Linke:
Hinnad:
- Strasbourgi rätik 40-60 FRF
- EC sümboolikaga sinine vihmavari 80-100 FRF
- Strasbourgi postkaart 2-4 FRF
- lõunasöök restoranis: 45-65 FRF, gurmaanile kuni 85 FRF (1995)
Päevaleht, 1995, elu, reede, rubriik "VOJAAZH"
Kaido Einama
Paljude turismilinnade linnavalitsused on mõistnud, et iga turist, kes linna külastab, toob kaasa raha ja jätab selle heal juhul isegi maha, kui midagi huvipakkuvat leiab.
Selle huvitava leidmiseks surutakse külalisele pihku turistipass, millel loetletud lugematul hulgal soodustusi, mida passiomanik kasutada saab. Selline mitteametlik "pass" maksab Strasbourgis 50 prantsuse franki.
Europealinn Strasbourg üllatab turiste kõige rohkem sellega, et igal vabal tänavanurgal käib mingi ehitus. Isegi vanalinn on kohati tihedalt tellinguid täis, sest Euroopa Nõukogu peakorteri asukohalinn peab esinduslik välja nägema.
Turistidele peetavatel linnaekskursioonidel alustatakse linna tutvustamist kindlasti sellest, kui tähtis oli 14. sajandi teisel poolel suure silla ehitamine üle Reini jõe. See muutnud väikese linnakese elu järsult - Strasbourgist sai tähtsate Põhja-Euroopasse viivate kaubateede ristumiskoht. Seepärast on linn olnud kord Saksamaa, kord Prantsusmaa võimu all, nii et tänavapildis on kohati raske aru saada, kas asutakse Saksa või Prantsuse linnas. Seetõttu, et Strasbourg asus Euroopa maismaa "kahe vägeva" piirimail, sai ta ka 1949. aastal Euroopa Nõukogu asukohaks. 1979. aastast asub Strasbourgis ka 9-liikmeline Euroopa Parlament.
Strasbourgi Jumalaema kirik
meenutab pooleldi Pariisi samanimelist katedraali, selle vahega, et viimasel on mõlema torni tipud lõpuni välja ehitamata, Strasbourgi katedraaliga aga jõudsid ehitajad kaugemale, mis sellest, et aega läks mitu sajandit. Üks kahest kellatornist on siiski lõpetatud ja küünib 142 meetri kõrgusele.
Turistipass taskus, võib õhtuti katedraali juures nautida heli- ja valgusshow-d, kuhu kogunevad tavaliselt Strassbourgi noored ja põhiliselt prantslastest romantilised turistid. Neid leidub kiriku sisemuses ja ümbruses - õhtuti on seal tõeliselt müstiline valgus, eestlase jaoks ebaharilikult suur gooti katedraal oma hiiglasliku roosakna ja vitraaþidega. Ja astronoomiline kell, mis on sajandeid jumalakartlikke inimesi lummanud. matemaatikute, astronoomide, kellasseppade, maalijate ja skulptorite ühistööna valmis tehniline ime, mis täistundidel esitab väikeste kujukeste etteastes etenduse. Iga 60 minuti tagant väljub kella sisemisest Kristuse kujuke, mis surmab pealtvaatajate nähes Surma. Igal veerandtunnil helistavad neli naisfiguuri kellakesi ja tähistavad inimese nelja iga. Keskpäeval väljuvad ajanäitajast apostlid, et Kristusel õnnistust saada. Seejärel õnnistab Kristus kogu rahvast.
Laevaga Illi jõel
Strasbourgi läbib mitmeharuline Illi jõgi, mida ületavad paljud sillad. Mingil määral meenutab see isegi Pariisi Seine'i, kuigi majad jõe ääres on liiga saksapärased. Sildade alt saab läbi sõita Seine'il seilavatele turistilaevadele sarnaste veesõidukitega, piletiraha polegi vaja maksta, kui taskus on turistipass. Põhiliselt saksa turistide elevil hüüatuste saatel läbib laev ka lüüsi, mis reguleerib linnast läbi voolava vee hulka ja taset.
Eurobürokraadid on varju tõmbunud
Tihti võib juhtuda, et tavalise turistina Strasbourgi vanalinnas seigeldes ei märkagi, et ollakse europealinnas. Euroopa Nõukogu peakorter jääb vanalinna iidsete tänavate äärest üsna kaugele, kuhu jala on rohkem kui tunni tee. Asjalik on nõu küsida sellestsamast turismiinfo punktist, kust turistipass on ostetud. Või prantslastelt-linnakodanikelt, kes uskumatult hästi valdavad inglise keelt. Teejuhataja sõrm jookseb mööda turistile antud kaarti ja jääb pidama selle serval - "Siit veel mõni kilomeeter edasi ja oletegi kohal," juhatatakse kätega oletatavat asukohta kaardi servalt edasi näidates. Huvitav, et ka turistipassis pole märgitud tasuta ekskursiooni Euroopa Nõukogu peakorterisse.
Kui lõpuks siiski mööda Illi kallast kohale on jõutud, võtab väsinud turisti vastu pikk lõputuna näiv Orangerie'park. Inimtühi, vaikne ja üldsegi mitte Euroopa üht tähtsamat keskust meenutav.puude vahelt paistab vasekarva läikega modernset kindlust meenutav ehitis - 1967. aastal ehitatud Palais de l'Europe. Hiiglaslik maja sisaldab parlamendisaali, lõputult eurobürokraatide office-eid, koridore, istungitesaale...
Alles majale tiiru peale tehes on näha, et tegemist on omaette linnakesega. Kuskil ehitatakse mingit hiiglaslikku ehitis, mis peaaegu sama suur kui Palais de l'Europe ise, pargiroheluses on eurohooneid hajutatuna ebatavaliselt palju. Kogu kompleks on 12,5-l aakril, Orangerie' nimelises pargis, mille ühes otsas asub Inimõiguste Palee.
Eurokaubad
Tõeline eurooplane ei jäta Strasbourgist ostmata Euroopa Ühenduse sümboolikaga mitmesuguseid kaupu, mida saab põhiliselt ainult Strasbourgist niivõrd suures valikus. Sinised vihmavarjud kollaste tähtedega ringis, siidrätikud, kellad "Euroopa ajaga", lipud, särgid.
