Eesti Päevaleht, Magasin, talv 1996.
Kaido Einama
Talisuplejate kümblused jääaugus muutuvad pikemateks, mis on ilmselge märk kevade saabumisest. Kui veel mõni nädal tagasi pidi karastunud talvine plaaþimõnude maitsja kõmpima lumel pika maa, et jääauguni jõuda, siis nüüd võib juba rannalumelt paterdada otse lahtisesse kaldavette, et soovitud supluskuur läbi teha. Jää ja lumi ei takista: talisuplejate rannahooaeg kestab 365 päeva aastas.
Talisuplejate klubi juhatuse esimees Enno Pais libistas end jääkülma vette kuus aastat tagasi. Kutsujaks oli kolleeg Tallinna Tehnikaülikoolist.
"Alguses oli jube küll," räägib ta esimestest kogemustest, "alustasin eelsoojendusega, nüüd enam nahka enne suplust soojaks ei aja.
Vette hüpates on alguses ikka kõhe. Vees olles enam nii hull ei ole ja pärast suplust tekib eufooriline tunne. Üldse ei tunne, et oleks külm - nahk on shokiseisundis. Just see eufooriline tunne meelitabki talisuplema."
Omavalitsused suhtuvad talisuplejatesse omamoodi. Kaks aastat tagasi lammutati ära Talisuplejate Klubi rannamajake - karastatud inimesed, küll saavad ka lageda taeva all hakkama. Klubi kahesajast liikmest pidas karmidele tingimustele, kus end enam pärast kümblust soojendada ei saanud, vastu 50 sitkemat. Teised läksid soojema vee peale.
"Kui meil oli maja, suplesime ikka kolm korda õhtu jooksul," meenutab juhatuse esimees Pais. Praegu käime üks kord vees ära, hõõrume naha kuivaks ja kiirustame koju, et ära ei külmetaks."
Talve keskel kõige karmimate ilmadega, kui väljas paarkümmend külmakraadi, kestab jääsupis kroolimine kõige rohkem 2-4 minutit. Karmimad mehed on pakase eest plusskraadidega vee sees peidus kauem. Kevade poole mõistagi kümblus pikeneb, aprillis on vesi juba lausa supp. Kõige aktiivsemad käivad rannas kuus korda nädalas, jättes endale vaid ühe "puhkepäeva".
"Tänavune talv on klassikaline, s.t sai ikka jääauku raiuda," meenutab Enno Pais. "Eelmistel kordadel võis aastaringselt vabas vees ujuda. Praegu on jääaugus rinnust saadik vesi, oleks võinud veel sügavamale teha, kuid siis tuleb rannast paljalt liiga kaugele minna. Mugavuse pärast oleks sügavam vesi parem."
Talisuplejaks saada pole üldsegi keeruline. Enno Pais soovitab alustada saunast. Pärast korralikku leili külma vette hüpates ei tunne midagi. Välja tulles saab aga kaifida omamoodi eufoorilist tunnet. Edasi tuleb jätkata pärast suvelõppu rannas ujumist hoolimata langevast veetemperatuurist. Ja talvel võtta kaasa jäälõhkumiskirves.
