Eesti Päevaleht, 2. veebruar 2008
Tormi ajal Orlando lennuväljale maandudes on esimene atraktsioon juba lennukis. Ja edasi läheb aina pöörasemaks. Oleme sattnud maailma suurimasse lastemaailma.
Orlando lennuk on peaaegu alati pungil täis lapsi, kes sõidavad maailma suurimasse lastemaailma. Ka jaanuari lõpp pole selles suhtes erand, eriti just USA külmadest põhjaosariikidest Floridasse suunduvatel liinidel, sest vaid mõne lennutunni kaugusel on suvi. Ja maailma suurimad lõbustuspargid.
Nii stardime meiegi Detroiti üheksakraadiselt lennuväljalt laste sädistamise saatel. Stjuardessidel õnnestub see rabelev kamp vaid maandumise ja õhkutõusu ajaks lennuki vahekäigust korraks istmetele suruda.
Kuid seekord möllab Orlandos hoopis äike, mis talvel pole üldsegi haruldane. Lennuk teeb enne laste karussellidele pääsemist äikese kohal selliseid hüppeid, et eakam naisterahvas kõrvalistmel hakkab sihipäraselt kasutama istmetaskutesse pandud paberkotte. Tiivaotsad vibreerivad vägevalt, kuid jäävad siiski külge. Lastel aga on seda lõbusam.
USA-le tüüpiliselt on kogu liikumine igal pool arvestatud autodele, sellepärast on ka Disney Worldi kõige mõistlikum saabuda mõne transpordivahendiga. Väiksem seltskond mahub minibussi, mis edasi-tagasi-tiiru teeb u 30 dollari eest, taksorahvas saab sõidetud peaaegu poole kallimalt.
Laste Las Vegas
Peatume minibussiga hotelli Swan ees, mis on Disney Worldi ühe suurema hotellikompleksi üks osa tehisjärve kaldal. Tegelikult ongi siin kõik tehis, alates järvedest ja lõpetades pealtnäha “ajalooliste” ehitistega – Disney World on mängumaa ja peab harjuma, et iga asi siin on ehitatud lihtsalt lõbu pärast. Mõnes mõttes meenutab Disney World laste Las Vegast, sest Las Vegaseski on maailma vaatamisväärsuste koopiaid: Eiffeli torn, Venezia St Marcose väljaku kuulsad kellatornid, Londoni Big Ben jne.
Kui algatuseks kohe kuulsatele ameerika mägedele minna ei taha, siis pole hullu – teemaparke on erinevaid ja neisse kõlbab siseneda lausa mõneaastastega. Alustame näiteks EPCOT-ist, mida on tegelikult huvitav külastada nii suurtel kui ka väikestel. Tegemist on 1980. aastate alguses avatud ja tuleviku ideaalmaailma kujutava teemapargiga. See pidi kujutama elu umbes praegusel ajal.
Seega on üsna omapärane vaadata, mismoodi nähti praegust elu veerand sajandit tagasi – mõni asi on ulmeline siiamaani. Sisenedes tuleb anda sõrmejälg, just nagu USA piirilgi. Kuid mitte detektiivitöö hõlbustamiseks, vaid selleks, et näiteks päeva- või aastapiletiga mitu korda siseneja uuesti ära tuntaks. Keegi ei kannaks ju aasta otsa sama käepaela.
EPCOT-i külge on haakinud end ka maailmanäitus, mis kulgeb ümber järvekese. Järve ümber on rajatud külakesed maailma eri kohtade vaatamisväärsustega. Leiab Mehhiko indiaanlaste püramiidi Chitzen Itza, Norra puukirikud ja tüüpilise fjordilinna tänava koos majadega, kohe Norra naabriks on aga hiinlased terve hiinapärase küla ja Taevase Rahu väljakuga. München oma Octoberfestiga on põline Hiina naaber. Ja siis tuleb Aafrika. Millegipärast tutvustab Aafrika mandrit madal katusealune ja baar, mille ette on kuhjatud venekeelsete kirjadega kokakoolakülmikud. Sealsamas on ka segaduse suurendamiseks teeviit, mille üks ots näitab Riia poole. Kuid ega seda mängumaad saagi väga tõsiselt võtta, ehkki iseküsimus on, mis mulje või teadmise see lastele annab.
Kuna araabia maadesse reisimine on ameeriklastel tihti raskendatud, siis muidugi on olemas ka idamaine linnake koondnimetusega Maroko, kus leidub nii mosŽee, idamaine turg kui ka kõhutantsijate lava ja salapärased kitsad araabiapärased tänavad saviseintega majade vahel. Kõige kallimad restoranid aga leiab muidugi prantsuse kvartalist.
EPCOT-i tulevikuatraktsioonid aga pole jäänud vaid 1980. aastatesse. Näiteks leiab sealt moodsa Segway sõiduki stendi ja väikese saali, kus moodsa kaherattalisega on võimalik proovisõitu teha. Autotehased sponsisid nii-öelda autode prooviraja, mis imiteerib uute autode katsesõite. Väidetavalt on see atraktsioon Disney Worldi kiireim. Sellele atraktsioonile peab ka kõige kauem sabas seisma. Lisaks õpetatakse selgeks moodne põllumajandus, mis ka kõrbes viljapõllud lokkama paneb. Ning tehnoloogiafirmad on oma paviljonidesse kokku kuhjanud kõik selle, mille kohta tavainimene ikka veel ütleb “ulme”.