Link:
Äripäev, Puhkepäev, 28. juuli 2000
Kaido Einama
Eesti väikesaared on suvel veel üks väheseid kohti, kus ei pruugi lähima 500 meetri raadiuses silma hakata teisi telklaagreid. Selle eest võib kohata mereelukaid, looduskaitseinspektoreid või metsikuid lambaid, kellest õnneks ükski pole väga ohtlik.
Väikesaarele minnes tuleb enne ankru hiivamist kindlaks teha, ega tegemist ole kaitsealaga. Paljudele Väinamere laidudele minekuks, samuti põhjaranniku saarte kaitsealade, näiteks Kolga lahe kaitseala külastamiseks peab mõnikord taotlema kindlasti luba looduskaitseala haldajalt. Ka on olemas juba esimesed eralaiud, kuhu minekuks on vaja omaniku nõusolekut.
Looduskaitsjad annavad tavaliselt loa, kui saar on vaba või külastajate arv jääb lubatud piiresse ning aeg sobib lindude võimalikult väheseks häirimiseks. Omapäi saarele sattunuid ei hakata püssiga taga ajama, küll on aga pandud eeskirjade rikkujaid laiul ühiskondlikult kasulikule tööle looduse korrastamisel.
Meresõiduks valmis
Kui puudub oma purjekas või mootorpaat, tuleb laiule pääsemiseks see rentida. Rentimine on kallis ja nõuab ka laevajuhtimispabereid. Lihtsam on saada kaubale mõne kaluri või paadiomanikuga, kes kalapaadiga huvilised kohale toimetab ja kokkulepitud ajal mandrile tagasi toob. Selleks on vaja kas tutvusi või neid asendavat kopsakamat rahakotti. Mõne tuhande krooniga viiakse keskmise suurusega seltskond ka mandrist või suursaartest kaugematele väikesaartele. Kuid näiteks ranniku lähedal asuvale Pedassaarele ja tagasi võib mootorpaadiga saada ka ainult 40 krooni eest.
Kuna kaluripaadid kipuvad kipakad olema, ei tee paha kaasa võtta merehaiguse vastaseid tablette ja kuivikuid, mis aitavad muu hulgas peapöörituse vastu.
Milline saar valida?
Tallinna ümbritsevatele saartele regulaarliine enam ei käi, seega tuleb tellida laev või paat. Huvireisid Tallinna lahel maksavad 1500 krooni, kuid selle raha eest purjekaga veel näiteks Naissaarele ei pääse. Laeva üürimine algab 7000 kroonist. Mõistlik on ühendada mitu seltskonda laevasõiduks kas Naissaarele või Aegnale.
Aegna
Piisavalt väike saar, et ühe päevaga täistiir peale teha. Pommioht on väiksem, sest juba nõukogude ajal on saare metsi tallanud lugematul hulgal puhkajaid. Neist on järel praegu enamasti tühjad puhkemajad. Piritalt jõuab saarele ligi tunniga.
Aegnal on ilus liivarand, surnuaed, hulk õhkulastud suurtükipatareisid ja keskus, kust saab ettetellimisel süüa.
Naissaar
Huvitav ja ohtlik. Kohale saab mõnetunnise meresõiduga, Piritalt alustades tuleb ületada tiheda liiklusega Tallinna–Helsingi laevatee. Saarel sõidab rong, saab ennast sooja veega pesta, ööbida motellis või telklaagris. Kuna Naissaart on iga sõja ajal mineeritud, ei tasu omapäi ringi luusida, kuid mööda märgistatud matkaradu liikumine olevat ohutu. Siiski võib ka Lõunaküla eurorajal matkates leida tee äärest torpeedode ja miinide roostes keresid. Hulljulgetest ränduritest annavad märku lõkkeasemed, kus konutab mõnikord ka roostes pommikest.
Saar on piisavalt suur, ühe päevaga seda läbi ei käi. Lõuna-matkarada on parasjagu ühepäevase retke pikkune, põhjatipu poole viib kitsarööpmeline raudtee.
Saarel tohib telgi üles panna ainult ettenähtud laagriplatsil ja sadamast saabujale teatatakse, et telkida võib vaid looduspargi loal. Loa saab makstes ca 25 krooni telkimistasu.
Prangli
Võimalik tutvuda saare põlisasukatega, saarel on ka turismitalusid, postkontor, sadamas kalatehas ja saare keskel kauplus. Kalurikülades on pealinlaste suvilaid, saarele pääseb Kaberneeme poolt Neeme küla sadamast (umbes 15 km).
Pedassaar
Imeilusa liivarannikuga surfajate meelispaik. Salmistu rannast võib saart ja seal toimuvat lausa silmaga näha. Salmistu sadamast on saarele alla pooleteise kilomeetri, hulljulged rändurid teavad rääkida, et saarele saab ka läbi mere kitsast luiteharja pidi vees liikudes, kus sügavust tasase lainega rinnust saati. Saar asub Kolga väikesaarte kaitsealal, seega iseseisvalt laagriplatsi rajada ei tohi. Salmistu sadamast viib mootorpaat kohale viie minutiga, edasi-tagasi ots maksab 40 krooni.
Pedassaarest idas asuvale Mohni saarele on Viinistu sadamast ca 5 km. Peale majakavahi pole saarel tavaliselt kedagi. Mohnil on lahtised liivaluited ja kivikülvid ning rannajärved.
Kuradisaar
Asub Käsmus ja on mandrile nii lähedal, et tavaliselt pääseb sinna paadita. Tuleb vaid sumbata kivise põhjaga meres, vööst saadik vees, ja pärast alla kilomeetrist matka jõuate piklikule saarele, mille mõlemad kaldad on keskosast näha. Saarel on männimets ja põhjatipus üksikud puud roostikuga.
Osmussaar
Eesti loodepoolseim maatükk. Dirhami sadamast pääseb sinna mõne kaluripaadiga, kaugus mandrist on ligi 9 km. Dirhami sadamas räägivad kalurid saare kohta meremehelugusid: sinna lähedale on palju laevu uppunud ja saarel elavat metsikud lambad, kellel mingi iseäralik haigus küljes, mida ei osata ravida ja mis võivat ka inimestele külge hakata.
Saar on eriline, sest seal on nii pankrannikut kui ka täiesti soostunud madalat ala paljude järvekestega. Saarel on Osmussaare maastikukaitseala, omapäi minek tuleb kooskõlastada looduskaitsjatega.
