Olime jälle matkaradasid salvestamas. tegelikult sai see ära tehtud juba enne pühi - 16. detsembril, aga nagu ikka läks aastalõpp kiireks ja paneme loo üles alles nüüd.
Ja träkk (ingliskeelne) siin.
Rada on Tallinna elanikule suhteliselt lihtne, välismaalane või kaugeltnurgainimene võib mõnes kohas sattuda kergelt hämmingusse. Kuid ei maksa karta. Sealkandis on olnud ka looduse õpperada (vt Iru õpperada, Jaan Eilart, "Looduse õpperajad" 1986. a.)
Alustame turvaliselt nr 34A bussi pealt. Kes soovib, võib sõita kohale Tallinna kesklinnast, träkk aga algab peale Pirita jõe silda bussipeatusest, kust sõidame kümnekroonise piletiga Laiaküla peatusse (peale Pärnamäe kalmistut). Sealt jala edasi - üle tee on korralik jalgratta- ja jalakäijatee, mis viib Vana-Narva mnt ristmikuni. Sealt jälle üle ja kohe veidi teest eemal leiab kivi, ajaloolise Iru Ämma. See on mälestuskivi kunagise rändrahnu ja hiiepaiga kohal.
Liigume aga edasi mööda muistsete eestlaste asulapaiku - Iru elamurajoon on nüüd selle koha peal, kus kunagi olid hiied ja kiviaiad, mille vahel Iru linnuse pudulojuseid karjatati ja söögivilju kasvatati. Elamurajooni majad esindavad põhiliselt 90ndate alguse ehitusstiile, kuid mida edasi, seda uuemaid ehitisi leiab. Kuni lõpuks avaneb tühermaalt vaade kogu Lasnamäge ja osa kesklinna soojaga varustavale Iru Soojuselektrijaamale. Edasi minnes kerkib tee äärde uus Iru tööstusrajoon, kuid praegu veel saab üle veidi songitud lagendike ilusti Pirita jõeni - seal kohtab linna piiridesse jäävat kobraste tegevusala.
Mööda jõge allavoolu kulgedes võib kõrge veeseisu korral olla kaldal vesine ja tuleb ronida kõrgele orukaldale, kuid tagasi majade juurde jõudes ootab matkajat uus probleem - eravaldused. Kuigi kallasraja läbimine on kõigile vaba, saab seda teha vaid osaliselt ja peagi peab ronima tagasi tänavale, sest jõekaldad on suletud. Tüli eraomanikuga ei taha rahulik matkaja tekitada, kuid vastavatel ametkondadel oleks siin tegemist küll.
Majade vahelt jõuab lõpuks tagasi Iru linnamäe teeotsale, kust viib ATV rada linnamäe küngastele. Seal oli kunagi muistsete eestlaste asula, väidetavalt elas Iru linnuses rikkam ühiskonnakiht. Jõgi ümbritses keelekujulist maakitsust kolmest küljest, praegu on küngaste sees näha ka hilisemaid militaarehitusi - punkreid ja kaevikuid.
Tagasi Narva maantee poole minnes leiab kohe tee äärest sügava sälkoru ja selle põhjast koopa, millest voolab välja oja. Koopasuu on küll väga prügine, kuid koobas riiete määrimise hinnaga isegi sisenetav.
Pirita poole minnes võib veel jalutada läbi Botaanikaaiast ja põigata rippsilla juurde - ning ongi ametlik osa läbi. Kes soovib, läheb tagasi bussi peale, kes soovib, jalutab läbi Kloostrimetsa Piritale välja.
GPSi omanikud võivad omale träki laadida siit ja Google Mapsi või Earthi kasutajad teekonda vaadata siit.
