi
84. Katkise silla
85. 3. sünnipäeva
86. Aastavahetuse - teisel katsel..
87. Põllepaela
88. Hukkunud sõduri
89. Angerja
90. Trollipesa
91. Männiku militaar
92. Lossi
(93.) Päkapikumaja - leidmata
94. Põrguhaua
95. Saatse
96. Aastapäeva
97. Töörahva
98. Essenite
99. Luua pisi
100. Rahumajake
101. Mõmmikoobas
102. MM14
103. Mäekonverentsi
104. Mergli
(105.) Pihlaka
106. Kabeli
107. Uhaku karstiala
108. Tuhamäe
109. Küttejõu
110. Vahtra
(111.) Nälg ja võlg
112. Kohtla(se)
(113.) Post-tsivilisatsioon
(114.) Kalamiis
115. Angerja
116. Kolm põrsakest
117. Võstermäe
118. Paisu
119. Mädara
120. Carl Roberti
121. Põlliku
122. Eesti teine geodashing
123. Ummy
124. Meelu
125. Kuupaiste
(126.) Ahvena
127. Ramsi
128. Kalju
129. Ohvrikivi
130. Simisalu
131. ITimeeste
132. Jõulumäe
133. Sookolli
134. Ida-Saksa turisti
135. Reiu silla
136. Matkaja
137. Valgeranna
(138.) Soontaki
139. Kolmjala
140. Mänguasja 2
141. Viru raba
142. Risti
143. Fosforiidikarjääri
144. Fosforiidisurfi
145. Hõbemäe
146. Whiskasi
147. Põrguoru
148. Ordumeistri
149. Swatch
150. Sakala
151. Varesemäe
152. kategooriline imperatiiv
153. Tuumajaama
154. Ubja kaevanduse
155. Vinnika
156. Battery
157. Karl XII
158. Teeviidad
159. Rauakõrve
160. Stratotüübi
161. Tipuvallutaja
162. Päevalehe
163. Allika
164. Soontaki
165. Hohenhaupt
166. Mikupõllu
167. Kahe elevandi
168. Muhu I
169. Kõinastu
170. Pedassaare
171. Vana Jüri
172. Kajakamuna
173. Mõistatuse
174. Langgrånne-sände
175. Lilla Rågö
176. Kõige väiksem
177. Harku Lubjakivimaardla
178. Hendrik Relve
179. Põdraraja
180. Märgade kivide
181. Põlenud särgi
180. Blairi nõiafilmi
181. Udmurtia
182. Vale saare
183. Ahvena
184. Katakombi
185. Saula
186. Central
187. Põltsamaa
188. Mirdi
189. Dilbert
190. Moskva pst
191. Undi
192. Metsavahi
193. Von der Pahlen
194. Kurevere dolomiit
195. Vutifänni
196. Viimane lahing enne Tallinnat
197. Majaka
198. HE
199. Jalgevahe
200. Kimi
201. Oandu
202. EGP04
203. EGP02
204. EGP03
205. Järve
206. Geosafari 2005
207. Spaghetti
208. Meistri
209. Jeekimite
210. Maassaare
211. Sünnipäeva aare
212. Kloostri aare
213. Mustoja
214. Rüütli
215. Kaevurite päeva aare
216. Mustika
217. Sannikovi maa
218. Kuninga aare
219. Ürgoru
220. Kukkuva Hobuse aare
221. Päikeseloojangu aare
222. Lõvi
223. Keemia
224. Musumägi
225. Maasika
226. EGP01
227. Viigri 1.
228. 161
229. Violi
230. Hauakivi
231. Tarvanpää
232. Eeva
233. Isanda ja emanda
234. Alma Mater Tartuensis
235. Raadi
236. Südame
237. Sammalhabe
238. MidagiHingele
239. Pimeduse rüütel
240. Carolina Henriette Marie
241. Miniloomaaed.
242. Kolga
243. Kalapäev
244. Sauga mõis
245. Uulu
246. Võiste
247. Sindi
248. Põrguvärav
249. Pörafer
250. Pihlaka
251. Hiiemäe
252. Magnetanomaalia
253. Kaevandus nr. 1
(sulgudes) - ei leidnud.
- Walpuri Walkover
- Cliffhanger
- Helsingin Mareografi
- Sea Sights
- Uni Garden
- Helsinki Railway Station
- Helsinki - religion, politics and science
- Uspenski
- Puck
Aardeotsijad GPSiga
Aardeotsijad GPSiga wher2go 16.06.2004 10:52Kaido Einama
Ilmunud Reisimaailmas, suvel 2004
Vaata siit Reisijututoa geopeituse lehekülge
Külameest võib tabada hämming, kui ta metsas hulkuvaid inimesi metsavaraste pähe kinni nabima tõttab - selgub, et tegemist on hoopis geopeituse mängijatega, kes oma lõbuks kindlatele koordinaatidele peidetud aardeid otsivad.
Geopeitus on alles neli aastat vana mäng, mis sai alguse Ameerikast. Praegu on Eesti territooriumile peidetud umbes paarsada aaret, mille otsimine kujuneb põnevaks ning millega kaasneb Eesti vaatamisväärsuste avastamine ja tundmaõppimine.
Geopeitus sai alguse 1. mail 2000. aastal, kui USA militaarjõud otsustasid eemaldada tsiviilkasutajate GPS seadmeid segava moonutuse, mis ei lubanud asukohta väga täpselt määrata. Siis arvati, et terrotismioht pole nii suur, et GPSi täpset näitu hälvitada. Õnneks on asukohamääramine mõne meetri täpsusega võimalik ka praegu, kui on olemas kasvõi lihtsaim ja odavaim GPS seade, mis poest saada.
Juba paar päeva peale GPSi täpsuse suurendamist peideti esimene aare – USAsse Portlandi. 10. veebruaril 2001. aastal peitis Eesti geopeituse veebi vedaja Enn Veenpere ka esimese Eesti aarde Valgamaale.
Mängu käigus peidab keegi mõnesse huvitavasse kohta aarde. Selles ei sisaldu tavaliselt midagi väärtuslikku, kuid lastega otsima minnes võib pisipere leida teiste poolt peidetud asjade hulgast just neile vajaliku. Kui aardest on midagi võetud, pannakse sinna midagi ka asemele, et järgmistel leidjatel jälle võtta oleks.
Selline aardeotsimine on tänu paarisajale aardele, mis üle Eesti peidetud, muutunud omamoodi legenditurismiks: seltskonnad GPSidega tuhnivad vanades koobastes, ületavad jõgesid ja loevad samme tuntud vaatamisväärsuste juurest, et siis puujuurte all leheprügis sobrada ja välja tuua sinna peidetud aardekast.
Eesti geopeituse veebis Geopeitus.ee saab aaretest põhjaliku ülevaate ja tänu kaardimootorile võib ette võtta näiteks planeeritud matkapiirkonna ja kirja panna selle lähedusse jäävad aarded.
Mina alustasin näiteks täiesti juhuslikult selle aasta 1. jaanuaril seltskonnaga, kellel kamba peale GPS, aardest nimega Vanapagana Baarikapi. Seiklus algas sellest, et lumetorm oli õigetele geograafilistele koordinaatidele N 59 30' 37.4'' E 25 29' 47.5'' viiva tee kinni tuisanud ja ära jäätanud. Müttasime lumes, kuni jõudsime Turjekeldri joani, mis ka talvel hea vaatamisväärsus. Aarde leidsime vihje järgi (puuõõnes) ning selle sisust saime teada, miks kohta ka vanapagana kõrtsiks nimetati. Otsijaid uurima tulnud külamees ei saanud esialgu geopeitusest suurt aru, aga arvas, et koht on huvitav ikkagi. Ja neid uusi mänge tasub ka ikka mängida, mitte kodus ainult istuda (ja napsutada).
Aardeni võib jõuda ka tõsiseid ekstreemsusi läbides. Nii näiteks juhtus meiega, kui ületasime merejääd Pedassaare aardeni jalutades. Läänemere muutlik ilm muutis pühapäevajalutamise turvalisel merejääl ohtlikuks ekspeditsiooniks, kui selgus, et saare lähedal jääd peaaegu polnudki, vaid õhuke jala all lohku vajuv kirmetis viis kaldani. Aare aga jäigi leidmata.
Nõmmeveski juga on paljudele tuntud vaatamisväärsus, kuid vähem inimesi teab, et sinna lähedale on peidetud geopeituse aare. Keset talve, kui seiklushimulistel seltskondadel külma ilmaga suurt midagi teha polnud, ilmus geopeituse lehele teade uuest varandusest ja juba mõned päevad hiljem läks lahti tõsine jaht: Nõmmeveskile vooris mitu seltskonda korraga, ühed leidsid eest teised aardeotsijad ja kui õhtu saabus, oli jõe järsk nõlv üsna siledaks tallatud ja kõik puujuured lumest lahti lükatud.
Sama võib juhtuda, kui aare Tallinna külje alla peita, nagu seda tegid GPSi müüjad, kes paljassaare poolsaare tippu peitsid aarde koos GPSi ostjale mõeldud sooduskupongiga. Tallinnast sadakond kilomeetrit eemal asuv reisiseltskond startis juba samal õhtul, kui koordinaadid veebis avalikustati ning leidis aarde hilisõhtul, saades oma kupongi. Teised aardeotsijad, kes kõik järgmisel päeval lumistele paljassaare teedele suundusid, pidid kupongita jääma. Nii ka meie – vastu tulnud sõiduauto osutus samuti aardeotsijate omaks ja kui jõudsime GPSiga õigetele koordinaatidele, seisid seal kaks kahtlast kuju. Ääri-veeri juttu alustades selgus, et eesmärk on sama – ka nemad on tulnud geopeituse aaret otsima. Koos selle ühest peidukohast leidsimegi. Õnneks oli järel veel minikompasse, mis vahest aardeotsimisel ära kuluvad.
Ega palju aega kulugi, kui algaja geopeituse aardeotsija lõpuks kiusatusele vastu ei pea ja ise aaret peitma läheb. Nii juhtus ka meiega: ühel talvisel kargel päeval võtsime ette teekonna kuhugi ilusasse kohta, varandusekarp kaasas. Eestimaa Kivide Kuningas tundus peitmiseks hea koht olevat: lisaks huvitavale teekonnale läbi vana sõjaväeosa näeb ära ka nõukogude ajal peidus olnud hiiglaslikud rändrahnud ning suurima juures saab tegeleda ka aardeotsimisega.
Teise isepeidetud aarde vedasime juba raskemini ligipääsetavasse kohta, et teha otsimine meeldejäävaks teekonnaks. Vasalemma jõe kaldale iidse puu alla peidetud varandus sai ka legendi – teatavasti oli just sealkandis metsades tegutsenud Eduard Börnhöhe Villu raamatust tasuja, lähedal asub ka Lodijärve loss, mis praegu kannab Klooga mõisa nime. Kuna aare asub Klooga laskepolügooni servas, on ka juurdepääsemine nuppu nõudev, et mitte laskevälja tõkkepuu taha sattuda.
Meie enda ekspeditsioon sai lumises metsas kesta hilise õhtuni, sest sobiva peidupaiga otsingud võtavad aega. Lumises metsas tundus jge mööda edasi minek aina huvitavamaks muutuvat. Jõe kaldal olev hiigelpuu aga pakkus aardele kõige sobivama pesa. Lisaks legendile, mis aardeotsijaid kohale meelitada võiks, on lähedal ka mitu vaatamisväärsust, kuhu tavaturist ei satu: metsa uppunud mahajäetud vesiveski ja ellujääjate ehitatud mitmetoaline ellujäämisonn. Lisaks muidugi jõgi, mis talvel meelitab jääskulptuuridega, suvel aga pakub põnevust neile, kes valelt kaldalt on aardeni lähenenud: siis tuleb leida sobiv koolmekoht vee ületamiseks.
Alati ei asu aarded maa peal kergesti kättesaadavas peidupaigas. Näiteks salapärase nimega Metabentoniit vihjab oma koordinaatidega Paldiski maantee Vääna teeristile ja tundub, et pole midagi lihtsamat kui auto tee äärde jätta ja minna varandust noppima.
Kohapeal aga selgub, et koordinaadid vihjavad lagedale platsile, aaret tuleb aga piltide järgi otsida kuskilt maa sisemusest. Natuke ümbrust kammides leiabki kõrvalise pilgu eest varjatud koopasuu, mis jätkub õige mitmeid kümneid meetreid maa sisemusse. Kes küll ehitas sellised maa-alused ehitised? Milleks neid kasutati? Nendele küsimustele leiab vastuse hiljem Internetist ajaloomaterjale otsides. Koopas aga viivad edasi tellistele pandud lauad, mis lõpuks vee alla kaovad. Ei aita ka kummik – koopa sügavaimas osas voolab vesi lahinal üle ääre sisse. Sumame siiski edasi ja käigu lõpus, ainsal kuival künkal, aare lebabki.
Klassikaline seiklusraamatutest tuttav aardeotsimine ootab aga neid, kes võtavad käsile AVSi aarde. See asub Padise kloostri varemetes, kuid otsimiseks ei piisa täpsetest koordinaatidest. Proovisime ise – paekivimüüride vahel hakkab GPSi näit hüppama ja oma täpset asukohta polegi lihtne määrata. Aitavad vihjed: tuleb lugeda samme trepist üles, siis keerdtrepist alla ja siis liikuda maa-alustes pimedatest keldrisaalides õiges suunas kuni võlvideni, mille all aare peitubki. Taskulambivalgel leiab aardeotsija kivide alla pandud roostes plekist karbi, milles ohtralt 21. sajandi varandust ja logiraamat. Sinna panevad aardeotsijad end kirja, lisades ka muljed, mis neil aardeni jõudmiseni tekkisid. Meie paneme kirja, et pimedal keerdtrepil sai pea kõvasti ära löödud, kirja tuli panna ka, mis aardest võetud ja mis sinna jäetud.
Üks teine mäng, mida saab siduda ka geopeitusega, on koordinaatide ristumispunktides käimine. Seiklejate ülesandeks on jõuda punkti, kus kraadid lähevad n.ö nulli, näiteks koordinaadid N 59° 00' 00'' E 24° 00' 00'' on koht Läänemaal keset soist metsa, kuhu on muuseas peidetud ka geopeituse aare. Kogu maailmas on selliseid punkte kümneid tuhandeid, Eestis aga kuus. Enamus neist kuskil metsas, paar tükki ka meres.
