14. juunil startisime Piritalt kuuekesi mootorpaadiga, et kimada Naissaarel avatavale festivalile. Etteruttavalt ja pildihuviliste vajadusi rahuldavalt kohe alguses ka pildilink.
Sõit kulges vastulaines ja peksis korralikult, märjutas ka. Lähenesime saare lõunaküljele, kus Kaljuste maja ja Omari küün asub, sadamast on sinna ikka jala omajagu visata. Omari küüni juures aga on vanas lautrikohas taastatud väike paadisadam.
Sinna randub ka Kaljuste kiirkummipaat, et artiste päevas mitu korda mandri vahet vedada.Ega sealt rannast enam palju maad küünini polnudki - paarsada meetrit ja siis peab sees natuke pimedusega harjuma. Ikkagi elektrita värk ja valgustavad vaid küünlad. Lava on piki küüni, kahel pool on publik.
Etendus käib ka kogu küüni pikkuses. Esitatakse Tormise laule koreograafilises liikumises. Ilus. Aplaus oli ka tormiline.Tagasiteel kimbutas meid tagant lähenev torm, aga 31 sõlme tuli maksimumkiiruseks ära, ehkki laine otsa ronimine taganttuules oli nagu ülesmäge sõit. Ja siis hakkas ka natuke tibutama ja läks jahedaks, aga tore oli, mis muud ikka öelda. Tasub anda ostusoovitus (kuid piletid, muide, on juba ammu välja müüdud). Juulis ja edaspidi suvel tuleb Nargen Operal veel kontserte Naissaarel. Maksab varuda pilet juba varakult ja valmistuda kui mitte just oma paadiga, siis liinilaev Monicaga kohaletulekuks Pirita sadamast.
