Kaido Einama
Kirjutatud Autolehele 2007. a suvel
Auto GPSe võib olla lihtsatest asukohanäitajatest tõeliste multimeediakeskusteni, mis muuhulgas ka teed juhatavad. Kuid viimasel ajal on GPSi funktsioonid jõudnud aina uskumatumatesse seadmetesse, kusjuures hind on langenud üllatavalt pisikeseks.
Maailma elektroonikaturg üle ujutatud sadadest autonavigeerijatest, mis üksteise võidu üritavad pakkuda navigeerimist paremal või kehvemal viisil. GPSid on nii autodesse sisseehitatud pardaseadmetes, telefonides, pihuarvutites kui isegi fotoaparaatides. Valik laieneb iga päevaga. Kuid seda põhiomadust, mida vajab Eesti autojuht, niisama lihtsalt ei leia: vaid üksikud tootjad pakuvad ajsalikumaid kaarte ka Eesti kohta ja veel vähem leiab selliseid seadmeid, mis oskaksid juhatada kodumaal punktist A punkti B, jälgides sealjuures ka kõiki liikluskorralduse reegleid.
Tüüpiline navigeerimislahendus autos näitab kaarti, arvutab teekonda ja juhatab häälega, millal ja kuhu peab ära pöörama. Sisestada saab paremal juhul aadresse, kehvemal juhul tänavaid või ainult asulaid, kuhu tahetakse jõuda. GPS näitab jäänud kilomeetreid ja kohalejõudmise aega, huvipunkte tee ääres ja kiirust.
Kõige odavam variant omale autosse navigeerimislahendus saada on sülearvutiomanike jaoks mõni navigeerimistarkvara, näiteks Microsofti Autoroute ja USB-pesasse käiv odav GPS-moodul. USB-GPSid jäävad enamasti alla 1000 kroonise hinnaskaala sisse ja MS Autoroute 2007 (see on see uusim versioon) koos USB GPSiga maksab poes praegu ca 1600 krooni.
Sellise lahenduse suurim eelis on odavus. Plussiks võib veel lugeda ka seda, et sülearvutiekraan on suur ja kaarti on sealt pealt hea lugeda. Kuid nii nagu siin, kehtib kõikide navigatsioonilahendustega reegel – sõidu ajal juht kaarti vaadata ei tohi. Selleks ongi hääljuhendamine, et sõidukijuhi tähelepanu ei hajuks. Enamus tarkvarasid lasevad enne kasutamist vajutada nõusolekunuppu, et kasutaja kinnitaks – sõidu ajal ma programmi ei kasuta, välja arvatud hääljuhendamine.
Microsoft on pikka aega ignoreerinud Ida-Euroopa riike, kuid 2007. aasta versiooniga on olemas ka navigeerimiskaardid kõigi Ida-Euroopa pealinnade jaoks. Lääne- Euroopa, USAst rääkimata, on aga ülipõhjalik ja paljudes riikides saab aadressi järgi kohale minna. Eesti on pakkuda selle tarkvaraga vaid huvipunktide põhjal navigeerimiseks: näiteks oskab Autoroute 2007 juhatada hotellist restorani või lennujaamast mõnda vanalinna baari. Kuid majanumbreid ta veel ei tunne. Helsingis pole probleem ka aadressi järgi kohale juhendamisega.
Sülearvutit koos navigatsioonitarkvaraga on mugav kasutada kaassõitjaga, kes on nõus sooja sülearvutit oma põlvedel hoidma. Aga hääljuhendamisega saab vajadusel ka üksi hakkama, kui arvuti on kuhugi kinnitatav.
Kui teel olles juhtub, et juhendatud suunas ei saa ära pöörata või magatakse õige pööramiskoht maha, ei pea kohe teeserva sõitma ja uut teekonda arvutama hakkama – peaaegu kõik navigeerijad arvutavad käigupealt soovitatud rajalt lahkudes teekonna ümber ja hakkavad sihtkohta juhatama juba uuest kohast. Nii ka Autoroute.
Viimasel ajal massiliselt levima hakanud nutitelefonid ja pihuarvutid on praegu juba nii võimsad, et neidki saab edukalt rakendada navigeerimise teenistusse. Mõnedel moodsamatel mobiilidel ja pihuarvutitel on GPS isegi sisse ehitatud, aga tavaliselt siiski mitte. Sel juhul tasub omale osta näiteks Bluetooth- ehk lähiraadiovõrgu GPS-moodul. Need maksavad alates 1000 kr kuni 3-4 tuhat, aga kallimatel mudelitel on juba ka navigeerimistarkvara kaasas. Selle saab laadida oma nutitelefoni või pihuarvutisse.