Koordinaatide 59 ja 24 ristumispunkti suundusime kruusateelt ära pööravat vaevumärgatavat metsateed pidi, mis õige pea vee ja mahalangenud puude alla kadus. GPSi järgi õiget suunda hoides rühkisime vesises metsas edasi, kus vist aastakümneid polnud inimjalg astunud, kuni jõudsime mahajäetud metsataluni. Sealt oldi lahkutud ka kümneid aastaid tagasi ja nii, et isegi köögilauale olid nõud alles jäänud. Eestiaegne mööbel pidas vaatamata sellele, et majal katus sisse langenud, hästi vastu, oli vaid pisut sammaldunud. Sealtsamast paarsada meetrit eemal leidsime ka aarde, mis oli talvel peidetud, kuid siiski üsna hästi niiskes metsas säilinud.
Aardepeitjaid ja –otsijaid on igasuguseid: kes sõidavad iga aarde juurde autoga võimalikult lähedale, kes matkavad kilomeetreid jala, et kohale jõuda, kes teevad jalgrattal väljasõidu, et läheduse sasuvad aardeid üle vaadata. Kõiki ühendab see, et kaasas on GPS (kuigi mõned aardetsijad saavad juba ka ilma hakkama, kasutades vaid täpset kaarti). Geopeitus on pereüritus, kus varandust otsivad tihti nii suured kui väiksed pereliikmed. Kui miski muu kodust välja ei vea, siis seiklus varanduseotsingul ikka.
Geopeituse aardeid otsima
Geopeituse aardeid otsima wher2go 10.01.2004 23:40Äripäev, Puhkepäev, 9. jaanuar 2004
Kaido Einama
GPS näpus, võib Eesti lumistel maastikel kohata kummalisi tegelasi: geograafilisi koordinaate jälgides liiguvad nad metsaserval, järvekaldal või võsas, otsides aardeid. Tegemist pole aastasadade tagant pärit rahapadadega, vaid kaashobiliste poolt plastkarpidesse peidetud asjadega, mille leidja võib “aardest” midagi kaasa võtta, kuid peab ise midagi asemele panema.
Geopeitus ehk Geocaching on ülemaailmne liikumine, mis ühendab GPSi ehk glogaalse positsioneerimise seadme omanikke ja pakub lõbusat ajaviidet. Nii näiteks võib ette võtta reisi Tallinna või Tartu lähistele mõnda ilusasse kohta ja lisaks looduse nautimisele pakub põnevust ka peidetud varanduse otsimine. Kogupereharrastuseks sobivas mängus on Eesti geopeituse lehe www.geopeitus.ee sissekannete järgi osalised just pered, kus vanemad loevad GPSist koordinaate ja lapsed poevad põõsastesse ja muudesse kohtadesse, kuhu aare võib ära peidetud olla.
Eestis leiab aardeid kõikvõimalikest kohtadest alates Toompea nõlvast Tallinnas kuni üksiku saareni Lääne-Eestis. Aare võib olla maa-aluses kümneid meetreid pikas koopas, kõrgel puuõõnes või kännu all, peitmine oleneb aarde looja leidlikkusest. Igas aardes on tavaliselt ka instruktsioon ja logiraamat, kuhu aardeleidjad panevad kirja, mida nad varandusest endale võtsid ja mida asemele pakkusid.
Geopeitus sai alguse 3. mail 2000. aastal, paar päeva peale seda, kui USA sõjaväestruktuurid kõrvaldasid GPSi segamise, mille järel said ka tsiviilkasutajad oma asukohta mõnemeetrise täpsusega määrata. 10 veebruaril 2001 peideti Eestis ära esimene aare, nädal hiljem leidsid selle juba esimesed aardekütid.
Reeglid geopeituse mängimiseks
- Võta mõni asi GPSiga leitud aardest endale
- Jäta midagi selle asemele
- Kirjuta oma külastusest märkus logiraamatusse
- Teata oma leiust geopeitus@geopeitus.ee
- Ära paiguta aaret uude kohta (kui just juhendis pole seda palutud)
- Kui tundub, et aare on omalt kohalt "lahkunud", siis palun teata sellest aarde omanikule
- Kui peidad aarde eravaldusse, siis küsi enne omanikult luba
- Ära paiguta aaret ohtlikku kohta
- Ei ole soovitav aardesse panna toiduaineid (eriti kiiresti riknevaid)
- Palun ära lõhu midagi!
Allikas: www.geopeitus.ee
”GeoLutikas” ja “RännuPutukas” ehk rändurid maailmas
”GeoLutikas” ja “RännuPutukas” ehk rändurid maailmas Kaits747 28.08.2004 01:05(GeoLutins and Travel Bugs)
(autorid: Kaido Pääsuke ja Taimo Jõõts)
Rändurid on osa Geopeituse mängust. Geopeituse käigus peidetakse ükskõik kelle poolt ära "aardekast", määratakse GPS seadmega selle koordinaadid ning tehakse veebilehe kaudu teatavaks teistele. Pärast seda võib igaüks, kellel kasutada kasvõi kõige lihtsam GPS, “aaret“ otsida. Kui aare leitud, siis võib selles sisalduvast midagi kaasa võtta, jättes omalt poolt midagi asemele, teha märkuse logiraamatusse ning jätta "aare" teistele leidmiseks. Tegemist ei pruugi seejuures olla sugugi väärtuslike esemetega - põnevus peitub õige koha äraarvamises, sinna jõudmises ja peidukoha leidmises. Aarde leidmise korral tulevadki geopeituritele appi “GeoLutikad” ja “RännuPutukad” ühena esemetest, mida võiks võtta aardest või jätta aardesse.
Mäng sai alguse pärast seda kui 1.05.2000 kõrvaldati nn. SA-moonutus, mis segas tsiviilkasutuses GPS-ide täpset tööd. Esimese aarde pani paika Dave Ulmer Portlandis Oregonis 3.05.2000. Juba 6.05. oli seda kaks korda külastatud.
Eestis peab peidetud ja leitud aarete kohta arvestust Geopeituse veebileht ja ülemaailmselt võib aaretest lugeda GeoCachingu lehelt. Esimene variant geopeituse veebilehest Eestis sai välja pandud 31.01.01 ning esimene aare peidetud 10.02.01. Sellest ajast peale paistab huvi ning toetus aina kasvavat
1. Mis need lutikad, putukad, mardikad ja mündid on ning milleks neid kasutatakse?
GeoLutikas ehk GeoLutin (edaspidi ka GL) on kokkuleppeline ese mille kindlateks osadeks on kehtiv ID-number ja veebilehe aadress www.geolutins.com. Ülejäänud kujundus on looja vaba fantaasia. On saanud tavaks, et GeoLutikatele omistatakse lisaks numbrile (mis on salajane) ka meeldejääv nimi ja lisatakse lühike tutvustus, millega on tegemist.
Nagu öeldud GL on ese (kaart, postkaart, plekitükk jmt.) millel on peal tema ID-number ja interneti aadress, kust tema kohta lähemat infot saab. GeoLutikas võib omada kindlat eesmärki kuhugi jõuda või reisida. Kui saad teada tema sihi ja leiad peidukoha, oled teretulnud kaasa aitama teda tema eesmärgi saavutamisel (Muidugi sinu võimaluste piires - võib ka osaliselt).
Kui sa ei saa GL aidata ühekorraga saavutada tema eesmärki, peida ta järgmisesse kohta, et teised geopeiturid saaksid aidata tal teekonda jätkata.
Kui sa leiad GL siis registreeri kindlasti ta “kadumine” aardest ning kui sa ta uude kohta asetad siis “taasilmumine” uude aardesse veebilehe www.geolutins.com abil. Samal lehel on võimalik jälgida GeoLutika teekonda ning läbitud vahemaad.
RännuPutukas ehk Travel Bug (Edaspidi ka TB või RP) on jälgimisvõimalusega ripats, mis liigub aardest aardesse või inimeselt inimesele korjates lugusid oma rännuteel. Isiklikule TB-le saad lisada legendi või väljamõeldise seikluste näol mida ta teha tahab (tegema peab). Lihtsalt väljendudes on TB ripats mille saad lisada mingi eseme külge omistades talle sedaviisi ka näiteks nime. Enamasti on TB metallist ripats, millel on põrnika pilt ning ID number. Personaalne number võimaldab teda jälitada www.geocaching.com/track/ lehe kaudu. Registreerides tema leidmised ja uuesti peitmised ajalises järjekorras on võimalik kaardil näha tema rännuteed ja läbitud vahemaad. Ripatsist saab peale tema aktiviseerimist automaatselt hääletaja / rändaja oma teekonnal eesmärgi suunas. TB rändab geocaching.com lehel registreeritud geopeituse aardest aardesse (või isikult isikule) reaalses maailmas ja sa saad jälgida tema edenemist online.
Geomünt ehk GeoCoins on online jälgimisvõimalusega münt millele on sisse vermitud ID number ja veebiaadress kus tema liikumist saab registreerida ning jälgida. Geomündid eriti levinud Canadas, USA-s ja Austraalias. Tuntumad meie regioonis on: Moun10Bike Coins ja USA Geocoins. Mõlemaid saab jälgida ka Groundspeak lehe kaudu.
2. Kui ma selle leian kas ma võin ta kaasa võtta?
Jah! Sa võid ta kaasa võtta, kui Sulle sobib tema eesmärk (ingl.k. goal) ning sul on kasvõi väike võimalus aidata väikest rändurit edasi lähemale ta eesmärgile. Kui Sa ei kavatse leitud GeoLutikat, RännuPutukat või münti järgmisse aardesse toimetada ning tema leidmist vastaval veebilehel registreerida, siis ära võta teda kaasa!
3. Milleks on see number ränduri peal?
Number on ränduri tuvastamiseks, sest nime kui sellist ei pruugi tal üldse ollagi. Ränduri teekonnapunkti registreerimiseks märgi omale üles tema isiklik ID-number ja kasuta seda (Eriti vajalik on see meeles pidada peitmisel). Samas pea meeles, et kui pildistad või postitad rändurit jäta ID-number enda teada! Piltidel kata number kinni, vältimaks eksitavate sissekannete tegemist ID-numbrit kurjasti kasutavate kolmandate isikute poolt.
4. Mis ma temaga edasi teen?
Hea oleks kui sa esimesel võimalusel saad registreerida oma leiu vastaval veebilehel:
GeoLutika (GeoLutini) aadressil: www.geolutins.com ja
RännuPutuka (Travel Bugi) lehel: www.geocaching.com/track/
Võimalik, et sul tuleb end lihtsa vormi abil vastaval veebilehel kasutajaks registreerida. GeoLutika lehel ei ole registreerumine vajalik.
5. Mis ma selle asjaga veel teha saan?
On heaks tavaks kujunenud, et rändurit ei hoita üle kahe nädala enda käes. Enamusel neist on eesmärk kiiresti edasi liikuda võimalikult paljude aarete kaudu. Nende omanikud on kindlasti rõõmsad kui saad oma panuse anda nende ränduri liikumisele. Kuigi maailmas kogutakse igasuguseid asju, siis oleks ikkagi viisakas rändurit edasi aidata tema teekonnal. Kordame, et kui Sa ei kavatse leitud GeoLutikat või RännuPutukat järgmisse aardesse toimetada ning tema leidmist vastaval veebilehel registreerida, siis ära võta teda kaasa!
6. Tekkis huvi. Kuidas mina endale sellise vidina saan?
GeoLutin:
Selleks pead sa end registreerima lehel www.geolutins.com geomasteriks.
Sisesta vaid GeoLutinile nimi, lühiiseloomustus ja eesmärk, ID number genereeritakse samal ajal kui te vajutate lingile “Save” (salvesta). Sa ei saa numbrit ise määrata ega kasutada suvalist ID numbrit. See ei tööta. Tõepoolest ID-number on ainus viis kinnitada, et salvestatud “peitmine” / “kadumine” (ingl.k. disappearance) ja lutika leidmine ehk välja ilmumine (ingl.k appearance)” pole riukalik või pahatahtlik. Omanik näeb oma GeoLutikate ID-numbreid kui ta on sisenenud geomaster alale ja saab registreerimisel kasutatud elektronposti aadressile teate tehtud sissekannetest.
Geomaster: Geomaster on isik kes on registreeritud lehel www.geolutins.com kasutajana. Kui sa oled kasutajana kirjas ei pea sa iga kord omi andmeid uuesti sisestama ilmumiste (ingl.k appearance) ja kadumiste (ingl.k disappearance) juures. Piisab vaid sisse logimisest enne. Ainult Geomasterid saavad luua uusi GeoLutikaid ja muuta nende kirjeldust.
RännuPutukas:
Vastupidiselt GeoLutinile, mille sa saad ise teha, tuleb Rännuputukas (ingl.k Travel Bug) osta spetsiaalsest Groundspeak netipoest - http://shop.groundspeak.com/ Rännuputukas maksab 5,99 USD (alates 4 tk korraga muretsedes saab allahindlust). Eestile lähim netikauplus, kus on vastuvõetavad maksevõimalused, asub Rootsis - http://www.geoshop.se/ Registreerid end kasutajaks. Valid kauba (Putuka, särgi, kaelapaela, kleepeka vmt) ja maksad krediitkaardiga. Kaup saadetakse paari päeva jooksul postiga kohale.
Kui RännuPutukas käes, logid end sisse lehele http://www.geocaching.com/track/ ja aktiveerid putuka omale sobival ajal. Seda peab tegema kindlasti enne tema esimesse aardesse peitmist. Igal TB-l on oma leht internetis kus on kirjas tema liikumised.
Geomünt:
Meie regioonis neid ei turustata. Ainuke võimalus neid enda valdusesse saada on leida aaretest või lasta saata kaugematel sugulastel või teistel geopeituritel.
7. Mida teha, kui minu rändur pole pikka aega liikunud?
Kui ränduri viimane ilmumine on registreeritud mõnes lähedal asuvas aardes, siis on kõige lihtsam ise asja kontrollida ja toimetada ta soovi korral mõnda elavama liiklusega aardesse. Teise riiki rännanud GeoLutika või RännuPutuka puhul võib võtta ühendust ränduri viimase peitja või mõne kohaliku geopeituriga ning paluda tal ränduri olemasolu kontrollida. Võib juhtuda, et tänu pahatahtlikele leidjatele on sinu rändur kaduma läinud – kas koos aardega või on keegi ta lihtsalt endale mälestuseks jätnud. Sellisel puhul on kaks võimalust: kas lugeda ränduri maine teekond lõppenuks või saata teele asendusrändur. Sama ID numbriga GeoLutini võid ise uuesti valmistada. Travel Bugiga tuleb selleks puhuks kaasa dublikaat.
