Flights

Araabia Ühendemiraatide kodanikud mõtlevad aina rohkem sellele, kuidas säilitada oma rikkust siis, kui nafta otsa lõpeb. Keset kõrbe pole see lihtne. Üks võimalus on kohale meelitada maailma kõige rikkamad turistid – pakkuda neile seitsmetärnihotelle, veealuseid linnu, mäesuusatamist keset kõrbekuumust rajatud jahedas külmkapis.

Araabia turismilinnad ongi tekkinud nagu vanas Araabia muinasjutus: üleöö saavad oaasid keset kõrbe viljakaks kastmisvedelikuga, millel nimeks nafta.

Kuuendik planeedist pole siiski kuuendikule meist esimeseks reisisihiks. Kui paarkümmend aastat tagasi oli lahti võimalus reisida Musta mere äärest Vaikse ookeanini, siis nüüd on Venemaa reisid piiratumate võimalustega.

Ehmatada ei maksa kuulivestide ja automaatidega miilitsatest – need on tänavapildis tavalised.

Hiina lubab turiste aina rohkem ringi liikuma ja see on teinud selle riigi üheks kiiremini kasvavaks turismipiirkonnaks. Päris igale poole siiski veel ei saa – on endiselt piirkondi, kuhu turistid saavad vaid keerulisi bürokraatiakadalippe läbides või ei saa üldse.
 

Näiteks tuleb Tiibetisse minnes peab taotleda eriluba, juhukülaline võib riskida võimudele vahelejäämise ja trahvidega koos riigist väljasaatmisega.
 

Hiina muinasajast pärit pealinn Peking on üle 3000 aasta vana ja säilinud on ka väga vanu ehitisi linna algussajanditest: iidsete dünastiate losse ja terrakotakujukesi.
 

Hong Kong on 1. juulist 1997 ametlikult Hiina osa ja tema ametlikuks nimetuseks on Hiina Rahvavabariigi Hongkongi erihalduspiirkond. Varem oli ta Briti asumaa.
 

Praegugi üsna iseseisvat elu nautiv piirkond jätkab majanduslikku õitsemist ja turitsidevoolgi pole katkenud või isegi mitte vähenenud sellesse ülitihedalt asustatud piirkonda.

1 092 ruutkilomeetril elab üle 7 miljoni elaniku, neist 95% on hiinlased.
 

Turisti jaoks on silmatorkavaim vaatamisväärsus Hong Kongi kesklinna "kilukarbisiluett" üle lahe. Õhtul kella kaheksa ajal pakutakse tasuta valgusetendust pilvelõhkujatel.
 

Hõimuvelled on äärmiselt lahked. Siiski maksab kõnetada kohalikku pigem saksa keeles, kuna inglise keele oskajaid on vähe. Aga vajadusel saab asjad aetud ka ühist võõrkeelt leidmata.

Tuneesiasse on lihtne pääseda nii paketituristina kui ka iseseisvalt. See on hea riik esimese tutvuse tegemiseks islamiriigiga, kuna Tuneesia on turistide suhtes sõbralik ja võõramaalaste eksimused kohalike kommete suhtes ei põhjusta konflikte. See aga ei tähenda, et kohalikke kombeid võiks ignoreerida. Et käituda viisakalt, on mõistlik enne reisi selgeks teha, mida islamimaades peetakse mõistlikuks käitumiseks avalikus kohas ja mida mitte.

Tuneesia on kaubandusturisti jaoks täiesti sobiv sihtkoht – siinsetel turgudel käib idamaiselt vilgas kauplemine ja müüakse väga erinevaid kaupu alates Tuneesia tehastes toodetavatest tuntud Euroopa rõiva- või jalatsikaubamärkidest ning lõpetades eksootiliste berberi käsitöötoodetega. Kauplemisel õnnestub tavaliselt alla saada kuni pool hinnast ja ikka on kohalikul kaupmehel kasud sees.

Tšehhid on eestlastele tuntud kui õllemaa. Tšehhi õlu on legendaarne. Kuid lisaks heale joogile leiab Tšehhist kuhja idabloki nostalgiat. Visates pilgu üle riigi läänest itta leiame kõigepealt Austria küljel tuntud filmifestivali toimumiskoha Karlovy Vary, ühe kesk-Euroopa kiireimini tõusva turismitähe Praha, müstiliste inimkontidest ornamentidega Kutna Hora katedraali, tšehhidele palju kuulsust toonud Tatra tehas koos automuuseumiga. Moraavia lõunaosas aga tehakse ka veine ja saab matkata mägedes.
Prahas külastatakse tavaliselt  kuulsat Karli silda, juudi kvartalit, keisripaleed ja raekoda vanalinnas.

Aastaid koos Tšehhiga ühes riigis elanud slovakid otsustasid möödunud sajandi lõpul taas eralduda ja iseseisvalt hakkama saada. Turismis on neil oma nišš olemas – enamus Eesti mäesuusafänne teavad kõiki tähtsamaid Slovakkia suusakuurorte nii Madal- kui Kõrg-Tatrates. Neis mägedes käiakse ka koopamatkadel, kuumaveebasseinides, mida soojendavad termaalveed ning suvel on mäenõlvu vallutamas alpinistid. Pealinn Bratislava jääb kiirteedel täpselt Praha-Budapesti teele ja maksab külastada oma kitsaste tänavatega vanalinna pärast.

Suusatamiseks valitakse aga Liptovski Mikulase piirkond, kust viivad mägiteed juba suusanõlvadele. Suviti on samas kohas ekstreemsportlased mägirataste, raftinguparvede ja paraglaidingu-langevarjudega.

Sakslased võivad ju osata inglise keelt päris hästi, kuid ega nad sellepärast inglise keeles ei räägi. Ka turistiga mitte. Hea kontakti saamiseks tuleb põhiväljendid pähe tuupida.

Saksamaa laiub Alpidest Läänemereni ja maa on igast servast mõistagi erinev. Raudteed ja kiirteed on kõik äärmiselt tasemel ja viivadki kiirelt Saksamaa ühest otsast teise. Alpides saab mägironida, suusatada. Merd künda saab põhjarannikul. Õlut juua Münchenis ja Baierimaal, kust tulevad ka BMWd. Porsched ka.

Lõunasse minnes aja kulg aeglustub. Kreeklastel on see samamoodi. Bussid käibad külakeste vahel mõnetunniste hilinemistega, kokkusaamisele hilinetakse samuti üsna tihti. Kuid see on sealkandis loomulik.

Kreeka turismipiirkonnad on tasapisi muutunud nagu kogu maailma kuurortid ühenäoliseks, kus kohalikku elu omapära jääb aina vähemaks. Kuid Kreeka saared ja rannik on piisavalt eraldatud, et sinna sattunud turist ka kohaliku eluga end kurssi saaks viia.