Reisijututoa rajatud geogolfirajal Niitvälja lähistel klõpsisime õige agaralt - vist isegi liiga agaralt, igatahes kustus ühel hetkel digifotokas olnud CF mälukaart. Alguses oli üks pilt vigane, siis juba teine, kuni lõpuks ei osanud kaamera enam muud arvata kui "CF Error".
Inetu lugu. Mälukaart on digifotonduse kõige õrnem koht - pole negatiivi, kust saaks uue pildi teha, kaamerast pole veel pilte ka arvutisse või CDle varuks võetud. Kui mälu kustub, on pilt jäädavalt hävinud. Lootusetult.
Kuid õnneks mitte alati.
Võtsin siis oma garantiiga CF kaardi ja viisin remonti. Oli 3 päeva parandamisel. Anti tagasi ja öeldi, et on korras. Soovitati rohkem formaatida, näiteks iga kord kui kaardi piltidest jälle tühjendan. 150 krooni küsiti ka - kuigi garantii on tasuta, läks piltide taastamine just nii palju maksma.
Kodus panin kaardi digifotokasse ja võttis ikka vanduma küll - kui pildistad, teatab kaamera, et "CF CARD Full", kui hakkad pilte vaatama, on "No Images". Mis seal ikka - self-made ühiskonnas peab kõigega ise hakkama saama, tuleb välja, et ka mälukaardi parandamisega.
Internet pakkus probleemile lohutuseks lugeda selist juttu: http://www.kenrockwell.com/tech/cf.htm - ehk siis aeg-ajalt tulebki sellega leppida, et olles kaadrisse saanud sajandi parima hetke, võib just selle koha peal öelda CF Card midagi, mis paneb pildistaja midagi veel krõbedamat ütlema. No hea küll. Kui kõvaketastelt lubatakse andmed kätte saada isegi siis, kui ketas on põlenud, uppunud, puruks tallatud jne, siis ehk on lootust ka mäludelt midagi kätte saada.
Nii ongi - nett kubiseb erinevatest Recovery-programmidest. Leia vaid endale sobiv. Tasuta lõunaid aga on selles valdkonnas oluliselt vähemaks jäänud, sest andmetaastamine on suur äri. Vihastama ajab see, et laadid endale "Full Demo", see askeldab piltide kallal pool tundi, saab kõik kaardilt kätte ja näitab thumbnailidena ning siis teatab, et suurte piltide eest on vaja maksta. Normaalne. Äriettevõtted ju ikkagi.
Õnneks leiab ka krediitkaarti taskust võtmata midagi head. Peale pikki otsinguid õnnestus vigasele kaardile rohtu leida - venelaste tehtud Zero Assumption Recovery. Tulid meelde vanad vene programmid, mis poolitasid faile, et need kõvakettale mahuksid, parandasid vigaseid flopisid... lihtsad, väikesed, töökindlad. Samasugune on ka ZA Recovery - ei midagi ilusat, peent ja keerulist. Valid ketta, vajutad nuppu, failid ilmuvad vaikselt kõvakettale, kuhu tahtsid neid salvestada.
Selline kogemus siis.
