Kui dekaad tagasi matkale minnes eriti oma matkavidinate laadimise pärast ei pidanud muretsema (telefonidki kestsid vähemalt nädala), siis nüüd on häda suur: nutitelefonid on tavaliselt õhtuks tühjad ja lisaks võib kaasas olla digifotokaid, GPS-e, videokaameraid ja muid asju, mis kõik aplalt energiat tarvitavad ja päeva lõpuks oma varud ammendanud on.

Seega peab matkale minnes elektrist kaugele sattudes kaasa hankima vidinaid, mis seinakontaktita särtsu annavad. Ja selliseid vidinaid on päris palju, kuigi enamus neist võivad metsas suhteliselt hätta jätta. Eriti pirtsakad paistavad olema päikeseenergiat kasutavad laadijad, aga on ka teisi variante. Tuulegeneraatorit küll seljakotti ei pista, aga suurema päikesepaneeliga seljakott, mis päev läbi valguse käes või väntmehhanismid võivad aidata ka järgmisel matkapäeval asukohta määrata või telefoniga helistada.

Müüja nimi: Jekaterina

E-mail: katja@tauralt.ee 
Telefon: 56485243

Kauba nimi: Maja HIMOSEASY**** Himoses 24-26/02/2012 - 7+2 inimestele

Hind: 700

Lisainfo: http://www.himosholiday.com/en/near-the-hotel/himoseasy.html

Raamat, mis räägib riigist, kus elab 24 protsenti kogu maailma rahvastikust, peab olema mahukas nagu entsüklopeedia. DK "Silmaringi reisijuht" Hiina kohta ongi seda. Ja sisult on see ka põhjalik nagu entsüklopeedia - joonised, skeemid, kaardid, muidugi ka ohtralt pilte.

Pikk ülevaade ajaloost on vajalik nii turistile kui giidile, sest hiljem Hiinas ringi sõites põrkub igal sammul mõne suursuguse dünastia mälestusmärgile. Siiski algab raamatu tekst pisut naiivsevõitu stiilis. Umbes nii, nagu meil nõukogude ajal püüti püüdlikult ja veidi võltsilt halvustada kapitalistlikku korda. Seekord on Briti autorid üritanud sotsialistlikku korda näidata veidi samamoodi naivistlik-propagandistlikes toonides: õhk on käegakatsutavalt paks, vanamehed lennutavad vanamoodi lohesid, mis aga on tehtud supermarketi kilekottidest, neoonreklaamid kutsuvad lääne moodi tarbima, kuigi äärelinnades elatakse vaesuses jne. Aga siiski - raamat on asjalik ja põhjalik. 

Pärast edukat laienemist Poola ja Venemaale otsib hotellikett Best Western uusi liikmeshotelle Balti riikidest ja eriti Eestist.

 „Tänapäeval on majutusturg muutunud aina ülemaailmsemaks - nii erinevatest paikadest saabuvad turistid, kuid ka rahvusvahelised suurettevõtted otsivad oma parteriteks tuntud hotellikette. Seega on eraomandis olevate majutusettevõtete peaküsimuseks, kuidas liituda tõhusate ja edukalt töötavate müügikanalite ning juba tuntud brändidega kaotamata oma äri üle kontrolli. Sageli on kiireimaks ja kulutõhusaimaks lahenduseks ühinemine edasimüüva firma või liikmetega organisatsiooniga. Best Western pakub Eesti hotellide omanikele ja juhtidele just viimast varianti,“ kommenteeris Saija Kekkonen, Best Western Hotelsi Soome, Balti riikide ja Poola piirkonna tegevjuht.

Sellest on nüüd enam-vähem 18 aastat, kui viimati sai Roomas käidud. On huvitav lugeda, mis siis Roomas selle aja jooksul on muutunud ja mis liivlaste vanema Kaupo visiidi ajast ikka samaks jäänud. Aarne asetas lugemiseks lauale paksu, soliidselt kõvakaanelise "Rooma reisijuhi", mis selle kahtepidi ekskursiooni aitas läbi teha.