Kokkuvõtvalt, rändurid lisavad geopeituse mängu põnevust – sinu või kellegi teise poolt teele saadetud rändur võib sattuda paljude inimeste kätte, külastada erinevaid paiku ning jõuda isegi teisele mandrile. Edukat mängimist!
August 2004
Kasutatud allikad:
19. septembril kell 7:30 Cache Event Silja Line´i laeval
19. septembril kell 7:30 Cache Event Silja Line´i laeval wher2go 28.08.2004 01:08Kaits747 kirjutab: "Juba mõnda aega on käärinud mõte korraldada väike Eesti geopeiturite kokkutulek. Miks siis mitte teha seda koos väikese võistlusega aarete otsimises. Välja pakkuda oleks 19. september käesoleval aastal ja sihtkohaks oleks Helsingi, kus aarete tihedus on üsna suur ruutkilomeetrite kohta. Saaks kokku hommikusel kiirlaeval ja vaataks tulemused üle sama päeva õhtusel paadil. Lobiseks niisama." Laevaks tundub sel päeval Märdi andmetel sobivat 7:30 väljuv Silja Line, millel praegu soodustusi: "330EEK eest ühe ühiku täiskasvanud geopeiturit Helsinkisse ja tagasi viiks... Selleks on praegu soodust pakkuv Silja Superseacat Tallinnast väljumisega 7:30 ja Helsinkist tagasi tuleb ta 18:50. http://www.silja.ee/ ."
Siiani on plaaninud minna Märdi, Kadrina Nuuskurite, Reisijututoa ja veel mitmed geopeiturite seltskonnad. ka Soome geopeiturid, kes tihti Eestis aardeid otsinud, tahavad siinseid aardeotsijaid Helsingis oma silmaga näha. Mis on Cache Event? See on peaaegu nagu geopeituse aare, kuid lisaks koordinaatidele on antud ka aeg. ja aardekasti asemel on nimetatud koordinaatidel teised geopeiturid, kes üksteisega kokku saavad ja sündmusaaret niimoodi naudivad. Vaata ka
Reisijututuba käis kohal ja leidis 9 aaret:
1. Walpuri Walkover 2. Cliffhanger 3. Helsingin Mareografi 4. Sea Sights 5. Uni Garden 6. Helsinki Railway Station 7. Helsinki - religion, politics and science 8. Uspenski 9. Puck Ei leidnud: Bird´s Song Osalejad: Kaido, Eili, Indrek, Riina, Kaido (2)
Admirali (mini)aare
Admirali (mini)aare wher2go 04.08.2004 00:583.08.2004 kell 23:00 peitsid Reisijututoa geopeiturid Kaido, Indrek, Eili ja Kaido(2) Admirali miniaarde selleks sobivasse kohta, kus leidub nii laevu, paate kui ka üks vana ankur.
Koordinaadid: N 59 26 34,02 E 024 45 36,72
(N 59 26,567 E 24 45,612)
Raskusaste: ligipääs 1, peidukoht 2.
Vihje: posti sees.
Pildid on siin: http://www.reisijutud.com/gallery3/index.php/Admirali30804
Anna oma aardekülastusest teada geopeitus@geopeitus.ee ja aarde peitjatele, lisades kommentaari selle lehe lõppu ("lisa kommentaar" lingi alt).
Lunchtime Cache Night Cache Wheelchair Access Bicycles permitted on paths Less than 500 ft. from car to cache Restrooms available Scenic View Beware of Muggles! Bring a pen or pencil Historic Site Generated by The Selector
Geopeitus Vanapagana baarikapi juures
Geopeitus Vanapagana baarikapi juures Kaits747 02.01.2004 11:53Vanapagana baarikapi juures käisid 1. jaanuaril 2004 Kaido, Eili, Indrek, Toomas, Erki ja Kaido.
Tekkis mõte vaadata koske ja kuna juhuslikult oli ka GPS kaasas, millesse veel juhuslikumalt oli sisse laetud mõned aarete asukohad sh ka eelpoolnimetatud, siis otsisime selle ka üles.
Alguses oli ainult asukoht teada ja GPS vastavalt koordinaatidele luges meetrid nulli teadetetulba juures. Peale mõneminutist tulutut otsimist tuli meelde, et lisaks koordinaatidele sai arvatavasti ka väike täpsustus salvestatud. Andmete juures oli kirjas "puu66nes". Selge! Üleval olime näinud üht korralikku kändu aga arvestades GPSi eksimust +/- 3m oli see ikkagi liiga kauge.
Tagasi teadete tulba juures olles vaatasime ringi otsiva pilguga. Kõik suundusid uuele ringile puuõõsi otsima. Ja oh imet! Kaasas olnud ainuke naisterahvas selle puuõõne leidiski!
Aare oli heas korras. Otsustasime, et ei võta sealt seesolevast valikust midagi kaasa. Lisasime veidi peenraha, SLO helkuri, väikse paberitüki turistile vajaliku infoga ameerika tarvis, chupa-chupsi kommi ja kiirematele (peale meid) kohalejõudjatele võimaluse võita AUTO.
Vaata ka Vanapagana baarikapi aarde lehekülge Geopeitus.ee-st.
Geopeituse Kivikuninga aare ootab leidjaid
Geopeituse Kivikuninga aare ootab leidjaid Kaits747 09.01.2004 12:19Peitsime 4. jaanuaril 2004 sõpradega uue aarde.
Kivikuninga aare
04.01.04. Peitsid: Kaido, Inna, Kairi, Heva, Liina, Egert, Kaido (2) ja Indrek
Koordinaadid: N 59° 12' 42.78'' E 024° 52' 35.10'' (Magellan SporTrak Pro)
King of rocks in Estonia N 59° 12.713 E 024° 52.585 (WGS84)
Aare sisaldab:
Logiraamat-kalendermärkmik, mis sisaldab juhendeid lennukolledzisse astumiseks, harilik pliiats ja pliiatsiteritaja, kraanaauto mudel, sportauto mudel, väike mobiiltelefon-rinnamärk, võtmehoidja dioodlambiga, lõhnatester YSL "Live Jazz", geopeituse Eesti aaretekaart.
Vihje: Aare on pandud lahustuva tee plastpurki ja lisaks sellele kahes kilekotis. Aare asub Eestima kivide kuninga teravast otsast 23 m metsatukas.
pildid: http://www.album.ee/?o=300076564
Vaata ka http://www.geopeitus.ee/aarded/kivikuningas.html
Siin on ka teisi Reisijututoa seltskonna poolt peidetud ja leitud aardeid...
Thorns Dogs Allowed Off-trail Hiking Required Generated by The Selector
Kalamaja mõistatus
Kalamaja mõistatus wher2go 04.12.2005 19:23Reisijututuba käis külmal laupäevasel päeval ekskursioonil Kalamajas, mis sai alguse sellest, et meid kutsuti kord näitusele, kord jälle ekskursioonile. Siiski õnnestus pimeduse eel peita ka Kalamaja Mõistatus - Geopeituse mõistatusaarde-stiilis aare, mille asukoha saab teada, külastades kuut kontrollpunkti ja pannes vihjetest kokku aarde tegeliku asukoha.
Kõigepealt kutsuti meid Kodulinna maja näitusele linnamüüri tornis, kus kunstnik ise näitas oma taieseid ja seletas, kuidas need on sündinud. Väga huvitav.
Siis aga suundusime Patarei värava taha, kus jälle küsiti - kas ei soovi ehk ekskursioonile vanglasse? Lubasime järgi mõelda ja peale otsustamist helistasime vanglasse. Vedas - giidiks tuli endine vangladirektor ise. Vt pilte Reisijututoa galeriist: Kalamaja, Patarei vangla 3.12.05.
Nüüd aga peidetud aarde juurde, mida saavad eksklusiivselt avastada reisijututoa külalised esimesena. Leidmisel palume siis järgida geopeituse reegleid: kui võtad midagi, jäta samaväärset asemele. ja ära unusta teha sissekannet logiraamatusse.
Alusta otsimist koordinaatidelt N59 26 26 E24 44 52. vaata hoolega ringi - igast kontrollpunktist leiad võrdse osa kuuest viitest aarde tegelikule asukohale. Vihje ei ole spetsiaalselt paigaldatud, vaid täidab tegelikus elus hoopis muud funktsiooni. Ümbruses ringi vaadates võib vihjeid olla lausa mitu, kuid üks neist on õige. Selle õige leiad, kui see viitab aarde asukohana ikka Kalamajja, mitte kaugemale ja aare asub avalikult ligipääsetavas kohas ka. Aardepeitmisel oli meil vihjeks lähim vihjeobjekt, kuid levi iseärasuste ja kraadi-minuti-sekundi ebatäpsuste tõttu võib see kontrollpunkt nihkuda veidi, siis ongi vajalik leida just see "õige".
Ülejäänud vahepunktid on järgmised (oluline on ka järjekord):
- N59 26 46 E24 43 58
- N59 26 42 E24 43 25
- N59 26 31 E24 43 50
- N59 26 35 E24 43 33
- N59 26 46 E24 43 38
Vihje: paaritu, paaris, paaritu, paaris, paaris ja paaritu, lõpuks kivide vahel.
Otsi tuntud kohanimesid - virtuaalaardesse :)
Otsi tuntud kohanimesid - virtuaalaardesse :) wher2go 11.10.2004 11:17Geopeituse virtuaalaare "Reisijutte maalt ja merelt" sai tinglikult koordinaatideks Lihtensteini küla sildi asukoha Kagu-Eestis, sest sealt läheb mäng lahti.
Lisa siia oma külaskäik mõnesse Eesti asustatud punkti, mille nimeks mõni tuntud koht maailmas (riik, osariik, pealinn vms), anna selle küla, asula või kohanime koordinaadid ja lisa pilt nimetahvlist, kus see koht kirjas.
Näiteks sobib selline koht nagu Lihtenstein (on selline riik nagu Liechtenstein), Kosova (on selline riigiosa nagu Kosovo) jne.
Peidetud sai Moskva pst aare
Peidetud sai Moskva pst aare Kaits747 28.12.2004 21:03WGS84 dd mm ss.s: 59° 26' 46,0" 24° 52' 18,0"
WGS84 dd mm.mmm: 59° 26,7666' 24° 52,3000'
Kirjeldus:
Kas teate, et Tallinnas asub Moskva puiestee? On tänav, on inimesed ja suured mastaabid ka, isegi metroo võib ette kujutada. Kui Sa kohapeal leiad selle kohta tõestuse – kuhugi on kirjutatud “Moskva” - saad lisaauhinna.
Tänavasilte pole.
Et logi kirjapanek poleks niisama “skoorimine”, tuleb sul selleks midagi teha ka. Nimelt soovin saada maili või mms/sms-i kirjeldamaks kahte objekti kahe lausega. Kui saad vastuse (“õige”), ehk “sissekande logiraamatusse” loeme aarde külastatuks.
Vaadata ja saata on vaja kahe lasteaia vahel, koordinaatidest veidi loodes: Number, mis on kirjutatud aiale + taustavärv ning üle tänava asuva maja aadress + tänavasildi tausta värv. Seega saada kahe objekti kirjeldus nelja sõnaga. (Number+värv, aadress+sildi värv). E-posti aadress on kaits747 ät fr.ee või kaits747 ät hot.ee . SMS jaoks number on +372 50 94022.
NB! Vihjeid teistele logisse panna pole viisakas. Pilt tee kirjast “Moskva” kui leiad!
Peitsime Kaku aarde
Peitsime Kaku aarde wher2go 01.10.2004 23:16Koordinaadid: N 59 27,686 E 24 34,288
Peitsime Kaku aarde 1. oktoobril 2004 kell 19:30, just päikeseloojangu ajal.
Kolme põrsakese majakestest ühes ongi aare. Tegemist on miniaardega, millesse mahtus lisaks logiraamatule siiski ära ka üks mereelukas.
Võimalus on aarde lähedal leida maskeerimata boonusaardeid ;)
Sealkandis tungib meri aktiivselt peale, igal aastal variseb ribakene pankrannikust taas merre ja veepiir nihkub lähedale. Lähemate aastate jooksul meri siiski aaret ei ohusta.
Vihje: sees üks toru, väljas kaks toru.
Available year-round Dangerous area - use caution Swimming Nearby Scenic View Beware of Muggles! Bring a pen or pencil Generated by The Selector
Peitsime Lennujaama aarde
Peitsime Lennujaama aarde wher2go 04.08.2004 22:3604.08.04 kell 19 peitsid Lennujaama aarde Reisijututoa geopeiturid Kaido, Eili, Indrek ja Kaido(2). Nüüd siis midagi lähedalt leitavat ka lennuturistile.
Koordinaadid: N 59 25 06,84 E 024 47 40,38
(N 59 25,114 E 024 47,673)
Raskusaste: ligipääs 1, maskeering 2.
Aardesse sai pandud tulemasin, eesti õhu pallid, kaelapaelad, võtmehoidja, võrgukaabli matkakomplekt, kleepekas, eurosente, jääratempel.
Lähedal on kõik edukaks reisiks vajalik: hotell, lennujaam ja supermarket. Peidukoht ise on neist veidi eemal pargis puu lähedal maa sees. Aare on peidetud metallkasti, palume leidjatel seda mitte maast välja kaevata, vaid avada kaas ja seest vaid aardekarp võtta.
Oma külaskäigust Lennujaama aarde juurde palume teada anda geopeitus@geopeitus.ee ja aarde peitjatele, lisades kommentaari siia lehele (vt allpool link "lisa kommentaar").
Lunchtime Cache
Cache In - Trash Out!
Less than 500 ft. from car to cache
Beware of Muggles!
Generated by The Selector
Peitsime Maarjamäe aarde
Peitsime Maarjamäe aarde wher2go 21.12.2004 16:0920. detsembril seadsime sammud Maarjamäe poole, kuhu peitsime järjekordse Reisijututoa geopeituse aarde nimega Maarjamäe.
Aare on lihtne, nagu linna-aardele kohane.
Koordinaadid: N 59 27,115 E 024 48,758
Vihje: 100 sammu astmetel. NB! Ära astu trepilt maha!
Peitsime Seasaare aarde
Peitsime Seasaare aarde wher2go 27.02.2005 13:29Koordinaadid: N 59° 00.768 E 023° 23.039
Asub Seasaarel, Vormsi ja Noaraatsi vahelisel laiul. Ületasime jää, et aaret peita, suvel saab Vormsi poolt ka läbi mere ujudes/kahlates ja Noarootsi poolt paadiga. Aare on peidetud saare ainsasse suuremasse metsatukka. Sisaldab vähesel määral nodi, logiraamatut, pliiatsit, tulemasinat.
