Linke:
- Valuutakonverter: CNY täna
- Reis Hongkongi ja Hiinasse 2000
- Postimees: reis Hiinasse ja tagasi 2000
- Reisiprofid käisid Hiinat avastamas 2001
- Lõuna-Hiina espitsjoon 2003, piltidega reisikiri
Hea teada:
- Rahvaarv - 1,3 miljardit, neist ligi 94% han-hiinlased
- Ajavahe - suvel 5, talvel 6 tundi
- Parim külastusperiood - aprill-mai ja september-oktoober
- Reisipakett Pekingisse alates 15 000 kroonist
- Pudel õlut alates 4 yuanist
- Pudel klassikalist veini alates 22 yuanist
- Pudel riisiviina alates 18 yuanist
- Kergem lõuna traditsioonilises restoranis alates 30 yuanist
- Bussipilet linnas 0,5 yuani
- Taksosõit 4 km 10 yuani
- Mõned hiinakeelsed väljendid
- Mis Su nimi on? – Ching Wén nin gwéi sying
- Minu nimi on... – Wo mingzi jyáu (shi)...
- Vabandust, et tülitan – Dúi bú chí, Da ráo ning la
Äripäev, november 1999
Raivo V. Raam
Pole magusamat aega Hiinasse sattumiseks, kui mõne riikliku tähtpäeva eelne periood. Ja Hiina RV 50nda juubeli tähistamiskampaania oli just üks selliseid. Kevadel Pekingis käinud kurtsid, et paljud turismiobjektid olid tellinguis ja neile ei pääsenud ligi. Septembri viimaseks nädalaks oli aga kogu ehitusrämps Hiina pealinna peatänavailt ja väljakutelt eemaldatud ning asendatud kommunistlikule ideoloogiale kohase butafooriaga. Värvilised purskkaevud mängisid lisaks patriootilistele marsihelidele ka Lääne klassikat. Idüll mõnusast olevikust ülihelge tuleviku ootuses pidi täitma nii miljonite hiinlaste, kui tuhandete välisturistide südamed. Öösiti harjutati aga peatänavail pidupäeva paraadiks. Ja 1.oktoobri hommikul suleti ligi 100 km2 suurune kesklinnaosa lihtsurelikele sõltumata nende rahvuslikust või rassilisest kuuluvusest, religioonist või seksuaalsetset eelistustest. Pool miljonit paraadil osalejat ja pealtvaatajat valgusid linna südamesse eranditult kutsete alusel.
Kapitalismiga ristatud sotsialism
Hiinat pole võimalik lühidalt iseloomustada, sest see maa on nii ulatuslik ja mitmepalgeline. Kõrvuti geograafiliste eripäradega, torkavad silma kultuurilis-religioossed ja majanduslik-poliitilised erinevused. Isegi Pekingi ühel tänavalõigul jalutades tekib tunne, et ajuti oleksid sa nagu nõukogudeaegses Moskvas , siis jälle New Yorgi pilvelõhkujate all. Ning kui sa korra kõrvaltänavasse põikad, tunnetad, et oled tõeliselt asiaatlikus agulis, kus poris ja rämpsus müttavad pilusilmad püüavad välismaalasele kaupu müüa, millele ei oska mõnikord isegi nime anda. Seega on Hiina mõistetamatu segu kõigest siin maamunal leiduvast.
Selge on vaid see, et kui majanduses püüavad kapitalistlikud vormid üha enam ja enam sotsialistlikke välja pukseerida, siis poliitilises süsteemis ei saa reformidest veel rääkida. Õigemini taandub selles valdkonnas kõik endiselt ideoloogiale ja propagandale. Samas tundub, et suur hulk hiinlasi on sellise ristsugutisest sümbioosiga rahul - ei maksa unustada, et ainuüksi töötute hulk moodustab Hiinas 7,5miljonilise, ehk siis kogu Baltikumi rahvaarvuga võrreldava inimarmee. Ükski riik ei saa sellist massi lihtsalt ignoreerida või ajaloo prügikasti visata. Ja Hiinas paistab sotsiaalne süsteem veel toimivat - äsja tõsteti töötute abiraha 253 yuanini (480 EEK-i) kuus. EL-i pürgival ja euroopalikku demokraatiat ametlikult järgival Eestil peaks lausa piinlik olema maksta ca 3-5 korda kõrgema elatustaseme juures oma töötutele väiksemat abiraha.
