Pühapäevaleht, 08. juuni 1997.
Gunnar Press
"Praegu on õues palav küll, aga öö poole läheb külmaks," muretseb hotellipidaja. "Kui kavatsete välja minna, pange midagi soojemat selga, noormees!"
"Aga mis ma ütlesin!" rõõmustab pisike pilusilm mõne tunni möödudes. "Siinmail on ikka nii - pärast päikeseloojangut langevad kraadid järsult."
Mehike marsib hüpleval sammul kuldäärisega termomeetrini ning näitab sõnadele kinnitust: päevasest 37 kraadist pole järel rohkem kui 27. Põhja-Euroopast tulnu pühib kohkunult higi.
Ekvaatorilähedane Singapuri Vabariik koosneb ühest enam-vähem korralikust ja 58 minisaarest, jäädes pindalalt Hiiumaale alla. Täpset suurust ei saa nimetada, sest inimkäed võidavad olude sunnil igal aastal merelt veidi maad juurde.
Singapuri samanimelise pealinna elanike arv on Kärdla omast pooltuhat korda suurem. Eriti punktipealsed ei taheta siingi olla, sest kolme miljoni asukaga riigi ükski sopp ei jää pealinna kaubandustänavast Orchard Roadist kaugemale kui Pääsküla Lasnamäest ning igaüks võib end linnakodanikuks pidada.
Kasinale kasvule vaatamata on Singapur Kagu-Aasia rahandus-, äri- ja tööstuskeskus ning evib geograafiliselt briljantsesse asendisse sündinuna erakordselt suurt sadamat - korraga seisab kaide ääres 700 laeva.
Mandriga ühendab Singapuri kilomeetrine tamm, mis algab piirivalveputkaga. Eesti passi ettenäitajaid koheldakse paremini kui Soomes: külaskäiguks, mille pikkus ei ületa kaht nädalat, pole sissesõiduviisat vaja.
Mister Raffles lõi linna ja läks ajalukku
Eestlane teab, kui himura pilguga kaubateedel paiknevaid pisiriike vaadatakse ja vallutada püütakse - Singapur pole erand. Midagi tõeliselt vägevat tahtis temast luua Briti ohvitser Thomas Stamford Raffles, kelle mälestussammas paikneb nüüd parlamendihoone vahetus läheduses ning kelle nime kannavad kõrgeimate hoonetega linnaosa ja Singapuri väärikaim hotell.
East India Companys teenides otsis Raffles sobivat paika Lääne ja Ida Kaubandusvärava loomiseks. 1819. aastal saabus ta pärast ümberkaudsete saarte kaardistamist Singapuri saarele. Tänase miljonilinna kohal elanud tollal sadakond kalurit.
Raffles pani aluse nii linnale kui East India Company sadamale, kogu saar jäi enam kui sajandiks inglaste kontrolli alla.
1832 tõusis Singapur Suurbritannia koloniaalvalduse Straits Settlements (Singapur, Penang ja Melaka) keskuseks. Kiirelt arenev vabasadam meelitas ligi nii Aasia, Euroopa kui Ameerika kaupmehi, eriti jõuliselt tungisid Singapuri majandusellu hiinlased.
Kolm aastakümmet peaministritoolil
1860. aasta rahvaloendus näitas, et elanike arv on neljakümne aastaga kasvanud 81 000-ni. Etnilises koosseisus domineerisid hiinlased, ning nii on tänini: 78 protsenti rahvastikust määratleb end hiinlase, 14 malailase ja 7 indialasena.
Pärast Teise Maailmasõja ja üle kolme aasta kestnud Jaapani okupatsiooni lõppu sai Singapurist kroonikoloonia, 1959. aastal Rahvaste Ühenduse autonoomne üksus. Aastal 1963 astus Singapur Malaisia Föderatsiooni, ent tüdines kaasliikmete vaesusest ja poliitilistest ambitsioonidest kiiresti. Kahe aasta pärast, kui Singapur pidi liitriigi rikkaima piirkonnana tasuma suurema jao föderaalvalitsuse kuludest, ent omas 159-liikmelises parlamendis vaid 15 kohta, iseseisvus väikeriik lõplikult.
1959. aastal peaministriks tõusnud Cambridge'i haridusega jurist Lee Kuan Yew oli poliitikamerel edukalt seilanud ning juhtis valitsust joonelt 1990. aastani. Noor riik ületas sisemised kasvuraskused ning jõudis selle maailma vägevate hulka.
Malaisiast tullakse hommikul naaberriiki tööle
Singapuri fenomen põhineb ärihaide läbilöögivõimel, ent uskumatult suur on ka tööstuse osakaal. Peaaegu kogu tooraine veetakse sisse, lõviosa toodangust välja. Esindatud on tööstusharud elektroonikast ja optikast laevaehituse ja musta metallurgiani. Põllumajanduslikult kasutatavat maad olla riigis vaid 10 ruutkilomeetrit, ometi mahtuvat sellele istandused ning 400 000 siga ja neli miljonit kodulindu.
