Dubrovnik. Foto: (CC) Ivan Ivankovic / Pixabay
Eesti Panga andmetel väisasid eestimaalased mullu välisriike 3,6 miljonil korral ehk sama palju kui 2017. aastal ning jätsid sinna hinnanguliselt pisut üle ühe miljardi euro.
Aastaga võrreldes reisisid eestimaalased märksa rohkem populaarsetesse puhkusepaikadesse nagu Bulgaaria, Egiptus, Kreeka ja Türgi. Sihtkohana eriti populaarne on jätkuvalt Horvaatia, kuhu tehti eelmisel aastal ühtekokku 24 000 reisi, olles tõusuteel juba kaheksandat aastat järjest.
„Eesti inimeste reisilembus kajastub hästi ka laenuvõtmise statistikas – laenunõudlus on stabiilselt kasvanud ja üha enam võtavad eestimaalased laenu just reisikulude katmiseks. Sealjuures on ikkagi huvitav, et kuigi Eestis puhkamine on muutunud jaburalt kalliks ning teeb liiga ka meie põhjanaabrite rahakotile, on Eesti spaad ikkagi inimesi puupüsti täis,“ sõnas laenuteenust pakkuva ettevõtte BB Finance OÜ juhatuse liige Urmo Kokmann.
Kokmanni arvutuste kohaselt maksab seitse ööd Pärnu spaas kahele täiskasvanule keskmiselt 525 eurot. Hinna sees on hommikusöök ja veekeskus. Kui lisada eelarvele juurde restoranis õhtusöök, võib nädalaga Pärnus kuluda vähemalt 700 eurot ning koos mõne keha- või näohoolitsusega võib vahe lõunamaaga lausa kahekordseks käriseda.
„Laias laastus on soojale maale reisimine pea kolmandiku võrra soodsam kui Eestis puhkamine. Sama raha eest saab veeta näiteks Egiptuses 11 päeva kolmetärnihotellis, hommiku- ja õhtusöök hinnas või kaheksa päeva Gruusias ja tagasi tulles oleks rahakotis alles veel 300 eurot,“ lisas Kokmann.
Eestlaste reisilembust kinnitavad ka Eurostati andmed, mille kohaselt on eestimaalased võrreldes lätlaste ja leedukatega suured reisijad, tehes aastas keskmiselt 4,8 puhkusereisi turisti kohta. Euroopa keskmine on neli reisi aastas, Lätis 4,2 ja Leedus 2,7 reisi. Eestlasest rohkem reisivad hispaanlased, rootslased, taanlased ja soomlased, ülejäänud eurooplased reisivad vähem.