Garmini "Siristaja" peibutab aardeotsijad kohale
Garmini "Siristaja" peibutab aardeotsijad kohale wher2go 15.10.2010 23:14Paberivaba Geocaching jõudis uuele tasemele - Garmin lasi välja "kirbu" (kui kõlaliselt tõlkida) või "siristaja" (kui otse tõlkida), mis on suure putuka suurune karbike, mis juhendab kohalejõudnud aardeotsijaid läbi nende GPSi järgmisi samme tegema multiaarde leidmisel või lisavihje saamisel.
Garmin Chirp kestab kergesti vahetatavatelt akudelt kuni üks aasta. Ühilduvatest seadmetest mainitakse Garmini käsiseadmeid Garmin Oregon, Dakota ja kõige viimased GPSMAP-id. Võiks ju loota, et Garmin Chirp suhtleb GPSiga samu standardeid järgides, nagu Garmini GPSid omavahel (sealhulgas Garmin Colorado), kuid kes teab - peab järgi proovima, kas on ikka standardiseeritud. Suhtlemisplatvormiks on ANT, mida kasutab muuseas ka iPhone Nike+ seadmega suhtlemiseks, nii et teoorias on Garmin Chirpi toetamine vaid tarkvara küsimus (võib-olla tulevikus ka teistel telefonidel ja seadmetel).
"Kirbu" võib parooli abil siduda oma GPS seadmega ja sealtkaudu selle ära programmeerida ütlema edasisi vihjeid ja koordinaate. Chirp peab arvet ka külastanud GPSide kohta, andes teada, kui palju on leidjaid olnud ja mis ajal toimus viimane külastus. Chirp reageerib ca kümne meetri kauguselt ja GPS annab Chirpi lähedusse sattudes sellest rõõmsalt teada. Seega võib "kirbu" või "siristaja" ka nii kättesaamatult ära peita, et aardeotsijad seda ei näegi, kuid võivad infot lugeda. Samuti võib Chirp lihtsalt anda aardest teada lähedusse sattunud juhuslikule aardeotsijale, n.ö reklaamina :)
Lisainfot: Engadget, Groundspeak, Gizmodo, Slashgear.
Seade hakkab maksma ca 23 dollarit, on täielikult veekindel ja on Garmini veebis müügil.
Video Garmini blogist seletab sama asja lühidalt üle:
Peitsime Tasuja aarde
Peitsime Tasuja aarde wher2go 26.01.2004 00:21Kuigi temperatuur kiskus alla -10, võtsime 25. jaanuari hommikul jalge alla tee Vasalemma jõe äärde, et kolada natuke Tasuja radadel ja et Vasalemma jõe kaldale üks Geopeituse aare peita.
Raske on leida Eestimaal asustamata punkte, eriti veel põhja pool ja ranniku lähedal. Kaardilt tundus Klooga järve taha jääv hiiglaslik maalahmakas aga just selline, kus eraomaniku peale ehk väga ei satu ja suuri teid ka pole, kuid natuke sai selle ennustusega mööda pandud. Kuid see kant on ajaloolise Lodijärve lossi (Klooga mõisa) oletatavate kunagiste maade serv, kus Eduard Börnhöhe ajaloolise jutustuse "Tasuja" vabadusvõitlejate põlvkond vabana pesitses.
"Harjumaa põhjapoolses osas, Tallinna lähedal, põlise laane keskel, seisis üksik talu, teedest kaugel, niipalju kui sel ajal teesid võis olla, [---] mis Lodijärve lossi maade serval seisis." Nii on raamatus kirjas. Oletame siis, et Villu ja Jaanuse maad olidki kuskil Vasalemma jõe ääres, mis Lodijärve lossi ja Padise kloostri valduste piiriks võis olla.
Paldiski maanteelt ära pöörates peale Põllküla Vasalemma jõgi maanttee alt läbi jooksebki. Auto on hea paremat kätt parkimisplatsile jätta, sealsamas on ka vana veskitamm. Nime järgi uuem, kuid lagunenum on veel ka ülesvoolu aarde juures.
Koha nimi on maa-ameti andmetel Vanaveski. Seal veendub, et talvel on jõed väga põnevad. Alustasime talvehooaega Vääna jõe äärest ja nüüd oleme talviste veekogude ääres juba õige mitu korda kolanud: näiteks Väänas, Kivikuninga aarde peitmine algas Tuhala Karstialalt, käisime Soodla uisumatkal ja ehk veel mõni koht, mis kohe ei tulegi meelde...
Vasalemma jõgi on suvel kindlasti ka sama huvitav kui talvel, kuid nüüd sai jalutada mööda jääd ka külmunud ja üleujutatud jõesoppidesse, puuvõlvide alla. Jää on alt tühi, nii et läbikukkumine pole välistatud. Kukkusimegi õige mitu korda, aga jää alt oli vesi kadunud. Nagu mujal Põhja-Eestis jäätusid veekogud suurvee ajal ja siis vesi kadus. Nii ongi jää all suured õõnsused. Suvel ilmselt on need tiigikesed uppunud paksu võssa. Ka eravaldused on lumises metsas paremini näha: nii jalajäljed kui majad, mis kuskil jõekäärus end peidavad.
Jõe paremkaldal on kaardi järgi vaid üks maja. Selle juurde autojäljed viisidki. Edasi sumpasime juba puutumatus lumes. Kaart näitas maaomanikuks kaitsejõude ja katastriüksus oli Klooga Laskeväli. Jõe lähedale hoides õnnestub ehk siiski ka kallasrajal püsida, kui vaja.
Klooga laskeväljal liikumine ei ole võimalik, kui seal toimuvad graafikujärgsed laskmised. Täpsustava teabe hankimiseks võtke ühendust Rahuoperatsioonide Keskuse õppeväljade komandandiga, soovitatakse kaitsejõudude peastaabist, kui sinnakanti minek.
Õige pea pärast tsivilisastiooni jälgede kadumist leidsime ideaalse aardepeidukoha: põlispuu, mille all väike koopake liivakaldal. Umbes sellise puu juures võis elada "Tasuja" raamatus kirjeldatud ravitsejamees, koopas jõekese kaldal. Koobas oleks aga tema jaoks pidanud ehk natuke suurem olema. Meie varandus, mis peidetud plastmasskarpi ja kahte prügikotti, sinna siiski mahtus. Sinna juure alla koopasse aarde peitsimegi.
Sisse sai pandud
- Vasalemma jõe kaart
- DVD plaat "XBox Live"
- Nokia Kommunikaatori rinnamärk (kinkekarbis)
- pakendis taskunuga
- külmkapimagnet (mis maksab)
- mini-CD pakkimisprogrammiga "Winzip 8.0"
- eurosente
- sada vene rubla
- mänguautosid 2 tk
- mängukoer
- ehteketid
- mansetinööbid
- paide Ühisgümnaasiumi märk
- kõrvarõngas
- ellujääjate klubi telefonikaart (pühendatud lähedalasuvale ellujääjate onnile)
- 2 helkurit
- spinner
...ja palju muud. Arvestades, et aare asub laskevälja piiril, on sinna minek igal ajal ehk pisut raskendatud. Seepärast sai aare ka rikkalikum, et kohalejõudmine oleks vaeva väärt.
Igal juhul maksab sinna minna jala, et mitte autoga ukerdada vähekasutatud metsateel ja mitte häirida enne aaret jõe kaldale viletsa metsatee äärde jääva eraomaniku privaatsust.
Ümbrusse jääb ka vaatamisväärsusi, mida pole kindlasti kuskil turismiraamatutes. Aardest 400 meetrit ülesvoolu näiteks leiab imelise ellujääjate onni. Igasugune varustus vedeleb metsa all, nii lumeräätsad kui plekkpurgist tehtud prozhektor. Rääkimata kalavõrgust ja kõrkjamattidest. Onnis saab vabalt nelja-viieliikmeline seltskond ööbida. Ka talvel. Alates ellujääjate militaarset päritolu laagrist julgesime ka jää peale minna, enam ei paistnud kuskilt lahtist vett.
Veel ülesvoolu leiab jõe kaldalt iidse paekiviehitse varemed. Ilmselt on tegu vana vesiveskiga. Sealt müüride vahelt leidsime vana saani jäänused. Puuosad olid loomulikult kõduks muutunud. Sealsamas kukkusime ka läbi jää ligi pool meetrit allapoole, kuid vett vastu ei tulnud. Lihtsalt külmunud muda peal oli korralik jääkoorik.
Kui on viitsimist veel ülesvoolu matkata, leiab kõrgekaldalise käänulise jõesängi, kus peamised elukad on metskitsed, kes kõikjale jälgi jätnud. Kui jää kannab, saab pikki liuvälju leida siledatest jõesoppidest.
Lõpuks ka Geopeituse aarde koordinaadid: N59 17' 33" E024 12' 07". Auto võiks rahuga jätta N59 18' 29" E24 10' 48" kanti ja lubada endale üks mõnus jalutuskäik.
Siia lõppu jäta kommentaarina ka oma sissekanne, kui oled geopeituse "Tasuja" aarde leidnud. Anna ka teada, kui on tekkinud oht üleujutuseks, aarde peitmise ajal paistis siiski jõgi jäävat peidukohast piisavalt kaugele. Kuid kes neid kevadisi üleujutusi teab...
Vaata ka http://www.geopeitus.ee/aarded/tasuja.html ning teata aardekülastusest sinnagi.
Vt ka aardekülastajate pilte.
Kohalik külaelu
Kui olime Vasalemma jõelt tagasi tulnud, ületasime hobusejälgedega lumeraja ja okastraadiga suletud metsatee. vana palkmaja, mis tee äärde jäi, oli servast renoveerimisele määratud, kuid pererahvast ei paistnud kodus olevat. Meie tee viis päris nende aia äärest läbi, puud metsa all olid vist kevadisest kulupõlengust tahmunud.
Kui jõudsime teekäänakul asuva ehitussoojakuni, kohtasime kohalikku elanikku, kes esialgu meid ratsaturistideks pidas, sest lähedal asuvas ratsatalus olevat just sama suur seltskond puhkamas. Imestus oli suur, kui selgus, et oleme niisama jala ringirändajad. Seepeale anti meile ülevaade, kuidas on lood vasalemma jõe äärsete eravaldustega ja eks kallasrada ole ikka üks õige asi küll, aga paljud omanikud panevad kalda kinni. maja, millest möödusime, kuulub noorele perele, kes tõesti oli kevadel kulu põlema pannud kui lõket tegi, ratsatalu aga ootab uusi kundesid. Ja eramaa keelusilti ei ole vaja tähele panna, see on vaid läbisõitjate eemalepeletamiseks, lohutas ta meid ka. Ei teadnud ta militaristide onnist ega rääkinud vesiveski varemetest. Sõjaväelasi aga oli küll näinud, kuidas nad oma maasturiga lumes ukerdasid. neil vaja ronida sellistesse kohtadesse, kui Kloogal õppused on.
Siin on ka teisi Reisijututoa seltskonna poolt peidetud ja leitud aardeid...
No Wheelchair Access
Available year-round
Restricted hours
Dangerous area - use caution
Generated by The Selector
Waymarking - geopeitusest lahku löönud
Waymarking - geopeitusest lahku löönud wher2go 11.07.2008 01:08Reisijututuba Soomaal kanuutamas ja aardejahil
Reisijututuba Soomaal kanuutamas ja aardejahil wher2go 19.04.2005 19:45Laupäeval läks Läti silla juurest aardejahiks kanuudega. Külma ilma kartvate ja muidu pelglike äralangemise järel oli meid alles jäänud 8. Kanuuga pani ees minema üks tuntud loodusemees, kes ajas omi jälgi. Saime ta esimese koprapesa juures kätte ja edasi olime juba meie need, kes esimesena kitsi, põtru ja muid elukaid nägid (ja minema peletasid).
Esimene aare oli vee all. Keskmised kolm veel napilt pinnal, kuid ega palju puudu polnud.
Halliste jõgi oli paras koht üleujutuste nautimiseks, sest vaatamata vaid meetri jagu tavalisest kõrgemale veele oli see osa Soomaast korralikult ujutustega kaetud. Sais sõita luhal ja metsa vahel, isegi WCsse kanuuga. Viimane aare kohe peale Kõpu mõisniku rajatud kanali suubumist tagasi vanasse jõesängi oli jälle vee all, kogu "Vale saar" oli tegelikult uppunud. Proovisime ära ka Soomaa hosteli esimeste ametlike ööbijatena. Väljast näeb ta välja nagu mahajäetud kolhoosilasteaed, sellepärast peab vaimu valmis panema, et ikka sisse ka kiigata. Sest sees on kõik kenam kui enamuses Euroopa hostelites (v.a Saksamaa-Austria-Sveits piirkond, kus ka hostelid väga tipp-topp). Tubades olid kahekordsed narid, võtsime 8se toa. Alumised narid olid aga peenikestel puutikkudel, mis väga palju ei kannata. Dušš, saun, puhkeruumid ja fuajee oli veel n.ö valmimisjärgus, saun aga täitsa saunatatav ja kuum. Leiliruum on üsna suur, nii et leiliviskaja peab ronima lavalt alla, et ahjule korralikult pihta saada. Köetakse köögi poolt, ehk siis see on teenindava personali rida. Suuruse poolest sobib see hostel nüüd lausa ekskursioonidele, kes Soomaale tulevad, kõik mahuvad lahedasti ära. Varem vist nii suurt majutusasutust sealkandis polnudki. Firma suvepäevade jaoks on hostel ehk liiga keset asulat, väljas üritusteks ruumi eriti pole. Tagasiteel siis nagu ikka üks teelt kõrvale jääv dashpoint ja siis Tänavjärve äärest läbi ja koju.
Rännuputuka lehekülg / The TravelBug Page
Rännuputuka lehekülg / The TravelBug Page wher2go 28.02.2004 20:38Rännuputukas on asi, mis reisib mööda maailma geopeituse aaretes. Kui keegi leiab ta mõnest aardest, tuleb ta edasi toimetada järgmisse aardesse.
Reisijututoas jälgitav TravelBug sai 28. veebruaril 2004 pandud CD kujul aardesse, mis asub koordinaatidel N 59 E 25. CD tegi Indrek meie seast, salvestades sinna omatehtud muusika.
