Kust leida kaarte Eestis jalgrattaga matkamiseks? Vt: Orienteerumiskaardid, Harju kaardiserver. Maa-ameti kaardiserverist saab vaadata nii aerofotosid kui maaüksusi jalgrattamatka planeerimiseks.

Kust leida kaarte Eestis jalgrattaga matkamiseks? Vt: Orienteerumiskaardid, Harju kaardiserver. Maa-ameti kaardiserverist saab vaadata nii aerofotosid kui maaüksusi jalgrattamatka planeerimiseks.

Rattahooaeg on alanud ja liikluses ei kipu autojuhid rattureid märkama ning vastupidi. Mida siis teha? Riputada end tulesid täis nagu jõulupuu?
Jah. Tasub riputada küll. Kuid organiseeritult ja süsteemselt. See PORT Designsi seljakott aitab ratturit märgatavaks teha ja ühtlasi annab teada nagu auto tagatuled, mida rattur plaanib teha. Paljude jaoks on imelik igas kurvis käega märku anda, kuhu soovid pöörata ja järsust pidurdusest niikuinii ei saa käega taga sõitvale juhile teatada, sest siis on käed pidurdamisega hõivatud. Kuid üks nutikas seljakott saab.
Tänase kuupäevaga algab üle-Eestiline Matkanädal. 21. augustini kestva Matkanädala programm pakub Eesti erinevates nurkades toimuvaid jalgsi-, kanuu-, süsta-, jalgrattamatku. Võimalik on nendele veel registreerida. Toimumiskohad on näiteks Kõrvemaal või Türi-Tamsalu marsruudil, tervislikud jalgsimatkad toimuvad RMK Aegviidu looduskeskusesse, kinoõhtutele Kõrvemaa huvitavates looduskaunites paikades jne.
Merekultuuriaasta puhul on rohkem veematkasid ning saartel toimuvaid retki, näiteks jalgrattamatk Saaremaal Vätta poolsaarel.
Talv läheneb lõpule, aeg on meenutada suviseid bobisõiduvõimalusi kahe videoga. Esimeses kihutatakse Sarajevo taliolümpiamängude bobirajalt alla ratastega (päris ohtlik, ühes teises videos oli rajal ootamatult langenud puu), teises videos on ametlik turistiatraktsioon - roostevabast terasest renn, mida mööda väikeste kelkudega saab Šveitsis Alpi aasade vahel kiirelt kulgeda.
Ilusad ilmad tekitavad meis kõigis soovi minna õue ja end veidi liigutada. Parim viis seda teha on hüpata ratta selga ja sõita loodust avastama. Selleks on loomulikult vaja üht kindlat ja mugavat jalgratast.
Meie veebipoest 1A.ee leiate jalgrattaid igale vanusele. Pakume rattaid lastele, naistele ja meestele – nii soodsamas kui ka kallimas hinnaklassis. Missugust jalgratast soetada? Eelkõige tasub mõelda, kui suur rattasõidu sõber olete. Kas olete pigem „pühapäevaharrastaja“ või teete rattaga tõsisemat sporti? Kas naudite väljakutseid rasketel maastikel või eelistate sõita pigem mugavatel ning siledatel teedel?
Ümber Ülemiste on Reisijutud.com teinud tiire juba peaaegu kümmekond. Mõned neist said kunagi ka dokumenteeritud: näiteks 2002. aasta matk, 2003. aasta matk Ülemiste ja Harku järvede ümber, 2010. aasta matk põikega Nõmmele jne.
Seekord oli aga kätte jõudnud aeg marsruuti pikemaks venitada, sest Ülemiste taha on tekkinud uuselamurajoonid, mis varustatud korralike kergliiklusteedega ning ka Järvevana teel on nüüd rattatee avatud (ehkki ühes kohas põikas veel korraks ümbersõiduga majade vahele, aga see oli vaid ehituse ajal).
Vahikülas on alati hea vahtida, kuidas Vääna jõgi kitsast paekivikraavist pahinal väikesest astangust alla voolab, aga sealt saab ka pikema matka ette võtta. Vääna jõgi sukeldub peale väikest langust kõrgete kallastega kanjonisse ja kulgeb käänuliselt madalate luhtade ja järskude nõlvade vahel. Aeg-ajalt ulatub üle jõe mõni langenud puu, millega saab teekonda lühendada.

Ametlikult on Ülemistet ümbritseva rattatiiru pikkus ca 16 km. Nüüd, Järvevana tee remondi aegu muutub Tallinna piires kõik. Juba juulis saame uusi laiu rattateid uue magistraali ääres nautida. Seni aga tuleb ümbersõitu teha.
GPS-failides sobrades selgus, et eelmise aasta ümber-Ülemiste matk on matkaradade andmebaasi kandmata. Parandame siis nüüd selle vea.
Klooga ja Paldiski on rattamatka jaoks huvitavad ja mis salata, ka kasulikud sihtkohad (viimast just transpordi mõttes). Nii Kloogale saab kui Paldiskist saab rongiga, rong on aga rattasõbralik kohalejõudmise vahend. Autoga võib ka, aga siis tavaliselt tuleb alguspunkti kuidagi tagasi jõuda, kui just mitut autot pole.
Matsalul on kaks nii-öelda tippaega: kevadel, kui rändlinnud saabuvad peatuma teekonnal lõunast põhja ning sügisel, Matsalu loodusfilmide festivali aegu, kui võetakse suund põhjast lõunasse. Linde saab jälgida vaatetornidest, aga ka mereäärsete luhtade servast. Alljärgnev autotee aitab jõuda huvitavamate kohtadeni, kuid autost jälgimine pole muidugi õige jälgimine - linnud hoiavad eemale. Jalgrattaga aga võib üsna märkamatult läheneda, viimasel hetkel ratta põõsasse visata ja edasi, binokkel ning kaamera kaelas, juba jalgsi hiilida.
Alustada saab Matsalu Rahvuspargi keskusest Penijõe mõisas. Mõisa teisel korrusel on väljapanek, kust saab ka vajaliku info, mis suunas edasi liikuda. Kohe mõisa tagant algab ka esimene matkarada Kasari jõe luhtade äärde, mis pakub paari vaatetorni üle luhtade lindude vaatlemiseks. Edasi saab juba sõita träkis märgitud teid pidi.
Copyright 2026. All rights reserved
Designed by Zymphonies