Loomulikult - üks kultuuriline reisiraamat, mis kohalikke hotelle ja söögikohti pikalt ei tutvusta, vaid rohkem ajalugu ja kultuuri mainib, peabki olema paks. Sest neil pikkadel lennu- ja bussireisidel jõuab kõik selle läbi lugeda. Ja vajalikesse kohtadesse järjehoidjad ning märkused panna. Lennufirmad küll oma pagasikaalude ja lisatasudega tahavad sundida pigem e-raamatut lugema, aga vana hea paber on ikka veel mugavam, kuigi ilmselt mitte enam kauaks.

Muidugi algab kõik Palatinusel, ühel seitsmest Rooma künkast, linna loonud emahundist ja legendist, mille iga giid infoahnetele turistidele Rooma-ekskursiooni esimestel minutitel alati ette vuristab. Ega ei saa ka raamatuski sellest ümber, kasulik on see uuesti meelde tuletada. Samas võib esimest korda Roomaga tutvuv turist jääda natuke abituna edasi lugema - kust ma peaksin alustama, kuhu sammud seadma ja millise teekonna valima? Kaarti raamatust ei leia. Mingi muu reisijuht peab ka näpus olema, kui linna avastama minna.

Nüüd, kui taevas selge ja just oli -30 kraadi külma, on hea heita pilt NASA satelliidifotodele, mida iga päev meist üle lendavad NASA Modis Rapid Response satelliidid pildistavad. Kõik on näha - kus rohkem lund, kus meri veel jäävaba. Delfi kaardilt "satelliit" kihti valides on näha needsamad NASA kaardid, mis allpool, aga lisaks ilusti Regio teede- ja rannikujoonte kihiga kaetud, kust hea aru saada, kus miski on ja kuidas kosmosesse paistab.

Just jääseisu ongi hea praegu vaadata. Satelliidipilt näitab, et ega põhjarannikul seda jääd veel peaaegu polegi. Läänerannikul on parem seis.

Tõukekelk on Raku järve suuruse veekogu jaoks just paras liikumisvahend - kümnekilomeetrise tiiru saab ära teha ka mõnetunnise valge ajaga praegusel pimedal ajal. Ja kui Raku karjäär ei kõla just eriti põneva matkasihtkohana, siis tegelikult on tehismaastik just tänu inimese käele vormitud huvitavamaks, kui nii mõnigi looduslik järv.

Põhjamaade parimaks lennuettevõtteks (Skytrax 2011) nimetatud Finnair müüs eelmisel aastal Eestis 18% rohkem lennureise. Ettevõte kasvatas käivet eeskätt Kaug-Ida ja Aasia lendude suunal, kus populaarseimaks sihtkohtadeks olid Singapur ja Bangkok.  Baltikumis kasvas Finnairi lennupiletite müük ühtekokku 28%.

Balti riikide müügijuhi Guerman Tyvoniouki sõnul tagasid müügikasvu uued lennuliinid Kaug-Ida regiooni ja Singapuri. “Eelmise aasta mais avatud Singapuri otseliin on muutund eestlaste jaoks populaarseks sihtkohaks, kuhu minnakse nautima mõnusat kliimat, head kööki ja kirevat Aasia kultuuride gammat,” ütles ta ning lisas, et regulaarlendude arvu suurenemine Hongkongi suunal on toonud palju kliente üle ka konkurentidelt. “Finnairi eesmärk on kasvada Põhjamaade suurimaks Aasia lendusid pakkuvaks ettevõtteks ning Baltikumis oleme saavutanud eestlastele, lätlastele ja leedulastele kõige kiirema lennuühenduse pakkuja staatuse nii Aasiasse kui Põhja-Ameerikasse,” lausus Tyvoniouk.

Flightstats.com nimetas taas maailma täpseimad lennufirmad. Esikolmiku tippu jõudsid Jaapani lennufirmad ANA ja JAl ning kolmandaks jäi ka meie regioonis lendav SAS.

Lennufirma SAS nimetati kolmandat korda Euroopa täpseimaks. SAS oli täpsuselt maailma kolmas lennufirma peale Jaapani lennufirmasid ANA ja JAL. 2011. aastal saabusid 88,22% kõikidest SASi lendudest õigel ajal.