AirBnB on turistide jaoks vabadus valida hotellide kõrval ka privaatset kodu- või korterimajutust, kohalike jaoks aga on see tihti ka põhjus lärmakate naabrite kannatamiseks, sest kunagi ei tea, kes järgmisena majutuma tuleb. Sellepärast, et kodurahu säilitada ja üüriturgu kontrolli all hoida, tahab Praha piirata AirBnB kasutust, lubades välja rentida vaid seda kinnisvara, kus ise elatakse.
Linnapäea sõnul on AirBnB vohamine põhjustanud turistide ülekülluse, mida varem reguleeriti hotellikohtade arvuga. AirBnB aga pakub majutuskohti piiramatult, paljud on ostnud kinnisvara vaid selle pealt teenimiseks ja linnas ise ei elagi, kirjutab The Guardian. Märtsis 2016 oli Prahas veel 5537 AirBnB majutuse pakkujat, mais 2018 aga juba 13 000. Voodikohtade arv on hüpanud 17 913 pealt 52 738-ni.
Praha on viimane linn, mis asus Euroopa Liidu pealinnadest jagamismajutust piirama. Amsterdam, Barcelona, Berlin, Bordeaux, Brüssel, Krakow, München, Pariis, Valencia ja Viin on pöördunud samuri Euroopa komisjoni poole palvega seadusega reguleerida jagamismajutust.
Aprillis 2018 kirjutas Reuters, et Palma de Mallorca keelas täielikult AirBnB majutuse, kuna see väljus kontrolli alt. Jaanuaris 2018 vähendas Amsterdam lubatud päevade arvu, millal võib oma kinnisvara AirBnB tüüpi keskkondades välja rentida, 60 päeva pealt aastas 30 päevale.
Kohalikke pahandab kõige enam (lisaks võimalikule kodurahu häirimisele võõraste poolt) see, et majutusrent tõstab kinnisvara ja üüri hindu, sest AirBnB-ga teenib omanik kordades rohkem, kui kohalikele välja üürides või kinnisvara kohalikele müües. Kokkuostjad on nõus kinnisvara eest rohkem maksma, sest AirBnB toob pärast suuremat tulu.
