Loodusturism pilvelõhkujate linnas

Linke:

Hinnad:
- Singapuri saab lennata Finnairi, SASi ja Lufthansaga, edasi-tagasi pilet maksab 10 000–11 000 krooni.
- Kui ihkad ülimugavust ja valid tipphotelli, näiteks maailma kõrgeimaks peetava 73-korruselise West Stamfordi, maksad hingehinda. Mõõdukuse piiridesse jäädes pole Haapsaluga olulist hinnavahet.
- Paarisaja krooni eest võid osta bussipileti, sõitmaks läbi Malaisia; sealnegi viisa antakse piiripunktist.
- Soosituima suveniiri - Singapuri linna valvava kalasabaga lõvi - võid kotti pista ka 15 kohaliku dollari eest.

- Külasta tingimata Singapuri ööloomaaeda, kus pimeduselembesed kiskjad eksponeeruvad loomulikus võitluskeskkonnas; hind kõigub, ent kui lennukipilet taskukohaseks osutus, ei löö ta eelarvet sassi.
- Joovastavad joogid maksavad umbes sama palju kui Saksamaal, ent vindise peaga autorooli taha istumine viib vangikongi. Kinnipidamisasutuste mugavus jäävat Saksamaa omadele alla.
- Hoia Singapuri nagu kodumaad. Prahi mahaloopimise eest tasud 500-dollarilise rahatrahvi, tõsisema huligaanitsemise järel võtad vastu kaikahoobid.
- Krokodillifarm 8 Singapuri dollarit (ca 76 kr).
- Öösafari 15,5 Singapuri dollarit (ca 147 kr), sõit seal lahtise vagunautoga 5 Singapuri dollarit (ca 48 kr).
- Sõit Sentosa saarele köisraudteega ja saarel viibimine 13 Singapuri dollarit (ca 123 kr). Sama kallis on Sentosa veealuse maailma külastamine.
- Bussisõit Singapurist samuti viisavabasse naaberriiki Malaisiasse maksab paarsada krooni.
- Hotellitoa kolmele saab Singapuri peatänava Orchide Road lähedal 1500 krooni eest, kahene tuba maksab alla 1000 krooni.
- Takso on Singapuris odav, eriti arvestades riigi väiksust ja sellest tingitud lühikesi sõite.
- Kohalikes söögikohtades on toidud odavamad kui Eestis. Gurmaanile on Singapur tuntud Aasia köökide (Hiina, India, Tai, Jaapani jt) läheduse tõttu väga atraktiivne.

Puhkepäev, 19. jaanuar 2001.

Indrek Kald
Äripäev

Tänu Aasia suurimale linnupargile, otse selle kõrval asuvale krokodillifarmile, öösafareid korraldavale loomaiale ja veepargile saab pilvelõhkujate linnaks peetavas Singapuris nautida ka ehedat loodusturismi.

Tavaettekujutus sellest Lõuna-Hiina meres asuvast saarekesest kui kõrghoonestusega linnriigist ei pea päris paika. Kindlasti ei saa Singapuri pilvelõhkujate poolest võrrelda ei Hongkongi ega New Yorgi Manhattaniga – neis on väikesele maa-alale koondatud kõrghooneid hulga rohkem. Lisaks ei tähenda Singapuris autoga ringi sõitmine pelgalt taevasse pürgivate sihvakate majade vahel ekslemist.

Mõneteist minutiga jõuab linnast välja Singapuri saare põhjaossa, kus teeäärsed suured metsad ei jäta küll muljet riigist, mille asustustihendus on kaks korda suurem kui Tallinnal. Siiski elab kahe kolmandiku Hiiumaa suurusel Singapuri saarel ja teda ümbritsevatel väikesaartel kolm miljonit inimest. 99% neist Singapuri linna territooriumil.