Progressiivsemad noored ootavad loomulikult muudatusi ka maa poliitilses elus. Nad on veendunud, et tulevikku on ainult mitmekülgse ja hea haridusega inimestel. Nad tunnevad kaasa töölistele ja talupoegadele, kes ei suuda oma lastele eesrindlikku haridust anda - see mass olevat määratud tuleviku "helges" kapitalismis lihtsalt virelemisele.
Töölisnaine kalastab keisripalees
Hiinas ringi vaadates tekib imelikke mõtteid sellest, mida kõike sotsialism võimaldab, kuid kapitalism ja lääne tüüpi demokraatia tõenäoliselt mitte. Nii näiteks püüab töölisnaine rahumeeli kala ajaloolises keisri suveresidentsis. Tohutut jalgrattaarmeed nähes küsisin ühelt üliõpilasneiult, kuidas nad talvel lumega sõita saavad. "Aga meil on ju töölisi piisavalt, kes lume (käsitsi) tänavatelt ära roogivad," vastas küsitletu siira iseendastmõistetavusega.
"Töörahva diktatuur" võimaldab ka kuritegvuse madala ning prostitutsiooni ja narkomaania pea olematul tasemel hoida. Samamoodi leitakse ka potentsiaalsele ühiskonna kõntsakihile tööd ja leiba. Meil kaklevad sellised juba ammu prügikastide juures paremate palade nimel ja traumeerivad siis uut tüüpi liinibussides teisi kodanikke oma välimuse ja "lõhnabuketiga".
Mida aga sotsialism ei võimalda? Näiteks enam kui ühe lapse sünnitamist. Kui äpardus peaks juhtuma, siis kaasnevad kohutavad kulud, kuna teise lapse jaoks on kõik (arstiabist hariduseni) kättesaadav vaid ülikallis erasektoris. Sotsialism ei võimalda ka kodutust - või olid sellised inimesed Pekingis väga osavalt ära peidetud. Kurb, kuid sotsialism ei võimalda ka puhtaid ühispeldikuid.
Mida võimaldab aga kapitalism? Kõigepealt ahnetel inimestel rohkem raha teenida, et see siis üksikutes lõbustusasutustes (näit diskod) neilt turumajanduslike hindadega ära võtta. Kapitalism võimaldab ka Lääne totrustel kanda kinnitada - Mc Donalds ei paku Hiinas sugugi mitte riisi ja magushapus kastmes värsket pardifileed. Ikka sedasama junkfoodi, mida Viru tänava otsaski! Kapitalism võimaldab Hiina suurlinnades kehtestada ka hingematva koeramaksu - 2000-3000 yuani eest saab koerapidamisloa ja siis tuleb hakata maksma mõnesajakroonist kuumaksu. Koer ise peab olema aga hästi tilluke. Jääb vaid lisada pekingi paleekoera kutsika maksumus - 8000 yuani. Kokkuvõttes läheb koerapidamine kallimaks kui isegi lubamatu teise lapse üleskasvatamine.
Kuidas hiinlane elab?
Käärid maal ja suurlinnas elava hiinlase elatustasemes on vähemalt samasuured kui Eestiski. Maad hariv hiinlane hoiab endal küll pooleldi naturaalmajanduslikul põhimõttel hinge sees, kuid midagi erilist lubada ei saa. Ametliku statistika kohaselt oli hiinlase aastapalk 1997.a. maal 2090 ja linnas keskmiselt 5160 yuani. Suurlinnades teenivad aga inimesed tunduvalt rohkem. Välisosalusega firmades pidavat hinnatuimate juhtivtöötajate kuupalk üle 10 000 yuani ulatuma. Pekingi tänavapilti ilmestavad loendamatud uued autod, mille muretsemiseks peab vähemalt kellelgi piisavalt raha olema. Samas ei saa unustada, et kui ka ainult 1% hiinlastest kuulub kohalikke olusid arvestades nö "ilusate ja rikaste" klassi ehk siis Lääne mõistes keskklassi alumisse ossa, moodustab see siiski ei vähem ega rohkem kui 13 miljonit tarbijat. Ja võrreldes Eestiga on see juba arvestatava suurusega turg.