Kui leiad Rännuputuka mõnest geopeituse aardest, siis võta ta kaasa, kuula CDd ja pane seejärel ta järgmisse aardesse, mis asub mõne koordinaatide ristumispunkti läheduses, lähemal kui 1 km. Kõige parem aga, kui lausa ristumispunktis :) Seejäral kirjuta ka siia kommentaaridesse (Lisa Kommentaar link lehekülje lõpus), kuhu Rännuputukas edasi rändas. NB! Spämmi tohutu koguse tõttu siia kommentaari postitada ajutiselt ei saa, kirjuta kaido ät hot ee hoopis, postitame kommentaari ise.
The Travel Bug Page
This is non-official Travel Bug, so You can´t track it on Geocache.com page.
If You have found the CD with this Travel Bug mark as seen on this page, congratunations - You found The Travel Bug Travelling on Degree Confluence points. Listen the music, and then place the CD with Travel Bug label to next geocache located near the degree confluence. The starting point was N 59 00 00 E 25 00 00. If You can´t place the Travel Bug exactly to confluence, place it not more than 1 km away from this point. And then - let us know, where it is! Add comment to this page, clicking the link "Lisa kommentaar" (Add Comment) below. Important! Because of huge spam level comments are closed. send email to kaido ät hot ee and we publish Your comment here!
Tallinna turismiekskursioon geopeituse abil
Tallinna turismiekskursioon geopeituse abil wher2go 04.01.2006 19:54Seadsime Tallinna mõnedesse turistilõksudesse üles geopeituse aarded - võimalus ühendada meeldiv kasulikuga ehk leida GPSi abil üles mõned olulised vaatamisväärsused ja samas mängida geocachingut.
Eesti on võrreldes põhjamaadega tunduvalt paranoilisem ja kui me 1. jaanuaril vanalinnas aaret peitsime, siis oleks üks tädi peaaegu läbi akna pugenud, kui me üritasime ükskõiksete nägudega aardepeidukohta välja vaadata. Isegi politsei käis korra kontrollimas. Ikkagi kahtlane, kui keegi uurib Niguliste kirikut või Paksu Margaretat (huvitav, kas kõiki turiste jälgitakse ka kahtlustava pilguga?). Aga Stockholmis võisid lausa käe ajada kuju sisemusse ja keegi eriti välja ei teinud. Eks sellepärast meil kaovad aarded ka tihemini, et needsamad pealepassijad lähevad pärast kontrollima, mida tuhniti. Või kutsuvad pommirühma.
Võrreldes Helsingi ja Stockholmiga on Tallinn ikka geopeituse aaretest üsna unustatud koht. Kesklinnas leidub mõni üksik Geocachingu ehk geopeituse aare, enamus neist ka kaduma läinud. Nii otsustasimegi terve hulga uusi aardeid ära peita. Kõik potentsiaalsete turistilõksude naabrusse, et teoreetiliselt saaks ka ekskursioonibussiga ringisõitev väliskülaline hulga geopeitust oma reisil ära mängida. Kuid teine eesmärk oli mõistagi juhtida GPSi-kasutajad eksimatult õigetesse turistikohtadesse. Ehk õnnestus. Kohad on järgmised:
- Lauluväljak - eks enamus turiste käib vaatab selle maailmaime ära, kus 50 000 lauljat korraga laulavad.
- Admiral 3 - natuke ebatraditsionaalsem koht, aga ikkagi - Tallinna ühe vanima puukiriku juures kohe sadamas, hea laevalt tulles külastada, kui on väga kiire.
- Fat Margaret - teadagi, üks Tallinna sümbolitest ja must visit for tourists...
- Aida - jällegi mitte niiväga turistikäimiskoht, aga põnev nurgatagune täiesti keskaegse õhustikuga tänav.
- Friderici - Eesti ühe kuulsaima keskaegse kunstiteose - "Surmatantsu" külje all Niguliste kiriku kabelis.
- Viru 1 - vanalinna mandripoolne kindel turistilõks - Viru väravad. Aare aga on Musumäel, kust väravatele hea vaade.
Sellise geocachingu-tiiruga ei saa loomulikult mingit täit ülevaadet Tallinna vaatamisväärsustest, kuid sel teemal, mitu-päeva-peab-kohal-elama-et-asjast-aimu-saada pole ilmselt mõtet vaidlema hakatagi. Reisifoorumites vaieldakse niikuinii igavesti sel teemal. Kui aga on GPS, on geocachingu tuju, mõni tund aega ja tahaks ka linnast midagi vaadata, mitte kuskil nurgatagustes võsades maa seest plastkarpe otsida, siis peaks linna-aare sobima turistile küll. Ehk meeldib selline propaganda ka turismiametile, kes teab :) Veidi ju läheb kokku nende MTV-kampaaniaga põhjamaade poppide noorte meelitamisel Tallinna, seekord siis läbi geocachingu.
Geodashing
Geodashing wher2go 10.07.2008 18:10Kõikenäinud rändur huvitub juhuslikust sihtkohast
Kõikenäinud rändur huvitub juhuslikust sihtkohast wher2go 14.01.2005 10:04Äripäev, Puhkepäev, 14.01.2005
Kaido Einama
Vt siit trükitud lugu / printed article here...
Kui on soov teada, mis on rändamine väljaspool turismiradu, siis üks mõnusamaid võimalusi on valida oma sihiks juhupunkt.
Suur võib olla kohaliku külaelaniku imestus, kui tema talu tagant võsast astub välja punt matkaselle ja suundub niidetud rohumaa keskele, et seal asukohta mõõta ning end ja ümbritsevaid rohututte pildistada. Veel suurem imestus tabab kohalikku, kui ta küsib, mida rändurid väljalt otsivad. Sest vastuseks saab ta midagi sellist nagu “otsime juhupunkti”. Tegemist on globaalse positsioneerimise teenuse GPSi abil toimuva uue mängu mängijatega, keda oktoobrist kohtab ka Eestis. Nende eesmärk on külastada arvuti juhuslikult valitud punkte, reisist raporteeritakse hiljem artikliga internetis.
Kui turismirajad enam pinget ei paku, võib külastada täiesti juhuslikku punkti – kuidas sinna saab, mis seal ees ootab ja mis elu selle punkti ümber käib? Selline n-ö post-turism pakub just kohalejõudmise võlu. Juhuslikku punkti saab valida kas näpuga kaardile osutades või GPSi juhuslikke koordinaate toksides. Sellega seoses on juba ka oma mängud, Geodashing ja Geogolf, mille esimene ametlik rada on olemas ka Eestis.
Mänguna sai juhupunktide jahtimine Eestis alguse mullu 9. oktoobril, kui kolmeliikmeline seltskond koos siinkirjutajaga külastas Geodashingu 40. mängu punkti Võru–Obinitsa maantee lähedal. Jõudnud kohta, kus GPS näitas soovitud koordinaate, saigi kirja ajaloo esimese juhupunkti külastus Eestis ning see tuli registreerida mängu rahvusvahelisel lehel GPSgames.org.
Geodashing on pealtnäha veider mäng, kus arvuti abiga valitakse iga kuu alguses külastamiseks hulk juhuslikke punkte üle maakera. Punktid avaldatakse lehel GPSgames. org ja kuu esimesest kuupäevast sööstavad mängijad juhupunkte külastama. Külastus läheb arvesse siis, kui koordinaatidele on jõutud lähemale kui sada meetrit. Vajadusel saab koordinaate määrata ka täpsetel matkakaartidel.
Külastatud juhupunktist tuleb raporteerida. See sisaldab võimalikult täpset kirjeldust kohalejõudmisest (mängu moto ongi “Mängu mõnu on kohalejõudmises”) ja soovitavalt ka pilte juhupunktist (inglise keeles dashpoint). Esimene külastaja saab kolm, teine kaks ja kolmas ühe punkti. Kui samal päeval külastab punkti mitu mängijat ja viimasena külastanu sisestab oma logi enne esimest, siis saavad mõlemad niipalju punkte, nagu oleks külastanud punkti ühel ajal. Mängu võib mängida ka kuni viieliikmeliste meeskondadega, siis on punktiarvestus keerulisem.
Lisainfo
- www.reisijutud.com
- Geopeitus.ee
Eesti omapäraks on kindlasti see, et soine pinnas soosib punktide sattumist asustamata soistele aladele. See aga pole takistuseks – olen minagi rühkinud keset pimedust Lääne-Eesti soodes kilomeetreid, et jõuda rabamättal asuva juhupunktini. Turvalisuse huvides tasub siiski soosse minna mitme GPSi, mitme lambi ja mitme tavalise magnetkompassiga.
Lisaks põnevatele kohtadele, kus enamasti pole inimjalg aastakümneid astunud, leiab juhupunkte külastades ka kohti, kus asub näiteks unustatud metsatalu ja mille peremees polegi püssiga vastas, vaid kipub suhtlema. Muud moodi kui juhuslikult tema juurde ju külla ei satuta.
Geogolf on veidi lokaalsem – arvuti valib suvalise nn golfiraja, mille “augud” on juhuslikud punktid kaardil. Seikluse käigus läbitakse kõik 16 rajapunkti. Mida lähemal punktile, seda vähemate “löökidega” loetakse auk tabatuks. Raja pikkuse ja stardikoha saab ise valida, näiteks koduukse juurest nii kaugele, kui jaks lubab. Kunagi ei tea, mis on järgmises “augus”, ja kui õigetele koordinaatidele ei saa, tuleb külastus registreerida sooservas või vihase koeraga aia juures. Nii juhuslikku kohta sattudes saate ülevaate maa tegelikust olukorrast.
Eestlased püstitasid geodashingu maailmarekordi
Eestlased püstitasid geodashingu maailmarekordi wher2go 29.10.2004 20:481.-31. oktoobrini kestnud 40. geodashingu mängus "To Travel Hopefully" osalesid esimest korda eestlased ja püstitasid maailmarekordi: külastati kõiki geodashingu punkte riigi territooriumil, mida pole üheski riigis varem tehtud.
Geodashing on mäng, milles iga kuu annab server üle maailma juhuslikud punktid, mida peab külastama. Eestisse satub ka igas mängus kümmekond punkti.
Tiim Geopeitus.ee, milles osalevad viis Eesti geopeiturit, alustas 9. oktoobril Lõuna-Eestis Võru-Obinitsa maantee äärest, kus esimest punkti külastas kasutaja kylamees koos kahe kaaslasega. Edasi käis kõik kähku - praeguseks on külastatud kõik geodashingu punktid, mis jäid Eesti piiresse. Siit lingilt leiad esimese ajaloolise geodashingu-mängu logid, siit lingilt aga geodashingu 40. mängu ise. Siin aga on geodashingu mängujuhi Scouti kommentaar, et tõepoolest, olime esimesed, kes katsid kogu maa külastatud punktidega :)
Geodashing nr 41 - mida Reisijututuba leidis ja nägi
Geodashing nr 41 - mida Reisijututuba leidis ja nägi wher2go 05.12.2004 00:12Uus popp mäng geogashing levib Eestis kiirelt, nüüd on siin juba kaks tiimi, kes sellest osa võtavad.
Vaatame, mida siis Reisijututuba nägi ja tegi eelviimases, novembri mängus.
Mis see geodashing on, sellest saad lugeda http://www.reisijutud.com/node.php?id=1320, ametlik veeb asub aadressil http://geodashing.gpsgames.org. www.geopeitus.ee kajastab ka kodumaiseid geodashingutegemisi.
GD41-NIAJ
1 november 2004 leidis Märt ja kaks Kaidot [kaits747]:
Istusime peale tööpäeva autosse ja nii see 41-NIAJ tuli. Praegugi istume veel autos dashpointi kõrval. Imestame miks kõik nii ilusti sõidavad ja kiirust ületada ei soovi. Dashpoint ise asub peterburi mnt 57 kilomeetril ja kohe keset maanteed eraldusribal. Kolme gps-ga tekkis nullide kolmnurk mille keskel ta siis ongi.
GD41-MYAF
8 november 2004 leidis Kaido ja Kaido reisijututoast [kaido]:
tegelikult sündis plaan külastada dashpointi MyAf viimasel hetkel, kuna pime oli juba ja aeg ka hiline. Maa-ameti kaardi järgi jäi petlik mulje, et jalgrada viib lausa dashpointi lähedale, enne aga vaja sõita autoga 1,46 km kaugusele mööda kruusateed.
Pöörasime siis õigest kohast n.ö kruusateele Tallinn-Virtsu maanteelt, kuid peagi oli see tee üsna rohtunud paarimeetriste sootaimede vahel kulgev rajake. kahel pool laiusid mahajäetud turbaväljad või söötis põllud, pimedas silm ei seletanud nii hästi enam.
Tee lõppes 1,46 km kaugusel väikese platsikesega ja ettenäelikult olid eelmised rändajad jätnud sinna kasetoikaid, mis osutusid edasisel rännakul kasulikeks.
Kohe dashpointi poole suundudes leidsime end kinnikasvava soo ja raba vahepealselt maastikult. Põhi küll kandis, kuid mätaste vahel oli poole kummiku jagu vett. Mingi raja moodi jutt läks pisut aarde suunas, seda mööda rühkisimegi, kuni veendusime, et rada ikka hoopis teises suunas pöördub.
900. meetrini rühkisime raskel mätasmaastikul kiirusega ca 1 km/h, soo muutus aina vesisemaks ja raskeminiläbitavaks, kuni lõpuks sattusime rajale. See suundus otse dashpointi poole ja liikumiskiirus kasvas enam kui kahekordseks.
150 meetrit enne dashpointi pööras see rada siiski ära ja edasi kulgesime maastikul, mida tahaks kohe valges uuesti näha: selliseid ligi meetrise läbimõõduga pehmeid kanarbiku- ja samblapalle pole küll kuskil näinud, ja nende hiigelmügarike vahel oli juba üsna sügav vesi. Päris võhmale võttis nendel mügarikel hüppamine ja tasakaalu hoidmine.
20 meetrit enne dashi oli väike soosaareke mõnede kidurate puudega, selle lähedal siis oma GPSid nulli viisimegi - aparaadid näitasid punti ca 12meetrise erinevusega ja üsna järjekindlalt.
Sellises kohas kell 22:30 seistes oli veider tunne küll - täielik vaikus ja pimedus, taskulamp valgustab vaid kummalisi moodustisi vees ja kerge taevakuma taustal on näha üksikud kidurad soopuud.
tagasitee kulges juba sama rada pidi, mis ühe suurema soosaare juures lihtsalt ära hajus. Võtsime GPSi järgi suuna otse autole ja õnneks maastik enam väga raskeks ei kujunenudki. Ilmselt oli see üks raskemaid dashpointe üldse, mis seni Eestis on külastatud...
