Sellest on nüüd enam-vähem 18 aastat, kui viimati sai Roomas käidud. On huvitav lugeda, mis siis Roomas selle aja jooksul on muutunud ja mis liivlaste vanema Kaupo visiidi ajast ikka samaks jäänud. Aarne asetas lugemiseks lauale paksu, soliidselt kõvakaanelise "Rooma reisijuhi", mis selle kahtepidi ekskursiooni aitas läbi teha.
Loomulikult - üks kultuuriline reisiraamat, mis kohalikke hotelle ja söögikohti pikalt ei tutvusta, vaid rohkem ajalugu ja kultuuri mainib, peabki olema paks. Sest neil pikkadel lennu- ja bussireisidel jõuab kõik selle läbi lugeda. Ja vajalikesse kohtadesse järjehoidjad ning märkused panna. Lennufirmad küll oma pagasikaalude ja lisatasudega tahavad sundida pigem e-raamatut lugema, aga vana hea paber on ikka veel mugavam, kuigi ilmselt mitte enam kauaks.
Muidugi algab kõik Palatinusel, ühel seitsmest Rooma künkast, linna loonud emahundist ja legendist, mille iga giid infoahnetele turistidele Rooma-ekskursiooni esimestel minutitel alati ette vuristab. Ega ei saa ka raamatuski sellest ümber, kasulik on see uuesti meelde tuletada. Samas võib esimest korda Roomaga tutvuv turist jääda natuke abituna edasi lugema - kust ma peaksin alustama, kuhu sammud seadma ja millise teekonna valima? Kaarti raamatust ei leia. Mingi muu reisijuht peab ka näpus olema, kui linna avastama minna.
Samas hakkab autor juba Ceasari tapmise ajal esimeses peatükis lisaks ajaloolisele rännakule ka maamärkide abil teed juhatama, nii et linnaruumis päris ära ei eksi. Siiski, vahetevahel jäetakse lugeja asukoha mõttes segadusse, tehes suuremaid ajahüppeid minevikku, kus linn oli ka veel veidi teine. Reisiplaane saab jämedalt teha Rooma küngaste järgi, sest umbes nende järgi on ka raamatu sisu liigendatud.
Üks põnevamaid lugusid eestlaste (ja lätlaste) jaoks on ilmselt lk 266 algav Kaupo lugu, kus räägitakse Turaida liivlaste vanema Kaupo enneolematust (tolle aja kohta) rännakust otse Rooma, kunagisse tsivilisatsiooni südamesse, kuhu kõik teed ka sel ajal pidid viima. Vaatamata sellele, et 1200ndate kaubateed ja Mõõgavendade Ordu rüütlipesade asukohad olid päris hästi teada, on Kaupo teekond siiski veidi spekulatiivne. Aga Liivimaa paganale oma võimsuse tipul olevate rikaste kaubalinnade ja Rooma suursugususe nägemine mõjus nagu ACTA ning ristiusk sai valitseja poolt varmalt vastu võetud.
Päris tagakaaneni ilusaks juturaamatuks "Rooma reisijuht" siiski ei jää. Kohustuslik reisinõuannete osa lõpus viieteistkümnel lehel mainib kiirkorras ära, kuidas liikuda transpordiga, milliseid muuseume külastada, palju maksavad turistiteenused, kus majutuda, kus süüa, kust abi otsida, kust kaupu osta või isegi kuidas kohalikega äri alustada.
"Rooma reisijuht. Põhjalik teekond Rooma ajaloo ja kultuuri juurde" Aarne Ruben. Go Reisiraamat 2012. 335 lk. Hind ca 16 eurot.
