Kakerdaja rabas oleme käinud ka varem juba alates aastast 1995, kui järve äärde viis veel laugaste vahele pehmematesse kohtadesse pandud laudadega rajake. Nüüd on kõik tsiviliseeritud - mööda laudu saab põhimõtteliselt läbi raba (2,8 km). Aga tagasi? Möödunud aastal läksime tagasi sama teed pidi, aga see on ju igav.

Kaardid midagi ümber raba ei luba, GPS pakkus teekonnaks üle 15 km põhjast ja üle 25 km lõunast. Kuid suurendades märkasime siiski metsasihte, millest ei tea kunagi, kui läbitavad nad on. Otsustasime siiski lõunast proovida - seal jooksis raba alt üle pooleteise kilomeetri pikkune sirge metsasiht ja kui see juhtumisi läbitav on, siis saab ümber-Kakerdaja ringi teha juba alla 15 kilomeetriga, mis valgete õhtutega mais tundus juba sobivat.

Kui Normannide kuningast  William vallutajast oli saanud Inglise kuningas1066 aastal Hastingu lahingu võidu järel  jägas ta maad oma ustavatele parunitele. William of Falaise osutus väljavalituks ja tema nimi muudeti ka vastavalt kehtivale tavale ning temast sai William de Cockington. Kuna aga Normannid olid rahvas, kes kartsid Jumalat rohkem kui inimest, tegi William 1069 aastal külasse kiriku kus saaks massi kuulata. 12 sajandi algul jagas William oja kaheks, et paar miili eemal asuva Torre Abbey munkadele joogivett saata. Tänutäheks pidasid siis mungad kirikus massi ja matsid Williami ja ta naise kloostri õuele ...

Eile oli esimest päeva suviselt soe. Reisijututuba käis maaelu vaatamas. Lilled õitsesid, muru oli juba roheline ja suur karvane kimalane lendas õielt õiele (õisi enda raskuse all murdes), et mett korjata.

Homme on juba veel soojem. Vaata videot.

Soomaa üleujutus on sedakorda taandumas. Korraldame koostöös fotoportaaliga Nagi konkursi "Soomaa viies aastaeg".
Vaata http://nagi.ee/contest/29/

Fotokonkursile ootame teie jäädvustusi muljetest ja elamustest Soomaa viiendal aastaajal.
Auhinnaks parimale pildile suvine kanuumatk 10-le ja õhtu parvsaunas "Pühamüristus".

Lae oma suurvee pildid üles siin: http://nagi.ee/contest/29/

Mõisa müüa on praegu ilmselt raske. Eriti, kui hind nelja miljoni kanti tüürib ja sisu peab peaaegu täielikult renoveerima, rääkimata fassaadidest ja katusest.

KV.ee kuulutustest on praegu müügil kolm mõisa:

• Putkaste mõis, mis näeb veel suhteliselt kobe välja, hind 1,5 miljonit
• Laiküla mõis, enam-vähem kinnine karp, hind ca 3 miljonit (küsida ju võib)
• Karinu mõis, siin võib juba rüütlina elamist kaaluda, üsna suurejooneline, hind ca 4 miljonit

Loodame, et masu ei vii jälle uue lainena mõisasid varemetesse...

Kloogarand on uskumatu koht Tallinnale nii lähedal - siin polegi kõik rannaäärsed teed kinni pandud ja ka rannas ei tungle rahvast peaaegu kunagi. Samas on rannamaja maha põlenud, adru loksub randa ja jäätiseputkades niipea jäätist saama ei hakka.

Alustasime oma üle kümne kilomeetri pikka matka Treppojalt. tegime esimese valearvestuse - lootsime sealt pääseda otse Türnpu parki, kuid vahele jäänud suvilakooperatiivid on end tsitadellistanud varguste kartuses ja kedagi läbi ei lase. Saime küll üle oja kooperatiividesse, kuid ühe kooperatiivi valvur saatis meid tagasi, kuna järgmine kooperatiiv oli oma aia lukuga sulgenud ja läbi kedagi ei lasknud.

Eestis ilmselt juba turuliidriks tõusnud või esikohta Garminiga jagav Tomtom tõi aprilli alguses välja uhiuued GPSid autoga navigeerijatele.

TomTom ONE and TomTom XL IQ Routes™ versioonid oskavad arvutada teekondi vastavalt reaalsetele läbimisaegadele, mis aitab teed punktist A punkti B veelgi intelligentsemalt planeerida kui seni.

Seni olid IQ Route´i võimalused saadaval vaid kallimatel Tomtomi GPSidel, nüüd siis sama asi ka odavama otsa seadmetes ehk siis tegemist on kallimate mudelite tarkvara võimaluste lahtilukustamisega odavamate juures. IQ Route arvutab teekondi vastavalt aastate jooksul kogutud Tomtomi teekonnainfole, mis on saadetud anonüümselt kasutajate GPSidest, kui nad seda teenust on lubanud.

Käisime järgmist Looduskalendri kaamerat paigaldamas. Ega palju veel rääkida saagi Looduskalender varsti avaldab. Vaadake parem videot, kuidas kaamera ülespaneku eel pesa kohendati:

Alustasime oma matka summutiparandusega Järvamaal ja just sellepärast jõudsime Munalaiu sadamasse alles kella neljaks pärastlõunal. Ühelt poolt on hea nii hilja alustada (soojem, näeb päikeseloojangut), teisest poolest aga oli edasiliikumine tänu sellele kõvasti raskendatud: päike oli kõik pealt pehmeks sulatanud ja suusad-kelgud vajusid sellest lödist läbi.

Nii tuligi enamus ajast sumbata 10-15 cm sügavuses lobjakas, kuid saarest eemal avamerel oli parem: lund vähem ja vett jää peal ka tunduvalt vähem.

Manijale on Munalaiu sadamast napilt 800 meetrit, saarel käib aktiivne elu ja saareelanikke me eriti häirima ei läinudki, kui oli võimalus liikuda merel. Saare Pärnu-poolses küljes oli ca 6-7 km kaugusel vesi näha, aga Kihnu pool loksus laine juba randa. Põhja- ja loodetuul oli oma töö teinud. Kõige ideaalsem vahend lobjakaga sõiduks oli lumejalastega soomekelk, kuid õhtupoole, krõbedaga sai suuskadega kärmemalt edasi.