Põhiosa sisemaisest kogutoodangust langeb pideva turistidevoolu tõttu teenindusele - aasta jooksul Singapuri külastavate turistide arv ületab mitmekordselt riigi elanike arvu.
Töid, mis kvalifikatsiooni ei nõua, võivad teha ka Malaisia asukad. Hommikutunnil näeb Johori tammil tillukeste mootorrataste uputust - malaisialased tulevad naaberriiki tööle.
Prillid ninale ja Euroopa poole!
Äri, tööstuse juhtimist ja paljut muud eelistavad Singapuri noored õppida Lääne-Euroopas. Õhtuses tänavakohvikus pärib Euroopa-uudiseid äsja abiellunud noorpaar. Tüdruk kõõlub poisi küljes, nagu ei kavatseks iial lahti lasta, aga räägib, et kallis kaasa sõidab peagi kolmeks aastaks Londonisse, ülikooli.
"Ma poleks temaga iial abiellunud, kui ta Euroopa haridust ei ihkaks," läheb leebe olend ühtäkki veidi sõjakaks. "Isa ei lubakski mõne muidumehega paari minna. Meie pere tavad näevad ette, et õppima sõitnud mees oodatakse igal juhul ausalt ära, saagu hiljem mis saab."
Õppimine on Singapuris püha. Ka tüdruk ise tahab haridusteega Euroopasse jõuda, aga mitte kauemaks kui aastaks. Esialgu rahuldub ta Singapuri Rahvusliku Ülikooliga, kus õpib umbes 18 000 tudengit.
"Kas oled tähele pannud, kui palju meil prille kantakse?" küsib tüdruk kavalalt ja puhkeb naerma: "Minu meelest on neist prillidest enamik tavaliste klaasidega, kuid prillid tunnistavad teadmistejanu - neid on väärikas kanda." Midagi sarnast seletab Ain Lutsepa Majesteet mõni päev hiljem M-klubis.
Sülitajale trahv, vargale kaigas
Äritänav Orchard Road on mitu miili pikk, ent kaubamajade kett ei katke. Mõnes lõunamaises riigis vohaks sellistes oludes mustus ja korralagedus, ent mitte Singapuris. Tänavad oleks kui äsja mister Properi lapi alt tulnud.
Karm värk - Singapuris ootab karistus mitte üksnes prahiloopimise, vaid ka mahasülitamise, avalikus hoones suitsetamise või tualetis vee tõmbamata jätmise eest.
Hullem on lugu siis, kui raske kuritööga vahele jääd. Eestlased vaidlevad, kui leebelt tuleks Euroopalt pai saamiseks mõrtsukatega ringi käia, singapurlastel on sotid klaarid: mõrvarit ja uimastikaupmeest ootab surmanuhtlus. Kuritegevust olevat tõesti vähem kui mujal.
Nn. keskmiste kuritegude eest antakse Singapuris lihtsalt kaigast. Tunamullu mõistis kohus teismelisele ameeriklasele Michael Fayle autode lõhkumise eest kuus hoopi. President Clinton oli šoki äärel ja palus alamale armu. Kohtuhärrad tulid kõrgele palujale veidi vastu, aga neli tutakat sai paha Mike ikkagi. Krokodill astub paradiisist pannile
Puhtuse kõrval hindab Singapur rohelust - majanduse areng ei tohi looduse tasakaalu rikkuda. Parke ja kaitsealasid kohendatakse ja laiendatakse, teravale ruumipuudusele vaatamata rajatakse uusi. Linna kaunistab Singapuri Botaanikaaed, kus kasvab sadu maarjamaalasele tundmatuid pirakamaid ja pisemaid puid, linnaelanikud ise imetlevat taimi, mis meile igapäevastena tunduvad.
Botaanikaaia uhkuseks peetakse orhideedeaeda. Peenraid uuriv lillesõber võib kokku lugeda veerand tuhat orhideeliiki ja -hübriidi. Siin kasvab ka rahvuslill - purpurpunane Vanda Miss Joachim, orhideehübriid, mis leiti 1893. aastal kellegi Agnes Joachimi aiast.
1963. aastal algas rahvuslik puude istutamise kampaania ning hiljuti võis Puhkeparkide Valitsus raporteerida: kasvama on pandud 750 000 puud, haljastatud 4268 hektarit.
Lee Kuan Yew' valitsuse järgmise, puhta jõe kampaania käigus taastati isegi Singapuri jõe kalavarud. Kummati kirtsutati ka nina, sest koos moonapaatide ja kaldaäärsete müügiputkadega kaotas jõgi värvikirevust ja elurõõmsat melu.
