Festival travels

Krimmi Vabariik (Respublika Krõm) on Ukraina suhtes eristaatuses suhteliselt autonoomne osariik, kus räägitakse vene keelt ja valitsevad Venemaaga ühinemise meeleolud. Nagu üks mammi mulle Bergovojes oma tares lahkelt vestis, johtub see ainult sellest, et Ukraina poliitikud olevat väga korrumpeerunud ja kahepalgelised: Leonid Kutšmast ei tasu rääkidagi, uus presidendikandidaat Viktor Janukovitš (peaminister, praeguse presidendi poliitika tõenäoline jätkaja) ajab igas kandis ise juttu, teine kandidaat (läänemeelseks peetud) Viktor Justšenko on tola ja korrumpeerunud.

Äripäev, Puhkepäev, 19.09.2003 Kaido Einama

Oktoberfesti peetakse maailma suurimaks festivaliks, Münchenis toimub sellenimeline õllefestival tänasest alates juba 170. korda ja kestab 5. oktoobrini.

Keskmiselt külastab õllefestivali 6 miljonit inimest, ära juuakse 5 miljonit liitrit õlut ja nahka pistetakse 200 000 saksa vorstikest. Festival toimub suurtes õlletelkides, kus esinevad õllelauluansamblid. Programmi järgi algab Oktoberfest laupäeval piduliku paraadiga läbi linna, pühapäeval esinevad brass-ansamblid.

Festivalil toimuvat saab jälgida interneti-TV kaudu aadressilt http://www.oktoberfest-tv.com/ .

vaata ka Soontagana pildialbumit

Äripäev, Puhkepäev, 12.09.2003

Kaido Einama

Looduse Omnibuss veab loodusesõbrad pea igal nädalal kuhugi loodusse. Seekord mindi sohu, kuid mitte soohääli kuulama, vaid folgikontserdile “Eesti päevad Soontagana maalinnas”.

Linke:

• Hotellibroneering Strasbourgis
• Valuutakonverter: FRF kurss täna
• Out: Strasbourg

Hinnad:
- Strasbourgi rätik 40-60 FRF
- EC sümboolikaga sinine vihmavari 80-100 FRF
- Strasbourgi postkaart 2-4 FRF
- lõunasöök restoranis: 45-65 FRF, gurmaanile kuni 85 FRF (1995)

Päevaleht, 1995, elu, reede, rubriik "VOJAAZH"

Kaido Einama

Paljude turismilinnade linnavalitsused on mõistnud, et iga turist, kes linna külastab, toob kaasa raha ja jätab selle heal juhul isegi maha, kui midagi huvipakkuvat leiab.

Päevaleht, 1994.

Kaido Einama

Suurlinnadele on alati püütud anda mingit müstilist
imidzhit, mis kutsub perifeeriast pärit inimesi ette
võtma palverännakut kas siis moe–, kunsti–, filmi– või
usumetropolidesse, et veenduda müüdi vastavuses tegelikkusele.

Eduka filmistsenaarumi tüüpiline süþeegi on selline,
kus peategelane tüdineb rahulikust argielust mõnes kõrvalises
kohas ning läheb maailmalinna (New Yorki, Pariisi, Londonisse)
õnne otsima. See aga ei kipu eriti kergesti tulema.
Linateose moraal on tavaliselt selline, et ilma tohutu
töö– ja läbilöögivõimeta satutakse tavaliselt rentslisse.
Ainult eriti andekad jõuavad maailma suurlinnades haljale
oksale.

Päevaleht, 1995

Aastavahetus erinevates seltskondades ja erinevates paikades

Kaido Einama

31. detsembri õhtul tõmbavad Pariisi kerjused selga
igapäevastest pisut räbalamad riided ja lähevad tänavale.
Rikkamad linnakodanikud on juba mõned päevad varem suundunud
oma maavillasse, sest turistide käratsemisest igal aastavahetusel
on nad lihtsalt tüdinenud. Hilised turistid aga kammivad
veel mööda viimaseid lahti olevaid ööpoode, et endale
Eiffeli torni alla korralikku prantsuse šampanjat kaasa
osta. Valmistutakse peoks.

Meile nii tuttav vaatepilt kuuskedega ringi sebivatest
inimestest ka vana aasta viimastel päevadel pole prantslastele
üldsegi mitte iseloomulik.

Pühapäevaleht, aprill 1997

Kaido Einama

Aprilli keskel, kui meie veel esimestest sinililledest unistame, on Hollandi põlde katmas punane lillemeri. Rahvuslik lill tulp seotakse kõikvõimalikesse liikuvatesse rohelusepuhmastesse ja veetakse rongkäiguga läbi maa. Lillefestivali sabas venib hiiglapikk lilleturistide karavan, et kõike seda ilu näha.

Päevaleht, Vojaazh, reede, 19.05.1995 Kaido Einama

Peipsi ääres asuv väike 2000 elanikuga linn elab muust Eestist erinevat elu. Kevadel, kui lumi sulab, kaetakse puusõrestikud aedades kiledega, tassitakse kohale raudahjud ja külvatakse maha kurgiseeme. Juba kevade keskpaigas kasvavad kasvuhoonetes pikad rohelised köögiviljad — selleks, et täita põhjatut Vene turgu ja tuua Eestisse raha. Kurgikasvatajate linnas on neli kirikut: õigeusu, luteri, vanausu ja baptistide. Järverannas asub suur raamatukauplus, kahel pool teed on sajameetrised kasvuhooned, kus kasvab piklik kurgisort libelle. Majad on ligistikku, mis viitab idapoolsetele mõjudele, rannal ootavad kaluripaadid püügihooaega. Kõneldakse nii vene kui eesti keelt — esimest siiski rohkem.