Seonduv URL: http://www.reisijutud.com/gallery3/index.php/Pakri-LaaneEesti071104
GD41-NAZY
20 november 2004 leidis Hiir, Jänes ja Mesilane [kaits747]:
GD41-NAZY Sissesõidul Tartust Viljandisse läks tee aarde kõrvalt 37m kauguselt. Külastus läks kirja. Lähen veel seda kohta täpsemalt uurima hiljem jala.
GD41-MYPA
29 november 2004 leidis Kaits747 [kaits747]:
Meid oli üksteist, mina olin üks neist :) Lähenemisteel Andi "lükkas tee lahti" nii et suu jäi lausa lahti. Vahepeal polnud ees olevat automürakat nähagi kui see lumehangedest läbi tuiskas. Kohapeal oli sisuliselt drive-in. Kõndida sai kiirteel, kraavis, mõne mätta peal, teravmägedel ja lausa raudteel (et ei eksiks teelt). :) ei võtnud peale elamuse midagi. Jätsin imestamist kohalikele ehk siis "nullpunkti".
Mäng 42?
Jah, uus mäng on juba alanud, kuna detsember mitu päeva käes. Mis uues mängus toimub? Vaata lähemalt geodashingu lehelt, aga vihjena võib öelda, et esimene punkt Keila-Joa lähistel on juba külastatud ja alguses olnud pilt Keila joast ongi tehtud juhupunktijahilt tagasi tulles.
Reisijututuba alustas Eesti esimest Dashpointimängu
Reisijututuba alustas Eesti esimest Dashpointimängu wher2go 11.10.2004 21:48Kui kohtate eramaal, soos või keset paksu padrikut seltskonda, kes nina GPSi ekraanil kindlas suunas liigub, ei pruugi alati tegemist olla geopeituse või Degree Confloence Projecti GPS-mängude mängijatega. Nüüd võib siinmail kohata ka geodashingu mängijaid: Reisijututuba avastas laupäeval, 9. oktoobril esimese dashpointi Võru-Obinitsa maantee lähedal.
Geodashing on mäng, mis kestab ühe kuu ja selle aja jooksul proovivad mängijad leida võimalikult palju arvuti poolt juhuslikult valitud punkte maakeral. Iga mänguga satub neid punkte ka Eestisse 5-7 tk. Esmakülastaja saab 3 punkti, teine 2 ja kolmas 1 punkti.
Moodustatud on ka tiim Geopeitus.ee. Esimese punkti võtmine oli suhteliselt lihtne, veidi metsateedel sõitmist ja siis jalutamist lambakarjamaal...
Vaata siit GD40-mängu Eesti piirkonna kaarti
GD40-NOTO ehk Eesti esimene
Latitude: 57.8530 (N 57° 51.180)
Longitude: 27.2351 (E 027° 14.106)
Siin siis ingliskeelne Eesti esimese dashpointi raport:
This dashpoint has been visited:
Report by kylamees
2004-10-11 09:08:56 UTC
GD40-NOTO
Player: kylamees
Team: Geopeitus.ee
> Date, Points, TeamPoints, Dashpoint, Country, State, Lat, Lon
2004-10-09, 3, 3, GD40-NOTO, Estonia, , 57.8530, 27.2351
If this visit had been successful, it would have been...
First dashpoint visited in Estonia
If this is not correct, please notify the Geodashing Webmaster
Visited on a rainy afternoon near the Võru-Obinitsa road on South-East Estonia.
It may be the first visited dashpoint in Estonia at all, so it may be an
historic trip ;)
We left car some 200 meters from dashpoint to a pathway and walked towards the
GD40-NOTO. There were a village house burned down some times ago, but other
buildings near the ruins had used for sheep farming, I think.
The dashhpoint layed in the middle of the grass-field what is used by sheep. We
visited the exact coordinates on the field.
Thanks for organizing this game :) I know, there are some more interested
people in Estonia to play geodashing what seems much harder than very popular
in Estonia geocaching, because there are many many bogs, woods and unhabitated
areas in Estonia to where dashpoints may point :)
http://geodashing.gpsgames.org/cgi-bin/dp.pl?dp=GD40-NOTO
GD40-NILU
Leidis Märt (leiva):
N59.2323
E26.2121
"Autoga õnnestus teedele jäädes jõuda 130m kaugusele, tegelikult mööda põldu vist oleks saanud ka lähemale, lausa 0 punkti, kuid ei hakanud proovima kas põld kannab. Tegemist on nüüdseks koristatud rapsipõlluga."
GD40-MYBU
(N 58° 53.502 E 024° 09.510)
Käisime MYBU-s ära, Ristist nii kümmekond kilomeetrit Virtsu poole, Märjamaa tee pealt ära pöörata. raske oli.
Kõigepealt sõitsime aina psiemaks muutuvat teed pidi aardest 380 meetri kaugusele, kust tee järsu kurviga eemalduma hakkas. Liikusime põlluserva pidi nii u. 200 meetri kaugusele, kus lai oja tee tõkestas. Tagasi autosse - ja juba teisest suunast lähenema. GPS joonistas ilusti kandilise põllu kujutise ekraanile, mille ümber me peaaegu täistiiru tegime. Teises suunas oli lähimast kurvist dashpointini nii umbes 760 meetrit. Pool sellest üle äsja kündma hakatud põllu. Päike oli just loojunud ja metsa vahele jõudsime juba pimedas. natuke kõndimist ja metsatee lõppes ojas. Läksime oja kallast pidi edasi ja 120 meetrit enne aaret pööras oja meile juba risti ette. Paarikümne meetri pärast ei hakanud punkti külastamata ka jätma ja ronisime puutüve pidi üle. veel veidi tihedas võsas ragistamist ja jõudsime metsasihile, mille keskel ühes väiksemas põõsas koordinaadid koha kätte näitasidki.
Tagasi tahtsime "lõigata", kuid jälle tuli ragistada paksus võsas ja ületada kraave.
GD40-MYUW
(N 58° 20.298 E 024° 41.064)
Teada on, et kaits747 ja Taimo üritasid, kuid ei jõudnud sellesse dashpointi. takistuseks kraavid ja võsa ning saabuv pimedus.
Andi siiski samal päeval külastas seda punkti:
"Läksime siis täna seda nn Pärnu punkti (GD40-MYUW) võtma.
Õige varustusega (kummikud+kompass+aerofoto) oli asi lihtne metsa-jalustuskäik.
Logi sai selline:
We visited this point just before going to sauna. Since it is quite near from
our home, it was an easy find.
We were able to get to approximately 600m from the point with our car. From
there we walked through the forest. Since the forest there is quite thick we
used a compass to navigate.
We found the point just before sunset ca 18.00
We were able to get just few meters from the point.
It was a very nice little forest hike.
Later it turned out that there were other people hunting the same point this
day. They apparently came ca 1 hour later than we and had no luck. Probably
beacause of darkness.
Nagu lugeda võib siit: '[www.geopeitus.ee]' ei olnud me ainsad otsijad.
PS! Krt kahjuks unus team märkimata."
GD40-NIHY
Teadaolevalt külastasid 23. oktoobril seda dashpointi koguni kaks mängijat: Märt (leiva) ja Andi. Järgneb Andi kommentaar:
Nonii... Täna hommikul kl 10.09 olime Ivoga kohal Logi sai selline:
We went for this point knowing that we would be competing with Märt (leiva). It looks like we were first.
The point is near a farm house. We did drive to approx 80m from the point. The time was 10:09.
It is now 16:00. I am writing this in a wifi hotspot. Today has rained non-stop, but still we have visited this one dashpoint and four geocaches.
And we are planning to find some more before evening.
Niisiis: Mis kell olid seal sina Märt?
Lisaksin veel niipalju, õhtuks oli külastatud aardeid kokku 11 pluss siis see dashpoint. Ja terve päev kallas vihma vahet pidamata. Kuid siiski: pole halba geopeituseilma -- on ebasobiv varustus: ka õhtuks olid meie varbad ja riided mis ihu vastas kuivad. Kalmeeste kummiülikonnad on sellisteks päevadeks loodud!
GD40-NOYJ
Siin järgneb Ida-Virus asuva geodashingu punkti logi ametikul mängulehel:
2004-10-24, 3, 3, GD40-NOYJ, Estonia, , 59.0367, 27.3922
This dashpoint was easy to reach. From Iisaku towards Peipsi lake it´s 35 m from main road. We stopped at the road at complete darkness, found the nearest point (appr 32 m). It´s wet forest on the dashpoint, near the point there is a frog crossing. Some years ago it was marked by traffic sign, but it´s gone now.
Geogolf
Geogolf wher2go 10.07.2008 18:17Reisijututuba proovis ära, kuidas käib geogolf
Reisijututuba proovis ära, kuidas käib geogolf Kaits747 20.10.2004 01:17Olles proovinud juba geopeitust, Degree Confluence Projecti ja geodashingut, otsustasime vaadata, mida kujutab endast golf navigatsiooniseadme abil ehk geogolf. Kui tavagolf on keskmisest jõukamatele inimestele ja seda mängitakse spetsiaalselt ettevalmistatud rajal, siis geogolfi mängimiseks piisab käsi-GPSi seadmest ja interneti kasutamise võimalusest, mänguplats on kogu maakera mandriosa ja liikumisvahendi valib igaüks ise. Võidab see kelle skoor on kõige väiksem...
Registreerides end veebilehel http://gpsgames.org/ kasutajaks vali mäng, milles soovid kätt proovida. Antud juhul siis golf. Üksi mängides määra alguskoordinaadid, kust soovid mängimist alustada ning maksimumvahemaa (kilomeetrites) kaugeima auguni algpunktist. Mitmekesi mängides üks laseb genereerida arvutil punktid ja kontakteerub siis kaasmängijatega ning lepib kokku mängus, mida mängitakse.
Mängimist alustades arvuti valib suvaliselt teekonnapunktid ehk augud vastavalt etteantud alguspunkti koordinaatidele ja maksimumvahemaale. Offline-programm genereerib 18 teekonnapunkti (auku), tehes kindlaks, et ükski neist ei satu ookeani või suuremasse veekogusse ning teistele punktidele väga lähedale. Siin võib esineda viivitust, kuna iga punkt kontrollitakse üksiti üle. Vajadusel korrigeeritakse ja kontrollitakse taas, kuni tulemus rahuldab. Nii et ole kannatlik.
Teekonna punktid genereeritakse WGS-84 süsteemis ja formaadiga HDD,DDDD (kümnendkraadides mitte kraadid/minutid/sekundid või karaadid/minutid, kümnendikud) Uuri oma GPS juhendist, kuidas saab antud süsteemile ümber lülida. Teine võimalus on kasutada abiprogramme, kus on võimalik kõik punktid etteantud mõõdustikus sisse panna ja siis teise süsteemi genereerida. Võimalik on kasutada ka netiaadressil http://jeeep.com/details/coord/ olevat teisendajat.
Golfi saab mängida üksi ning teiste võistlejate vastu. Meie proovisime esialgu üksi, lühema võimaliku vahemaaga kaugeima auguni (1 km). Lühivahemaade puhul saab mängu mängida jala või rattaga. Pikki vahemaid pole keelatud katta muude võimalike liiklusvahenditega.
Punktid käes, lae või toksi need oma GPSi sisse. Mängu eesmärk on jõuda igale punktile nii lähedale kui võimalik, rikkumata maakasutuse eeskirju ja muid seadusi. On enesestmõistetav, et eesmärgile jõudmiseks ei tohi rikkuda loodust. Kui punkt asub tähistatud/piiratud eramaal, siis läheb arvesse lähim vahemaa, mille te suudate saavutada tungimata võõrale territooriumile. Võib-olla õnnestub punktile lähemale saada hoopis teistkaudu (meil oli juhus, kus ühe maja nurka viis kahest erineval pool asetsevast suuremast tänavast väike põiktänav. Üheltpoolt sai vahemaaks 20 teiseltpool 11m - arvesse läks lühem). Salvestage see lähim punkt või pange kirja hilisemaks tabeli täitmiseks netis. Meie proovi-maa-alaks oli linnakvartal eramajade rajoonis, kus esines ka parkmetsa. Nii saigi jalutatud mööda tänavaid aedade taga, teiselpool lõrisevad koerad või siis pargis otse nullpunkti. Polnud harvad ka juhused, kus astusime julgelt sisse avatud aiaväravast, et teha ikka mõni sammuke lähemale ette antud eesmärgile.
Löökide arvu kaardistamisel võetakse hiljem arvesse alljärgmist. Lühikestel vahemaadel (maks vahemaa < 12 km) arvestatakse punkte järgmiselt:
Alla 10m = 1 löök
Alla 20m = 2 lööki
Alla 40m = 3 lööki
Alla 60m = 4 lööki
Alla 80m = 5 lööki
Alla 100m = 6 lööki
Alla 120m = 7 lööki
Alla 150m = 8 lööki
üle 150m = 9 lööki
Pikkadel vahemaadel (maks vahemaa >=12 km)
Alla 10m = 1 löök
Alla 50m = 2 lööki
Alla 100m = 3 lööki
Alla 200m = 4 lööki
Alla 400m = 5 lööki
Alla 600m = 6 lööki
Alla 800m = 7 lööki
Alla 1000m = 8 lööki
üle 1000m = 9 lööki
Seda arvutab teie eest arvuti.
Mängus on võimalik läbida auke (teekonnapunkte) numbrite järjekorras (01 kuni 18) või nagu meie mugavalt punktist punkti jalutades arvestades nende omavahelist kaugust ja paigutust maastikul.
Nüüd võite ju küsida, et kus on mängu iva kui punktid on valitud arvuti poolt ja juhuslikult. Vastuse küsimusele võib anda mitmeti, kuid mängu autor vastab umbes järgmist.
"Ma olen alati olnud lummatud kaartidest. Uurin neid süvenenult nagu lapsed, ette kujutades ette, mis võiks ees oodata reisides mõnda eksootilise nimega kohta kaardil. Milliseid seiklusi selleks tuleb läbida ja kuidas ma sinna saan. Geodashing toob sinuni tükikese maailma ja eksootikat tundmatutest paikadest, mis pole täidetud kiirteede ja ülerahvastatud turismiobjektidega. Kes teab, mida sa leiad kohast, mille arvuti suvaliselt valib või milliseid seiklusi pead läbima, jõudmaks pärale võimalikult lähedale etteantud koordinaatidele. Geodashingu mängijad tõestavad, et sellele küsimusele on niipalju erinevaid vastuseid, kui palju on neid vabalt valitud punkte maailmas."
