Lepizigisse rongiga saabudes (mis on Eesti turistile üks kõige loogilisemaid logistilisi lahendusi) on Victor's Residenz üks lähimaid võimalikke öömajasid raudteejaama lähistel. Samas muidugi mitte kõige soodsam rahaliselt.
Hinnad algavad 130 eurost. Vana ajalooline hoone on seda peaaegu, et väärt. Leipzigisse pole pärast sõda neid palju järgi jäänud. Kuid alustame kohalejõudmisest.
Berliini keskraudteejaamast teiselt platvormilt startinud mugav rong on küll pehmete istmetega, vaikne ja sujuv, kuid paljudele Saksa rongidele omaselt väga umbne. Aknaid lahti ei tehta, laes pole ka mingied ventileerimisvõimalusi näha. Kiirrong jõuab Berliinist kohale umbes pooleteistkümne tunniga ja e-poest ostetud piletiga tahetakse kindlasti kõigi reisijate krediitkaardiandmeid isegi grupipileti puhul. WiFit rongis pole ja elektrit arvuti- või mobiilitoiteks samuti. Aga sõit on kiire ja istmed mugavad.
Aknast kihutavad mööda valdavalt metsad. Endine Ida-Saksamaa on metsi täis. Selle eest võib tänulik olla nõukogude militaarobjektidele, mis säilitasid looduse ja olid millegipärast kõige looduskaunimatesse kohtadesse püsti pandud.
Päikesepaneelid kasvavad põldudel. Taastuv energia on soodsam kui niisama rohtu või vilja kasvatada. Tuumajaamad pannakse ju kinni.
Hotell on rongist välja astudes kõige rohkem 300 meetri kaugusel perroonist. Jaamast välja astudes on võimatu eksida. Jaamaesise väljaku ääres seisab Art Nouveau stiilis Victor' s Residenz kui üks väärikamatest vanadest hoonetest.
Vana maja fuajee on kitsas, teenindus sõbralik, rahvast vähe. Wifi on tasuta, aga vaatamata nimele "high speed" vaid kuni 128 kbit/s. Aga ikkagi on olemas. Tasuta WiFi pole Saksamaal massiliselt levinud. Hotellitoast pakutakse küll vaadet otse raudteejaamale, aga vaikne on sellegipoolest. Vanalinn, niipalju kui seda on, asub lühikese viie- kuni kümneminutise jalutuskäigu kaugusel. Rattaga sõidetakse palju, seega jalutades tasub tähele panna jalgrattaradasid, mis pole alati märkidega tähistatud.
Toas leidub muidugi kondotsioneer, duširuumis aga termostaadiga dušš. Hommikusöök oli standardne ning veidi väsinud. Eriti väsinud oli aprikiosimahl, mis tundus lausa veidi käärinud olevat, muud asjad, nagu kontinentaalses Euroopas kombeks, olid oma igavas headuses.
Väike nõks on toa ukselukuga: see on nii elektroonne kui mehaaniline. Pistad RFID-laadse elemendiga varustatud võtme lukuauku, kuuldub mootorisurin ja alles siis saab ukse lukust mehaaniliselt lahti keerata. Võtme hoidmine numbritoas ukse kõrval pesas tähendab, et "kodust" lahkudes kustutatakse elekter. Midagi õue minnes tuppa laadima jätta ei saa, sest voolu siis seinakontaktis pole.
Hind on küll üsna kallivõitu, aga kui väsimus suur, seiklemiseks linnas odavama öömaja leidmisel pole tahtmist või kui maksumaksja niikuinii "õppereisi" kinni maksab, siis Victor's on ööbija jaoks hea mugav valik. Rongilt tulles pole isegi taksot vaja, oma kompsud jaksab isegi raskekaallane hotelli vedada.
PLUSSID
Raudteejaama külje all, taksot pole vaja
tasuta WiFi
hea teenindus
MIINUSED
aeglane WiFi
hommikusöök - ei midagi erilist
kallivõitu
HIND
Al 130 eurost (juuni 2012)
