Millist rattamarsruuti Põhja-Kõrvemaal soovitab Reisijututoa toimetus? Nii on küsitud juba rohkem kui kord ja ega siis midagi, parimaks vastuseks on avaldada tänane Kõrvemaa-matka kaart.
Põhja-Kõrvemaa on üks enimkülastatavamaid rattamatkapiirkondi Eestis, võib nüüd julgelt öelda, nähes neid rahvamasse, kes vastu volbriööd mõnekraadise soojusega sompus ilmaga siiski sealkandis luusisid. Piirkond on kui rattamatkaks loodud ja seda teavad juba paljud.
Ühepäevaseks rattamatkaks saab Tallinnast või Tartust kohale rongiga. Meie alustasime Aegviidu raudteejaamast kell 11, mis on paras üheks laupäevaseks väljasõiduks. Esialgne suund sai võetud Aegviidu spordikeskusele, mis jääb asulast veidi põhja-ida poole, ehk siis raudteejaamast põhja pool kulgevat teed pidi edasi ida suunas ja siis juba siltide järgi puhkekeskuseni.
Ännijärveni on eksimisvõimalusi vähe, edasi tuleb aga vaadata, et maha ei magaks suurel laskumisel teehargnemist. Hargnemise juures on ka infotahvel, sealt paremale ja edasi.
Mäkketõusul tuleb leida õige teekene vasakule, Pikanõmme oosile, sest otseteelt tuleb hiljem niikuinii ära vasakule pöörata, aga siis on tee juba kehvem. Oosiharja pidi jõuab peagi ristmikule, millelt paremale viib tee väikse Koonukõrve silla juurde (võib olla vesine, kuid huvitavam rada) ja vasakule keerates oled peagi Venemäe vaatetorni juures. Kuna see on Kõrvemaal üsna kesksel kohal ja seal on ka grillimis- ja chillimisvõimalusi, on see torniümbrus üsna rahvastatud igal ajal, v.a südatalvel.
Soodla jõe ületamiseks sõidame aga edasi mööda liivast teed ja esimesel võimalusel proovime paremale pöörata. Ja siis jälle paremale, kui vastu tuleb suurem liivatee. Ning kuni parklani edasi. Siiamaani saavad autod - rattaga võib aga julgelt jätkata. Kõigepealt tuleb Soodla jõe sild, siis vana nõukogude pommipolügoon, siis pöörame vasakule ja ristunud suurema teega, peagi paremale (ikka selleks, et Jussi järvi näha). Esimene tee paremale viib Jussi lõunapoolsete järvede äärde, teine Väinjärve äärde, kus on hea puhkeplats ja sealt edasi saab ka ütlemata vesist teed pidi Valgejõeni välja (vana tankisillani).
Jussi järvedel valitseb kopraparadiis ja ka muid loomi-linde peaks rohkem olema, sest autodele on ala suletud ja matkajatest pühapäevaturistid kõik järvedeni välja ei jõua.
Kui Jussi järvedelt tagasi polügooni lagedale liivateele jõuame ja edasi rühime, siis peagi on teeristilt võimalik ikka otse suunduda Paukjärve äärde - see on üks enimkülastatavaid järvi Põhja-Kõrvemaal ja üks ilusaimaid ka. Ohralt on ametlikke puhke-lõkkekohti (seekord oli palju puid ja isegi kuuseoksad telgi alla hunnikus olemas - tänud RMKle), rahvast oli ka palju. Paukjärve kaldalt voore otsast saab vaatetorni ronides näha ka põhja poole jäävaid rabalaukaid, mida läbib laudtee Järvi järvedeni.
Tagasitee kulgeb juba mööda kruusateed otse Pikapõllu oosi pidi tagasi Piibe maanteele. Kui jõuad tagasi raudteejaama, oled läbinud ca 37 km. Aega kulub rahulikult kahe pikema piknikupeatuse ja mitmete lühemate peatustega nii umbes 9 tundi.