Geogolf Niitväljalt Kloogale
Geogolf Niitväljalt Kloogale wher2go 10.11.2004 20:06Eesti esimene ametlik geogolfirada pakub võimaluse ühendada kolm mängu: golfi, geopeituse ja geogolfi, veidi on mängus ka geodashingu elemente.
Koordinaatidelt N 59 18,693 E 24 17,744 leiad pudelikese instruktsioonidega. Pudeli peidukoht on veidi puus. Seejärel läbi geogolfi rada umbes samade reeglitega, nagu http://golf.gpsgames.org/. Vastavalt mängu omapärale peaksid arvestama igasuguse maastiku ja ootamatute olukordadega, seega võib mäng kujuneda nii mugavaks jalutuskäiguks kui tõsiseks raskusmatkaks, aga mitte väga pikaks. Lähemalt loe ka http://www.reisijutud.com/node.php?id=1329.
Aarde leiad peale golfiraja läbimist. Sinna sai pandud
- robotkoer
- pastakas
- tulemasin
- nõukogude münt
- CD plaat
- karuhelkur
- lillevaas
- vilkuv mesikäpp
- õhupall
- kamakas kassikulda
Geogolfi aarde läheduses on ka „päris” golfirada.
Vt ka Reisijututoa golfialbumit.
Ja ära unusta vaadata raja läbinute muljeid :)
NB! Kasuta mobiili, arvestades ca 5kroonise kulutusega või võta ühendust aarde peitjatega e-posti aadressil info [ät] reisijutud . Com.
Degree Confluence (ristumispunkt)
Degree Confluence (ristumispunkt) wher2go 10.07.2008 18:34Peitsime 59. ja 25. paralleeli ristumispunkti aarde 28.02.2004
Peitsime 59. ja 25. paralleeli ristumispunkti aarde 28.02.2004 wher2go 28.02.2004 22:28Aarde geopeituse leht: http://www.geopeitus.ee/aarded/59_25.html
28.02.2004 kell 13:00 peitsid 59. ja 25. paralleeli ristumiskohta aarde Kaido, Eili, Indrek, Kaido (2), Liina, Hiie ja Reigo.
Koordinaadid: N 59° E 25° (kasutatud GPS: Magellan SporTrak Color)
Raskusaste: maastik 1, peidukoht 2.
Aare on peidetud 59. ja 25. kraadi ristumispunkti, kus GPS peaks näitama hunniku nulle. Aare on puu all.
Aardesse panime:
- CD-plaadi Indreku tehtud muusikaga. Plaat tahab reisida mööda kraadide ristumispunkte :)
- 1000 vene rubla
- paar eurosenti
- mõõdulint
- taskunuga
- Euro-Routeplanneri CD
- 2 esiklaasi lumekaabitsat
- 4 uhiuut akut (nt digikaamerale)
- raamatu "Politseiniku ABC"
- SLO helkureid peotäie
- pliiatseid, märkmepabereid
- Nokia pudeliavaja
- liivakella
- mängu, mis pärit "Päikeseloojangu" aardest.
Plaan ühendada kaks mängu - Degree Confluence Projekt ja geopeitus - oli meil ammu, aga Vanakoolimehed jõudsid esimese aarde peitmisega 59. ja 24. kraadi ristumispunkti meist ette, õnnitlused neile sel puhul :)
Meil ei jäänud siis muud üle kui võtta sealt üks idapoolsem punkt, mis asub üsna kergelt ligipääsetavas kohas.
Kohustuslikud neli pilti ristumispunktist iga ilmakaare suunas ja muud aardepeitmise-pildid on näha sellelt lingilt:
http://www.reisijutud.com/gallery3/index.php/59-25Ristumiskoha
Kui võtad aardest "Reisiputuka" ehk TravelBugi, siis selle uuest asukohast saad teada anda sel lehel: http://www.reisijutud.com/node.php?id=1151
Kui oled aarde leidnud, anna sellest teada kommentaari lisades (vt allpool "Lisa kommentaar" lingilt) ja aadressil geopeitus@geopeitus.ee.
Ühtlasi sai külaskäik registreeritud ka Degree Confluence Project lehel.
Siin on ka teisi Reisijututoa seltskonna poolt peidetud ja leitud aardeid...
Peitsime 59. ja 26. kraadi ristumiskohta multiaarde
Peitsime 59. ja 26. kraadi ristumiskohta multiaarde wher2go 17.05.2004 11:5816.05.2004 peitis Reisijututoa seltskond koosseisus Kaido, Indrek, Liina, Taimo, Reigo ja Kaido (2) 59. ja 26. kraadi ristumiskoha multiaarde.
Koordinaadid: N 59 00 00 E 26 00 00.
Raskusaste: 2/2.
Aare koosneb kolmest osast:
1. Virtuaalne aare asub koordinaatidel N 59 00 00 E 26 00 00. Sinna pole peidetud midagi, sest koht on keset põldu.
2. Vihje aardekastile asub ristumispunktist lõunas, koordinaatidel N 58 59 46 E 26 00 00. Vihje on filmitopsis, kivi ja puu all (puu on kivi peal). NB! Ärge võtke sealt midagi kaasa, isegi mitte muruniidukit! :) Punktist 2 punkti 3 saab põlluääri pidi.
3. Aardekarp on leitav punktis 2 oleva vihje abil ristumispunktist läänes. Lisavihjeks veel niipalju, et plastmasskarp koos selles sisalduvate asjadega on maskeerituna peaaegu puu all. Kohapeal on ka pikanäpumeeste tester. Saate ise aru kui midagi valet leiate.
Järva-Jaani poolt aardele lähenedes on võimalik mõnisada meetrit enne ristumispunkti oma GPSi kalibreerida kahe kindelpunkti abil: ühe leiab koordinaatidelt N 59 00 27 E 25 59 43 ja teise N 59 00 37 E 25 59 41.
Aardesse (punkt 3) panime kuulid, vene münte, 500 rubla, helkureid, Moment-liimi, kaelapaela, mänguauto ja palju muid asju.
Mõned vihjavad pildid leiab sellelt lingilt.
Palume leidjatel kindlasti endast märku anda geopeitus@geopeitus.ee ja aarde peitjatele, lisades kommentaari lehele http://www.reisijutud.com/node.php?id=1211 (link "lisa kommentaar").
- Thorns
- No Wheelchair Access
- Long pants suggested
Generated by The Selector
59. ja 27. kraadi ristumispunkti aare
59. ja 27. kraadi ristumispunkti aare wher2go 10.11.2004 19:57Peitsid 24.10.2004 Kaido, Indrek, Kaido(2) [kaido] WGS84 dd mm ss.s: 59° 00' 00,0" 27° 00' 00,0" WGS84 dd mm.mmm: 59° 00,0000' 27° 00,0000' L-Est: 672360 6543971 Tüüp: Tavaline aare Maakond: Ida-Virumaa Raskusaste: peidukoht 1.0, maastik 1.0 Kirjeldus: (Vt ka vihjet) See koordinaatide ritsumiskoht on tõelisel ääremaal. Ligi pääseb mööda kruusateid, mis on kohati üsna auklikud, aga sõiduautoga ilusti läbitavad. Aarde lähedal asub üks (arvatavasti mahajäetud) talumaja. Üksildase talu kuuri taga nullpunkt asubki. Aga mitte sealt ei pea hakkama kaevama... Vihje: Ristumispunktist 140 meetrit põhja suunas (hoia end 27. paralleelil). Seonduv URL: http://www.reisijutud.com/node.php?id=1146
Uus ülemaailmne GPS-mäng: Geoxota
Uus ülemaailmne GPS-mäng: Geoxota wher2go 03.09.2006 22:08Septembrist võib oodata GPS-navigeerijatele uut mängu - nimelt on geodashingu, geogolfi ja paljude muude GPS-mängude tegija Scout välja mõelnud uue orienteerumismängu - Geoxota.
Viimatine geodashingu tulemus oli osalejate hinnangul lahja. Eestlaste jaoks aga rammus - võitis Eesti mängija Martpol. Lahjaks aga peeti mängutulemust sellepärast, et võiduks piisas 42 punktist ehk ligi 18 juhupunkti külastusest. Kunagi varem pole nii vähe vaja võiduks. Asjatundjate hinnangul on selline arutu ringikimamine juhuslikke punkte külastades jäänud vähemaks ülemaailmsete nafta hindade tõusu tõttu. Loodetavasti pakub äsja poolakate poolt Läänemerest leitud suur naftavaru sellele hädale leevendust.
Niisiis, oli õige aeg välja tuua uus mäng. Geoxota nimelt ajab mängijad liikuma kohe, mitte ei lase neil vedeleda pool kuud kodus ja siis jahile minna. Geoxotas tuleb jahtida samamoodi juhupunkte, kuid lisaks juhuslikule asukohale tekivad nad ja kaovad ka juhuslikult. Seega peab kiirustama, enne kui punkt haihtub. Keskmine eksisteerimise aeg on 15 päeva.
Lisaks tuleb jahtida samasuguseid lippe, kui esimene on käes, ja koguda neid kokku 5. Võib ka kaubelda teiste mängijatega, et neilt omale vajalik lipp hankida.
Lähemalt loe juba Geoxota lehelt... nimi on muide tuletatud venekeelsest sõnast ohota ehk jaht.
Uus seiklusmäng - gepsimine
Uus seiklusmäng - gepsimine wher2go 07.10.2005 11:01Seikleja.com mõtles sel sügisel välja uue GPS-mängu - gepsimise, mis on segu ristsõnalahendamisest, orienteerumisest ja geopeitusest.
Asi näeb välja järgmine:
Meie instruktor jagab osalejad tiimidesse. Proovime hoida tiimid väikesed (3-6 inimest), et igaüks aktiivselt kaasa lüüa saaks.
Tegevuse eesmärk on kiiresti ja täpselt täita ristsõna. Ristsõnas on üldiseid geograafia ja Eestiga seotud küsimusi ning umbes 20 GPS-koordinaatidega seotud küsimust. Koordinaatidega seotud küsimused on sellised mida täpset kohta nägemata välja ei mõtle (kui sa just väga nupukas ei ole).
Iga võistkond saab käsi-GPS seadme. Seadmesse on tavaliselt juba salvestatud vajalikud asukohapunktid. Lisaks saab iga meeskond GPS-i kasutamise juhendi, pliiatsi ning loomulikult tühja ristsõna koos vihjetega. Enne teele asumist viime läbi satelliitnavigatsiooni tööpõhimõtete lühikirjelduse.
Vt lähemalt gepsimise lehelt.
Highpointing - kõrgeimate tippude vallutamine
Highpointing - kõrgeimate tippude vallutamine wher2go 06.01.2005 23:21Highpointing on klassikalises mõttes riikide (või ka USA osariikide) kõrgeimate looduslike tippude vallutamine.
Veidi mitteklassikalisemas mõttes ja siinsetele (Eesti) oludele paremini sobivaim highpointingu vorm on County Highpointing ehk maakondade kõvemate tippude rünnak.
Ja kui nüüd seostada seda geopeitusega, on sobivaim selle rändamisviisi harrastamise vorm on kõrgeima tipu koordinaatide ja kõrguse mõõtmine GPSiga (Ära unusta enne oma aparaati kalibreerimast).
Eesti maakondadest teatakse kindlasti enim Võrumaa kõrgeimat tippu Suurt Munamäge. Kuid mis on Harjumaa kõrgeim tipp? Kui kõrgele merepinnast kerkib Hiiumaa või Saaremaa? Milline on Ida-Viru maastiku merest kõrgeimal asuv küngas?
Seda saabki avastada uue geopeituse äraspidi-aardega Tipuvallutaja. Otsi käepärastest teatmevahenditest sulle sobiva maakonna kõrgeim tipp ja asu seda vallutama: pane kirja, kuidas kohale jõudsid, mis suunast tipule lähenesid, kui raske oli tõus ja mida oli tipust näha. Võib öelda, et praktiliselt kõigi maakondade kõrgeimate tippude kohta leiab infot ka topokaardita, kui veidi paber- ja Internetikandjatelt otsida.
Logis tuleks kindlasti ära märkida ka tipu täpsed koordinaadid ja kõrgus merepinnast, mida GPS näitab. Ja kui see erineb oluliselt ametlikust kõrgusest, too ära ka tegelik kõrgus.
Võimalusel võiks lisada ka kauneid vaateid kõrgest kohast fotodena ning paigaga seotud legende, kirjeldusi või ajalugu.
Külastada võib tippe korduvalt. Ka siis, kui keegi mängijatest juba tipu on vallutanud. Aga külastuse kirjeldus ei tohi sellepärast detailivaesemaks jääda, sest iga tipuvõtmine on alati isemoodi :)
Kuidas näeb välja klassikaline highpointing, vaata sellelt lingilt: http://highpointers.org/
Eesti üks arvatavasti tõsisemaid highpointereid on Targo Tennisberg, kelle tipuvallutusi saab näha sellelt lingilt: http://www.targotennisberg.org/highpoints/index.htm
Vt ka Geopeituse aaret "Tipuvallutaja"
NB! Selle geopeituse aarde n.ö Geocaching.com Waypoint on GCMFQX.
Edukaid tippude vallutamisi (geo)alpinistid, igatahes! :)
Shutterspot – uus spordiala pildistavatele GPS-navigeerijatele
Shutterspot – uus spordiala pildistavatele GPS-navigeerijatele wher2go 07.04.2005 20:41Eesti Ekspress, Homme, 7. aprill 2005
Kaido Einama
Vt ka artiklit ennast ka, reprona
GPS-mäng Shutterspot võiks eesti keeles kõlada kui võttekohamäng. Seda mängitakse GPSi ehk navigeerimisseadmega, kuid võib ka ilma. Mäng on lihtne: keegi paneb üles pildi (või pildid) ja teised peavad ära arvama, kus see tehtud on.
See uhiuus mäng sai alguse, nagu enamus teisi GPS-mänge USAst. On ju GPS ehk globaalse positsioneerimise süsteem samuti pärit USAst ja kuulub USA sõjaväele. Tavakasutajad saavad määrata oma asukohta GPS-seadmega, mis annab mõnemeetrise täpsusega asukoha koordinaadid. Selline täpsus võimaldab mängida igasuguseid mänge, mis seotud oma asukoha täpse kindlaksmääramisega või mõne geograafilise punkti otsimisega. Võttekohamäng on neist kõige uuem.
Võttekohamäng sai alguse selle aasta 8.märtsil, kui vastaval Interneti kodulehel shutterspot.gpsgames.org kuulutati välja uue rahvusvahelise mängu reeglid.