Giidi sõnade kohaselt elab tüüpiline hiina pere Pekingis ca 40 m2-l, ärkab igal hommikul kella 5-6 paiku, harjutab tänaval või parkides taijid (NB! noored ei pidavat enam kontsentreerumisega hästi hakkama saama), söövad veega keedetud pärmitaignapallikesi ja samamaitsetut riisisuppi, istuvad mitte just kõige uuema jalgratta selga või liinibussi, ning sõidavad tööle. Õhtul alates 17.00 tulevad töölt, valmistavad kobedama õhtusöögi ning veedavad aega pere keskel. Üksteisel külaskäimise kommet pole, noored kohtuvad väljas - söögikohtades või siis diskodel. Diskod ja baarid asuvad sageli suure aiaga piiratud alal (nagu nõukogude sõjaväeosad meil), on interjöörilt küllalt läänelikud, kuid selleks, et seal toimuv liiga "kapitalistlikult roiskuvaks" ei läheks, on palgatud kolmekordne miilitsavalve.
Kohustuslik reisiprogramm
Kuigi ametlikult on turistide jaoks avatud suurem osa Hiinast, püüavad reisibürood juhtida välisturiste sinna, kuhu Hiina riik valdavalt soovib. Selleks on koostatud tüüpmarsruudid ja kui mõni turist avaldabki tahet midagi spetsiifilist näha, pakuvad reisibürood ikkagi neidsamu valmis marsruute. Poole- kuni ühepäevaste ekskursioonide hinnad on mõõdukad, jäädes 30-60 USD vahele. Kui aga teha paaripäevane ekskursioon näiteks Pekingi ümbruskonda, maksab turist vähemalt 150 dollarit, kui ta just ei kauple välja lihtsakoelist öömaja hiinlastele mõeldud hotellis.
Kuna eestlastel on odavaim ja lihtsaim võimalus Hiina külastamiseks üle Helsingi Pekingisse lennata, siis olgu siinkohal ära toodud tähtsamad objektid just pealinna kandis. Tüüpmarsruudid Pekingis sisaldavad Taevase Rahu väljaku (Tian` an Men), Keisripalee (nn keelatud linn), Taevatempli, keiserliku suvepalee külastust. Täiendavalt tassitakse turist huvi korral Pekingi ooperisse, traditsioonilisse hiinlaste linnaossa hatungi ning ühel õhtul pekingi parti sööma. Hiina müüri on võimalik vaid neljas kohas külastada - tavaliselt viiakse turist lõigule, mis asub Badalingi lähistel. Sama päeva sees külastatakse ka Mingi dünastia haudasid. Kes tahab aimu saada sellest, kuidas elatakse väljaspool pealinna klantsitud tänavaid, sõitku rongiga Chengde`sse, mis on Tartust suurem, kuid Tallinnast väiksem linn. Chengde asub maalilises paigas madalate mägede vahel, siit leiab Qingide dünastia suveresidentsi ning linna lähikonnas seitse templit. Üks neist, Putuozongcheng, on Lhasas asuva kuulsa Potala väiksem koopia.
Kas teadsite, et:
- Han-hiinlased on maa defitsiidile vaatamata tasandiku- ja orgude rahvas - mägedes nad ei ela ega hari enamasti isegi põldu.
- Hiinas elab han-hiinlaste kõrval 55 vähemusrahvust, kellest paljude (näit tiibetlased, mongolid, huid, uiguurid) rahvaarv ületab eestlaste arvu mitmekordselt.
- Hiina perekond peab ühe-lapse poliitika tõttu rasestumise ette planeerima ja selleks riikliku loa saama.
- Hiinlased ei abiellu teisest rassist inimestega meeleldi, kuna need eritavad ebameeldivat higi lõhna, omavad liiga karedat nahka ning erinevad liialt oma kommete ja traditsioonide poolest.
- Oma südameis on hiinlased kogu aeg pigem budistid kui kommunistid olnud.
- Hiinlane võib saada küll budistlikuks mungaks, kuid mitte kunagi laamaks.
- Hiinlastele ei meeldi see, et tiibetlased ainult 2 korda aastas pesevad.
- Pekingis jt suurlinnades on koerte (NB! ainult väikeste) pidamine võimalik erilubadega ning läheb tänu maksudele kallimaks kui lapse üleskasvatamine.
- Hiinlased saavad talv läbi jalgratastega sõita, kuna töölised pannakse käsitsi jalgrattateid rookima.
(väljavõtted giidide jutust)
Hiinas on keelatud:
- pildistamine lennukist
- 16 mm filmikaamera riiki kaasavõtmine
- pornograafiliste toodete omamine
- teenindajatele jootraha andmine
- rahvusliku valuuta eraisikutelt ostmine
- hiinlaste kutsumine oma numbrituppa hotellis