Lindudele rajatud suurim tehiskosk
Linna külastatavamate huviväärsuste hulka kuuluv Jurongi linnupark on selle maailmajao suurim. 20hektarilise pargi territooriumil võib sõita ringi üherööpmelisel raudteel või lihtsalt jalutada. Viimase variandi korral tuleb arvestada mitmetunnise külastusega. Korralike viitadega varustatud asfaltteed viivad maailma eri piirkondade lindude juurde. Põhjamaiseid linde kohtab eraldi majas, kus külm temperatuur, taustahelina kostev tuulevihin ja nõrgalt valgustatud ruumi laes plinkivad tulukesed tekitavad nii külastajatele kui seal elavatele lindudele mulje tundraööst. Lõuna-Ameerika tiivuliste jaoks rajati kümneid miljoneid kroone maksma läinud vihmamets kõrge kosega – suurim, mis kunagi inimkätega tehtud. Vihmametsas ringi jalutades ja loodust ning linde imetledes jääb märkamatuks, et tegelikult asub see tohutu tehiskeskkond kindlalt suletuna katuse all. Kõik vastab vihmametsa tegelikkusele, nii õhutemperatuur, valgustus kui ka niiskus.

Suur osa Jurongi 8000 linnust elab pargis vabas looduses – pelikanidele on rajatud lausa kunstsaartega tiigid. Spetsiaalsel amfiteatrit meenutaval väljakul korraldatakse Jurongis ka etendusi, kus suured kotkad ja muud linnud oma oskusi näitavad. Üllatusin väga, et linde on võimalik dresseerida eemale heidetud puupulka tagasi tooma, õhust toitu püüdma jms, ilma et puuris hoitud linnud vabadust tundes minema lendaksid.

Juhendajate käe all saab ka iga pealtvaataja lindudega trikitada. Päeva jooksul korraldatakse Jurongis eri paikades tosin linnuetendust.

Foto seitsmemeetrise maoga kaela ümber
Otse linnupargi kõrval asub teine vaatamisväärsus – krokodillifarm. Tegelikult on nimetatud loomad farmi 6000 asuka seas vähemuses, sest seal kohtab ka suuri kilpkonni, madusid, mürgiseid putukaid klaaskastides, samas on vaatamiseks välja pandud näiteks valged kodukanad. Suurima elamuse saab siiski krokodillide nägemisest. Spetsiaalsetes tiikides ja jõekestes ning kaldalgi elunevad kümned 5–7 meetri pikkused roomajad. Päeval nad enamasti küll magavad või lihtsalt vegeteerivad, nii et kõrvalt vaadates jääb mulje, nagu oleksid krokodillid otsustanud grupiviisiliselt hinge heita. Üksikud siiski roomavad ringi või ujuvad. Inimestest on “krokod” eraldatud ca pooleteise meetri kõrguse aiaga, nii et peaaegu ulatuks neid puudutama. Neile elukaile nii lähedal olles seda soovi siiski ei teki. Küll aga liiguvad oma territooriumil inimeste keskel suhteliselt vabalt ringi iguaanid – alla meetri pikkused krokodille meenutavad roomajad. Lasevad end lähedalt pildistada ning isegi õrnalt paitada – erinevalt mürgisest maost veidi eemal. See mitme inimese pikkune maduuss saadab oma päevi õhtusse klaaskappi suletuna. Koputamise-tülitamise peale muutub ta aktiivseks ja sirutab segaja tõrjumiseks oma keelt suust välja, mis küll õnneks klaasist läbi ei tungi.

Nii nagu linnupargis, korraldatakse ka krokodillifarmis pealtvaatajatele etendusi. Siin astuvad areenil üles täiskasvanud krokodill, meetritepikkune madu ja kolm kohalikku noormeest, kes neid laval ning seda ümbritsevas madalas basseinis taltsutavad. Üks hoiab julgestuseks loomal sabast kinni, kui sel peaks tekkima soov tema silme ees vehkivat inimest rünnata.

Etenduse lõppedes saavad turistid end eksootiliste elukatega pildistada lasta. Selleks annavad samad loomataltsutajad külalisele kätte kolmekuuse krokodillipoja, kellel suu ohutuse mõttes kleeplindiga kinni seotud ja panevad turisti kaela ning keha ümber seitse meetrit pika mao. Püüdlikult naeratades vaatab mõneks hetkeks loomadega üksi jäetu kaamerasse ning ongi järgmise julge huvilise kord.