Siinkirjutaja poolt läbiproovitud on Garmin Mobile 10x-ga kaasatulev Mobile XT tarkvara. See komplekt Bluetooth-GPSiga maksab 3400 krooni, kuid tarkvara on sama võimekas, kui mõned kümnetuhandesed autonavigaatorid. Mobiili ekraan on, tõsi küll, pisikene, kuid autos ongi eelkõige vaja ju hääljuhtimist ja valju häälega juhtimisega saab mobiil väga hästi hakkama. Ka on Garmini tarkvara eestikeelne ja teed juhatab Eesti naishääl, kuid tänavakaardid Eestis piirduvad Tallinnaga. Teine sarnane rakendus – Tomtom Navigator 6 on põhjalikuma kaardiga, pakkudes ka külateedel navigeerimist. Kohale juhatab samuti eesti keeles.
Mobiili puuduseks on aga see, et ehkki enamus uusi telefone on sama võimsad kui meie lauaarvutid viis aastat tagasi, on neis ikkagi kitsas. Kaardid tahavad aga suurt mälumahtu. Seega ei ole alati võimalik kogu Euroopat mobiili sisse mahutada. Ühe päeva tee mahub igal juhul ka nõrgemasse nutitelefoni.
Ka traditsioonilised autonavigaatorid pole enam endised. Kuigi praegugi võib leida poest 10 000 ja enam maksvaid seadmeid, on madalam hinnaots väga jõudsalt taskukohasuse poole roninud. Aga palun – üks odavaim tuntud GPSide tootja Garmini auto-GPS Nüvi 250 maksab nüüd kõigest 4900 krooni. Ja tüüpiliselt praeguse ajastu esindajale teeb ta muudki kui juhatab kohale ja näitab kaarti. Millegipärast on kõik GPSitootjad otsustanud, et lisaks navigeerimisele peab auto-GPS näitama pilte, mängima MP3 muusikat ja näitama videot. Väga tihti kohtab auto-GPSidel lisavõimalusena veel pistikut, mille külge ühendatakse liiklusinfo vastuvõtja. Eestis sellist teenust pole, aga Lääne-Euroopas annab see GPSile teada ummikutest ja seade oskab siis jooksvalt leida kiireima ümbersõidutee.
Auto-GPSi hea omadus on muidugi see, et ta on mõeldud spetsiaalselt autosse. Tal on vastavad kinnitused, suur ekraan, mõnel mudelil ka kaugjuhtimispult. Puuduseks aga tavaliselt, et autost väljas on ta taskusse pistmiseks liiga suur, viletsa akuga ja pole ilmastikukindel.
Ma pole veel kohanud käsi-GPSi, mis hääljuhtimisega autojuhti juhendaks. Võib-olla kuskil Aasias on sellised pillid juba olemas. Käsi-GPSi aga autos sõidu ajal kasutada ametlikult ei tohi nii nagu mobiiligi. Kaassõitja jaoks aga on temast kindlasti abi, kuna neisse saab laadida kaarte ja salvestada teekonda. Eesti jaoks on kaardinäitamise võimelistel käsi-GPSidel olemas sama täpne kaart kui Regio maanteede atlas. Lisaks saab käsi-GPSi kaasa võtta ka autost välja kasvõi vihma kätte, sest enamus seadmeid on veekindlad. Rääkimata käepärastest mõõtmetest ja taskusse mahtumisest.
Käsi-GPSi saab ühendada ka arvutiga ja kasutada ka mõne kaardiprogrammiga, näiteks sellesama Autoroute´iga. Ta edastab programmile koordinaate ja programm võib juba hääljuhtimisega sihtkohta juhatada.
- 600-1600 kr USB-mooduliga GPSid koos navigatsioonitarkvaraga (lisaks vajalik sülearvuti). Olenevalt tarkvarast juhatab punktist A punkti B aadressi või asula täpsusega, eesti või mõnes muus keeles.
- 900-3500 kr Bluetooth mooduliga GPSid koos tarkvaraga (lisaks vajalik pihuarvuti, nutitelefon või sülearvuti). Bluetooth- ehk lähiraadiovõrgumooduli saab juhtmeta ühendada mobiili või pihuarvutiga, vastav navigatsioonitarkvara saab moodulist koordinaadid ja juhendab kohale.
- 2500-9000 kr käsi-GPSid. Autosõidu ajal juhile enamasti kasutud, kuid kaassõitja jaoks mugav lahendus kaarti jälgid ja asukohta näha. Lisaks autos kasutamisele saab käsi-GPSi ka välja kaasa võtta, on veekindel.
- 4900-16 000 kr auto-GPSid. Suurema ekraaniga, sigaretisüütaja pesast toidetavad autonavigaatorid sisaldavad alati hääljuhtimist, võib olla kaasas ka kaugjuhtimispult, MP3-pleier, videopleier, piltide vaataja ja liiklusinfo moodul.