Peitja jaoks on reeglid järgmised: tuleb leida üks hea võttekoht, kust saab teha unikaalse vaatega pildi, mida pole võimalik teha kuskilt mujalt. Siis tuleb need koordinaadid salvestada ja registreerida võttekoht mängu veebilehel. Koordinaatidest avalikustatakse vaid algusosa ja sündmuskoha kirjeldus koos piltidega, mille võttekoha avaldaja on üles laadinud. Pilte võib olla kuni kolm, kõik peavad olema tehtud täpselt samast kohast.
Nüüd, kui võttekoht on avalikustatud, asuvad teised mängijad seda ära arvama. Siin võib eristada kahte sorti mängijaid (peaaegu nagu tavaspordiski) – n.ö tugitoolisportlased võivad asukohta ära arvata aerofoto või detailkaardi abil, kui koht on neile tuttav. „Tõelised” sportlased aga lähevad oletatavasse võttekohta kohale ja võtavad GPSi või detailkaardi abil asukoha täpsed koordinaadid. Kui õnnestub pilditegemise koht kindlaks määrata täpsemalt kui 100-meetrise eksimusega, on võttekoht n.ö avastatud ja kirja saab „leidmise”. Muul juhul tuleb uuesti arvata.
Võttekoha „tugitoolisportlaste” poolt äraarvamist saab vältida, kui peitja lisab näiteks salasõna, millega oma leidmist saab registreerida. Salasõna saab teada tavaliselt vaid võttepaika kohale minnes ja seal ülesannet lahendades: näiteks mingeid objekte loendades või mõnelt sildilt salasõna kokku lugedes.
Maailma esimene võttekoht postitati veebi 12. märtsil ja asub see Dallase külje all ühe farmi lähedal. Loo kirjutamise ajal polnud veel keegi ära arvanud, kus see koht täpselt asub.
Eesti esimene võttekoht aga postitati paar päeva hiljem, 14. märtsil. Võttekoha pildil on kujutatud fragment jäätunud Valaste joast. Siinkirjutaja oli maailmas esimene võttekoha leidja, pakkudes selle pildi tegemiskoha geograafilised koordinaadid 27-meetrise eksimusega, mis mahtus lubatud sajameetrise vea piiresse. Paraku oli see arvamine „tugitoolisport”, sest Valaste joa juurde ehitatud vaateplatvormi koordinaate sai määrata ka Maa-ameti aerofotolt ja täpsustada Regio CD-Atlaselt. Selline võttekoha virtuaalne „külastamine” on aga lubatud, sest eeldab see koha äratundmist pildilt ning varasemat kohalkäimist või loogilist tuletamist, mis suunas võib pildilolev vaade avaneda.
Ida-Virus asuva võttekoha järel teine asub aga Tallinna südames – siinkirjutaja poolt lisatud võttekohast on näha nii Tallinna vanalinn kui ka n.ö Tallinna Manhattani siluett Tornimäel. Tuleb vaid oma kaamerat veidi pöörata paremalt vasakule. Vaade on unikaalne vaid ühest kindlast kohast, mida on seni ära arvatud juba kaks korda – nii aerofoto ja kaardi järgi kui ka kohapealt.
Uhiuus mäng viib nagu paljud teisedki GPS-mängud navigeerija uutesse põnevatesse kohtadesse – seekord selle vahega, et vaadet, mis sealt avaneb mängija juba teab, peamine on koht üles leida. GPS-mängude looja hüüdnimega Scout peab nende GPS-mängude juureks kõige põnevamaks just seda, et kaardilt huvitavat kohta nähes tekib tal alati kiusatus teada saada, mis selles kohas tegelikult on. Tänu GPS-mängudele saab ta selle teada – inimesed üle maailma kirjeldavad kohti, kuhu tavaline turist kunagi ei satu ja logivad neid GPS-mängude lehel gpsgames.org.
Eestis esimene Wherigo mäng (ja põhjamaades ka)
Eestis esimene Wherigo mäng (ja põhjamaades ka) wher2go 07.02.2008 00:25Wherigo, nagu korra juba rääkisin, on GPS-mäng reaalsel maastikul. Otsid päris-maastikul päris asukohtadest virtuaalseid asju, võitled päris-maastikul liikuvate virtuaalsete kollidega ja täidad ülesandeid, mis eduka lõpu korral annavad sulle koodi, millega saad Cartridge´i ehk kasseti lahendatuks lugeda ja end logida Wherigo lehel.
Mänge on vähe ja arenduskeskkond on jube. Nüüd, vabandust, tuleb natuke tehniline jutt. Pikk jutt. Aga lõpus on loo moraal.
Wherigo foorumis küsivad progejad dokumentatsiooni... ja selgub, et seda polegi :)
Küsitakse siis mängude näidiskoode ja neid nagu pole ka... siiski keegi lõpuks kopi-peistib ühe koodi. Ja mõnede mängude juures on võimalik leida ka fail koodidega, seega kes otsib, see ikka leiab.
Selle najal hakkasingi Kadrioru Wherigo mängu tegema. ma ei tea kas Eesti esimest, aga vähemalt internetiotsing näitas, et Eestis pole keegi nagu sellist asja veel teinud...
Esialgu oli liiga ambitsioonikas plaan teha Kadrioru Kunst & Kirjandus GPS-mängu laadseks puzzle-tüüpi ülesandeks. Kasutaja peab oma GPSiga liikuma ühest punktist teise, õigesse piirkonda jõudes saab järgmise ülesande ja lõpuks, aardekarbini jõudes avaneb kood, millega saab oma leiu registreerida. Pealtnäha lihtne, aga selle realiseerimiseks tuleb veel üks unetu öö veeta. Sest nüüd juba peaaegu oskab.
Wherigo mängud progetakse LUA keeles. See on muidu väga lihtne progemiskeel, kuid esialgu ei saa muidugi midagi veel aru. Pealegi on Groundspeak, Geocaching.com lehe omanik, teinud sellele keelele natuke oma süntaksit juurde. Vaja on näiteid. Wherigo lehel on mängud ja virtuaalgiidid juba n.ö cartridge´itena ehk kassettidena, kus sees programmikood ja meedia (pildid, heli) kokkupakituna. Nii on mugav neid mänge GPSi ja pihuarvutisse ühes tükis laadida.
Uut .lua faili ei saa Wherigo Builderis teha, selgub kohe, sest see ei tunnista Eesti aadresse ja koordinaate ta mängu alustuskohaks sisestada ei luba.
Kasutajamugavus on null. See programm genereerib .lua nimelisi programmifaile, Wherigo veeb aga tahab .gwz nimelisi faile, et nendest mäng kompileerida. Mängida saab omakorda .gwc nimelisi faile. Kasutajajuhendid puuduvad. Miskipärast on osa funktsioone ka Wherigo lehel ära peidetud, näiteks Wizarditele vihjavad ainult kuskil netis kasutajate kommentaarid. Miks selline meeletu erinevate etappide rohkus, kompileerimine, programmeerimine jne? Kas ei taheta lasta tavakasutajaid neid mänge tegema?
Proovime siis Wizardit, mis .lua asemel kohe GWZ faili tekitab, mis on ikkagi samm lõpule lähemale. See Wizard on mõnus asi, mis kompileerib automaatselt kokku lihtsa virtuaalgiidi või mängu Waymarkingu n.ö vaatamisväärsustest, mida kasutajad on lisanud ja arvestab Waymarke läheduses. Pole muud kui võtta Waymarki tekst ja pilt ning see mängukoodi lisada, tekitades igast waymarkist mängu ühe tsooni. Kõik käib automaatselt.
Aga – imede ime – Wherigo Builder EI TUNNISTA gwz faile. Tahab vaid .lua faile saada. Olgu, kuskilt siiski leiab info, et gwz on tegelikult Zip-fail ehk pakitud .lua fail pluss meediafailid ära zippituna ja laiend GWZ-ks nimetatud.
Automaatselt genereeritud .gwx lahtipakituna sisaldab tõesti .lua-t ja meediafaile. Kena iseenesest. Wizard on Waymarkingust kokku kogunud 15 Kadrioru aarde alguskoordinaatidele lähimat vaatamisväärsust. Külastama peab ühte ja siis jõudma etteantud kohta ning missioon on täidetud. Hea lihtne baas alustada tõsise GPS-mängu tegemist.
.lua täpitähed on koledad, saab seda veidi muditud, salvestame ta tagasi ja pakime GWZ-ks koos piltidega. Nüüd vaja see veel kompileerida GWC-ks.
Aga kuna mitte midagi ei tohi seal Wizardi genereeritud failis muuta (isegi uuesti salvestada ei tohi seda, siis enam ei saa teda kompileerida), siis tuyleb avada vana hea Notepad. Wherigo Builder nimelt ajab koordinaatides komad-punktid sassi. Põhjus ilmselt lokalisatsiooni puudumises.
Notepadis saab käsitsi nokkida komad ja väärsümboliteks tehtud täpitähed ära, aga see on jube käsitöö.
Lõpuks aga on hädiselt algeline mäng valmis, aga uues Garmini käsi-GPSis Colorado 300 näeb ta suht hea välja.
See on siis algmenüü. Üleval 14 asukohta, siis "mida hetkel näeb" ehk lähimad asukohad või objektid vastavalt GPSi koordinaatidele, siis "varustus" (selles mängus ei pea asukohtadest midagi n-ö üles korjama ja virtuaalseljakotti pistma), siis ülesanded. Üks ülesanne ongi - külastada üht asukohta ja kogu lugu.
Järgmisel ekraanil on asukohtade nimekiri:
Ja järgmisel asukoha enda leht: pildid Waymarking.com-ist ja tekst pildi juures ka sealtsamast veebist. Igati hariv.
Mis veel Colorado 300-s peale Wherigo mängimise head on, on näha järgmisel pildil: näiteks Rock'n'Roller rullik, mida saab keerata ja joystickuna kasutada. Menüüd rulluvad nagu ketaski all aknas edasi-tagasi. Mugav kasutajaliides. Oleks võinud WiFi või Bluetoothi ja kõlari ka sisse panna, praegu teeb Wherigo heliga mängude juures Colorado vaid "piiks!" ja MP3 muusikat või heliklippe saab vaid pihuarvuti Wherigopleieris kuulda.
Huvilistele: Esimese Eesti Wherigo-katsetuse kood on siin: WherigoCodeOfKadriorg.lua ja Garmini Colorado GPSi laetav fail (kahjuks pihuarvutile veel pole, aga selle kompileerimine on vaid paari liigutuse vaev) siin: WherigoCompiledCartridgeOfKadriorg.gwc.
Igatahes on GPS-mängudel tohutult potentsiaali. Saab kirjutada selliseid efektseid mänge, mis panevad muidu tugitoolimängijad vabas looduses ringi kargama ja kujutletavaid vastaseid taga ajama. Ei maksa imestada, kui veidralt tõmblevad GPSiga tüübid lisaks geopeituse mängijatele loodusesse ilmuvad. Räägitakse, et varsti tulevad ka online- ja võrgumängud reaalsel maastikul virtuaalsete tegelastega. Oled näiteks päris maastikul Packman ja nopid kujutletavaid pallikesi kõnniteedel, samal ajal virtuaalsete krokodillide eest eemale põigeldes.
Geopeitus GPSita - Dropspotting
Geopeitus GPSita - Dropspotting Trillian 11.03.2007 21:24GPSitutele geopeituritele on tehtud veel üks geopeituse moodi mäng: dropspotting. See juba ei tea mitmes geocachingu analoog seisneb asjade vahetamises Google Mapsi kaartidel tähistatud kohtades. Selline vahetuskoht ongi dropspot. Süsteem töötab nii:
- võta mingi asi, mida tahad teistega vahetada.
- leia peidukoht, kuhu tahad selle peita.
- märgi koht ära dropspottingu lehel avaneval Google Mapsi kaardil.
- keegi leiab dropspottingu koha veebist ja läheb vahetab seal oleva eseme mõne teise vastu.
Ongi kõik. Selline geocachingu reegliteta ülilihtne mäng ta ongi. Paraku on see seni levinud vaid New Yorki ümbruses (kuidas küll kohalikud turvaorganid sellistesse asjadepeitmistesse suhtuvad?), kuid keegi ei keela peita ükskõik kuhu maailmas. Koduleht on ka selline kodukootud ja lihtsa väljanägemisega.
Geocaching algas teatavasti aastal 2001 ja siis üritati aardeid peita võimalikult raskesti ilma kaardita leitavatesse kohtadesse. Nüüd peidetakse neid igale poole ja otsitakse GPSiga või ilma, mängud tasapisi segunevad...
OpenCaching - uus tasuta aardejaht GPSiga
OpenCaching - uus tasuta aardejaht GPSiga wher2go 17.12.2010 23:48GPSiga tehnoloogiline ajaviide on võtnud peale 2001. aastat, kui suur täpsus ka tsivilistide jaoks kättesaadavaks tehti, erinevaid vorme: algas geocachingust, siis tulid geodashingud, geopeitus, gepsimine... nüüd on üks suurim GPS-käsiseadmete tootja Garmin ise asja käsile võtnud ja geocachingule üsna sarnase, kuid tasuta aardejahi välja arendanud.
OpenCaching.com nimi vihjab, et Garminil ongi plaanis see aardejaht vabaks jätta ja mitte küsida lisavõimaluste eest tasu, nagu geocaching või geopeitus teevad. Leht on moodsalt web 2.0 vaimus kujundatud, ei midagi üleliigset, hõre ja suur kasutajaliides, AJAX-heeblitega krutitavad seadistused jne.
Lähivälismaalt on näha kolme-nelja aaret Helsingi kandis, sama palju ka Riias ning Eestiski on lõpuks paar esimest kaardile ilmunud: üks esimesi, nii nagu geopeituseski, Helme kandis ja isegi sama nimega - HE aare. Peitnud Enn Veenpere, Eesti geopeituse algataja, kes peitis ka esimese geopeituse aarde samasse kanti. Teine aare on Türi-Viljandi maantee lähedal Kesk-Eestis.
Garmin on Opencachingusse toonud rate.ee elemente - aardele saab anda ka "imetlusväärsuse" hinde. Pole enam vabatahtlikke uute aarete ülevaatajaid, igaüks saab uue aarde ülevaataja olla, postitades "raporti", kui midagi tundub valesti.
Eestis pole keegi seni ühtegi OpenCache´i aaret ametlikult leidnud, nii et juba täna võib igaüks olla ajalooline esimene uue mängu avastaja :)