Samasugust kerget hirmuvärinat võib tunda ka Singapuri saare teises, Malaisia-poolses otsas maailma esimesel öösafaril. Jõuame sinna kesklinnast pooletunnise taksosõidu järel veidi enne sulgemist, kuid sellest piisab, et alustada lahtise vagunautoga päeva viimast ringi enam kui 40 hektari suurusel territooriumil. Öösafari on avatud poole kaheksast õhtul südaööni. Nagu teatab reklaambuklett, on 90% maailma loomadest kõige aktiivsemad just öösel – seega parim aeg nende tegevuse jälgimiseks. Singapuri nn avatud loomaaed on kodu enam kui 1200 loomale-linnule. Enamik neist jäävad muidugi märkamata, kuid võimas elamus on siiski tagatud – vaid vähesed inimesed on näinud mõne meetri kauguselt vabas looduses elavaid lõvisid, end magama sättivat tiigriperekonda või kaelkirjakuid puude otsast toitu otsimas. Inimestest eraldab loomi vaid veekraav ning madal tõke.

Asukad elavad öösafaril oma loomulikus keskkonnas, selleks on sinna ehitatud spetsiaalsed Himaalaja mäejalamid, Ekvatoriaal-Aafrika savannid, Indo-Malaisia dþunglid – kõik nagu päris. Vahepeatuses saab ühe vagunauto maha jätta ja järgmisega edasi sõita ja kasutada vahepealset aega jalutuskäikudeks poolekilomeetristel radadel. Need nõuavad juba tõelist julgust, sest ühtegi kohalikku saatjat kaasas pole ning eksootiliste puude-põõsaste oksi ja lehti pea kohalt eemale lükates ehmatab kuskilt kostev lõvi möirgamine päris tugevasti. Õrnalt valgustatud teerajast meetri kaugusel tundub olevat läbimatu dþungel ning seal valitseb pilkane pimedus. Päästjateks osutuvad teised turistid, kes sama rada kasutavad ning meile vastu tulevad.

Köisraudteega naabersaarele
Kes ei ole käinud Sentosa saarel, see ei saa öelda, et on käinud Singapuris, teatavad reklaamid Singapuri külje all asuval väikesaarel. Juba sõit sinna Aasia kontinendi lõunapoolseimasse punkti tekitab elamusi. Sentosat ja Singapuri lahutavat kilomeetrist väina saab ületada bussiga üle pika silla sõites, laevaga ja köisraudteega. Soovitan kindlasti viimast, sest 4–6 inimest mahutavast vagunist avaneb suurepärane vaade Singapuri siluetile ja köisraudtee alla jäävale sadamale kruiisilaevadega. Samuti on Sentosa väikesaar ülevalt vaadates justkui peo peal.

Sentosaga tutvumist peaks alustama Singapuri sümboliks oleva merelõvi kuju külastamisega. Singapur tähendabki malai keeles Lõvilinna. Sentosa keskel kõrgub suur lõvikuju, mille hammaste vahelt 37 meetri kõrguselt saab heita pilgu saarele ja eemal paistvale Singapuri linnale. Kel aga kõrgusest veel väheseks jääb, võib ronida lõvi pealael asuvale avatud vaateplatvormile.

Sentosal paiknev 2500 mereelukaga nn Veealune Maailm paneb väärika punkti Singapuri loodusega tutvumisele. Seal saab kaasa elada pingviinide söötmisele hiigelsuures vee ja kaljudega täidetud külmas akvaariumis ja nautida 80 meetri pikkust tunnelit, mille liikuv põrand viib reisile justkui läbi merepõhja – ümberringi ujumas sajad suuremad ja väiksemad kalad, üks erksavärvilisem kui teine. Soovijad saavad ka ise sukeldumiskostüümis vee alla minna ning pildistada end seal kolme meetri pikkuse haiga.

Lennureisid

Singapur

Loodusturism pilvelõhkujate linnas

Reisistiilide edetabel