Loodus on inimesega rahul ja laseb end imetleda. Singapuris loendatakse sadu linnuliike, sisserändavaid tiivulisi võlub pisiriik samavõrd kui turiste. Nende süvavaatlusi võib läbi viia nii eksootilises paigas kui mangroovi- ehk manglipuurabas.
Kaunis ja asjalik käivad käsikäes. Jurongi Krokodilliparadiisis naudivad kiskjad naturaalses looduses elamise võlusid, kuid keegi ei püüagi varjata, et krokodillinahast tehakse kallihinnalisi käekotte ja jalatseid. Mis seal varjata - Paradiisi peasissekäigu juures asuv restoran serveerib krokodilliliha, lisades reklaami, et hõrgutis ravib edukalt astmat. Paarkümmend festivali aastas
Singapuri elanik lustib alkoholivabalt, kuid värvikalt ja pikalt. Aastakalendrist leiab paarkümmend festivali, uhkeim tähistab hiina kalendri uusaastat, kestab 15 päeva ja lõpeb suure peo Chap Goh Mei-ga. Festivali esimesel laupäeval toimub Orchard Roadil kõikidest maailmajagudest saabunud külaliste osavõtul tänavakarneval. Televisioon teeb veidralt rongkäigult otseülekande, tänavaveeres juubeldab kuuekohaline arv pealtvaatajaid.
Turistile pakub vingeima elamuse Marina lahes toimuv Draakoni Paadifestival, millega mälestatakse Hiina 4. sajandi luuletajat ja riigimeest Qu Yuani, kes uputanud end protestiks poliitilise korruptsiooni vastu. Inimesed loopinud tookord vette riisi ja pikantse lihaga täidetud bambuselehti, et kalad sööks neid, mitte siitilmast lahkunud luuletajat.
Nüüd saabuvad riigi igast nurgast, aga ka USAst ja Euroopast kiired paatkonnad, et Qu Yuani mälestuseks võidu kihutada - paatidelt ei nõuta üksnes väledust, vaid ka eriskummalist väljanägemist, eriti hinnatakse draakonipäid.
Voorimees kasutab mobiiltelefoni
Rohelus ümbritseb nii Singapuri vanimat ja auväärseimat, 109 aastat tagasi ehitatud Rafflesi hotelli, kui tema kõrvale sirgunud noort sugulast, 73-korruselist Westin Stamfordi, väidetavalt maailma kõrgeimat hotelli. Raffles Place'i hiigelhoonete külje alt algavad Hiinalinna madalad majad. Pagoodi varjus palvetav isand tõstab pilgu taeva poole - pühakoja taga katab sinitaevast pilvelõhkujate räga.
Nii ei pane rändur õhtul imeks, kui teda sõidukisse meelitav rikša äkki põuest mobiiltelefoni välja urgitseb. Kujutlege, kuidas too atraktiivsetesse vaeseriietesse lapitud märter võiks Eesti taksojuhi kombel antenniga riistapuusse kõnelda: "Halloo, kiisu! Rikša number 28 jääb kahekümne minuti pärast vabaks Orchard Roadi ja Dhoby Ghauti ristil. Praegu võtsin peale ühe habetunud paksu. Ära muretse, näib, et on maksujõuline."
Tiiger näitas end ja lõvist sai vapiloom
Legend räägib, et meie ajaarvamise seitsmendal sajandil astunud saarele Palembangi prints Sang Nila Utama. Kroonikandja märganud "väledat ja ilusat, punakalt läikiva kerega mustapäist looma, kes oli kasvult sokust suurem." Küllap vahtis saabunu tõtt tiigriga, ent rumalad nõustajad esitlesid looma lõvina, ning vaimustunud prints nimetas uue haldusala Singa Puraks, sanskriti keeli Lõvi Linnaks.
Lõvi triibuline sugulane ajanud eelmisel sajandil Singapuri elanikele hirmu nahka. Tiigrid ujusid kohale Malaisiast, luusisid päevavalgel dþunglis, kogudes pimeduse saabumiseks ja ohvrivalikuks jõudu. Arvati, et tiigrid murravad aastas 350 inimest, ning meelelahutusasutused ei julgenud hilisel tunnil tegutseda. Hirm algatas ägeda jahi, mis kestis 1902. aastani - siis leidnud püssikuul Rafflesi hotelli maa-alalt Singapuri viimse tiigri.
Singapuri sümboliks jääb lõvi, ehk küll tema veidi narritud eksemplar: nimelt on Merlioni-nimelisele isasloomale tagakäppade asemele kalasaba kasvanud. Koheva lakaga kaheksa meetri kõrgune Merlion istub püha valvurina paigas, kus Marina lahest saab Singapuri jõe suue ning algab uhke linn. Kuigi loomade kuningas pole saarel kunagi elanud, sobib tema nimi väikesele imedemaale hästi.
