Täpselt aasta tagasi juunis otsustasin ühel päeval sõita lennukiga Berliini, et veeta kiire kolmepäevane linnapuhkus. Piletid olid uskumatult odavad, vaid paarkümmend eurot ja lisandusid ka mingid lennujaamamaksud. Lennukist väljudes lõi jahedast Eestist saabudes kohe näkku üle 30-kraadine leitsak. Berliin oli rahvast juba lennujaamast alates üsna puupüsti täis, sest turismihooaja tipphetked oli just alanud. Kiirtee viis mind Uberiga kiiresti kesklinna äärde.
Peatusin kesklinnas Brandenburgi väravate lähedal suures rahvusvahelises hotellis, kus sain mugavalt ööbida 6. korrusel. Hotell oli väga korralik, vaatega suurele pargile kesklinnas. Iga hommik algas rikkaliku hommikusöögiga, kus teenindati lausa lauas.
Esimesel päeval sukeldusin Berliini vaatamisväärsuste tuurile. Külastasin kõigepealt muidugi sealsamas hotelli juures asuvaid Brandenburgi väravaid, kus igal ajal toimus mingi meeleavaldus või kontsert või lihtsalt turismigruppide kogunemine. Siis käisin ka Charlottenburgi väravate juures, muuseumisaarel, Reichstagis ja selle klaaskupli all, holokausti memoriaalis, Alexanderplatzil, Berliini katedraalis ja nõukogude ajast pärit inimesena pidi ära nägema ka kuulsa Checkpoint Charlie. Jalutasin läbi ka Tiergarteni, mis oli üks minu lemmikkohti Berliinis. Rohelus ja rahu olid teretulnud pärast suurt linnamelu, seal oli ka natuke jahedam, kui linnatänavatel.
Berliini tänavatoit oli tõeliselt kutsuv. Ma proovisin kuulsat currywursti ja nautisin magustoiduks künefet. Lisaks sain külastada Thai Parki turgu, kus sai proovida Aasia maitseid.
Muuseumite ja galeriide tuuril külastasin eriti huvitavaid Pergamoni muuseumi ja Saksa ajaloomuuseumi. Mõlemad pakkusid sügavamat ülöevaadet Berliini ja Saksamaa ajaloost ning kunstist.
Mul õnnestus tutvuda ka paari kohalikuga seoses tööga, mille pärast olin enne nendega üle Interneti suhelnud. Perekond elas Berliini läänepoolses äärelinnas. Alguses oli nendega suhtlemine pisut keeruline, sest nad olid üsna reserveeritud, kuid aja jooksul muutusid nad sõbralikumaks ja rääkisid oma elust Berliini läänepoolses äärelinnas, kus neil oli ridaelamu.
Ma ei saanud Berliinis külastamata jätta ka mõnda kohalikku baari. Ühel õhtul külastasin baari, kus oli tõeline rahvapeo atmosfäär. Inimesed laulsid laule, mille viis oli mulle isegi tuttav Eesti lauludest. Mõistsin, et paljud Eesti kõrtsilaulud on mõjutatud Saksa kultuurist. Seal baaris maitsesid hapukapsas ja kartulid täpselt samamoodi nagu Eestis.
Ühel päeval avastasin tänavaäärses poes hotelli lähedal väga hea seljakoti ning minu üllatuseks astus keegi hetk hiljem ligi ja küsis, kust sellist kotti saab. Selgus, et see oli kohalik, seega juhatasin teda samasse poodi, kust olin selle just leidnud. Oli tore näha, kuidas võõras inimene oli sama huvitatud kohalikust moest nagu mina.
Kokkuvõttes jätsid Berliin ja selle elanikud mulle vastakad muljed. Linna atmosfäär oli puhas ja kohati range, kuid sõbralikud vestlused kohalikega muutsid reisi meeldivaks. Mulle jäid eriti meelde suured lagedad alad ja pargid, mis olid tekkinud Teise maailmasõja ajal toimunud purustustest. Need metsad keset linna pakkusid värskendavat varju ja võimalust jalutada jahedas puude all.
Minu päikseline suvereis Berliinist oli täis avastusi, maitseelamusi ja kultuurikokkupuuteid. Kolme päeva jooksul sain kogeda paljusid linna vaatamisväärsusi, maitsta kuulsaid Saksa toite ning tutvuda mõne kohaliku elanikuga. Käimata jäi silmatorkavas Berliini teletornis, kuid sattusin paaril korral sinna alla purskkaevude juurde. Berliin jättis siiski mällu mälestused, mis jäävad püsima pikaks ajaks.
Reisi lõpuks tundsin, et kolm päeva Berliinis oli möödunud lennates ning päikselisel suvel oli aeg taas koju lennata. Lisaks odavale lennupiletile tundusid ka paljud kohalikud kaubad palju odavamad, kui Eestis. Seega kui tõesti õnnestub taas paarikümne euroga kohale lennata, tasub isegi toiduvärki sealt kaasa tuua.
