Kui juunis tutvustasime Eesti eluslooduse raamatut, siis seekord on käsil veel paksem ja põhjalikum ning vaid taimedele keskenduv Eesti taimede kukeaabits. Autoriks Toomas Kukk. 1250 taime, 1000 värvipilti ja taimede levikukaardid Eestis. Kukeaabits on akadeemilisem kui "Eesti elusloodus", aga omad eelised on mõlemil.
Akadeemilisem selles mõttes, et valik on tohutult suurem, kuid samas juttu iga taime kohta vähem ja see jutt on lakoonilisem ja teaduslikum. Raamat algabki kasutusõpetuse ja oskussõnastikuga, et selgeks teha, mis mõisteid bioloogid oma töös kasutavad.
Võrreldes "elusloodusega" on "kukeaabitsa" eeliseks levikukaardid ja joonistatud pildid, mis fotodest kohati ülevaatlikumad ja selgemad. Samas on "eluslooduses" huvitavaid rahvatarkusi ja seda, mismoodi üks või teine taim/loom inimesele kasulik või ohtlik võib olla.
"Kukeaabits" aitab vaid määramisel. Muu info saab edaspidi kätte kas ladinakeelset nime "googeldades" või ametliku Eesti nime järgi teistest, põhjalikumatest teatmeteostest lisa otsides.
Pildilolevad taimed said igatahes määratud. Tallinnast Lasnamäe nõlva tühermaalt korjatud taimed olid siis "kukeaabitsa" järgi järgmised:
kollane mesikas
iminõges
härjasilm
soolikarohi
keskmine ristik
harilik käoking
valge ristik
hiirehernes
tatari põisrohi
põldmagun
tõlkjas
Korjas Hanna (5) ja aitas määrata ka. Määramisel oli lappamist "kukeaabitsas" rohkem, sest seal pole nii hästi taimed liigendatud kui "eluslooduses", aga piltide järgi on paks "kukeaabits" siiski lihtsamalt kasutatav, sest kunstnik on olulised detailid välja joonistanud, mis fotol alati näha pole. Juttu aga korjatud taimede kohta on "eluslooduses" rohkem ja huvitavamalt.
Seega - kes tahab täpselt määrata, sellel tuleks esimesena haarata "kukeaabits", kes aga taime kohta rohkem teada, sellele "elusloodus". Aga Eesti taimede kukeaabitsas on taimi muidugi rohkem.
