Linke:
Vabameelsus üle kõige! Just nii arvatakse Kopenhageni
öös ringi liikudes. Ei klassikalisele maailmavaatele,
ei vrakkidele ja lipsudele, jaa räbaldunud grungestiilile!
Kõigepealt tuleb Kopenhageni tuledesäras jõuda mõnele
suuremale platsile. Sealt leiab endale seltskonda isegi
siis, kui oled välismaalane. Leidnud sobiva seltskonna,
minnakse tavaliselt mõnda underground–klubisse.
Vihm, mis Kopenhagenis öösel alla sajab, ei peleta öö–inimesi.
Elava liiklusega südalinnas on heledatest neoonreklaamidest
piisavalt valge, et ümbrust jälgida ja ringi liikuda.
12. sajandil rajatud Taani linn Kopenhagen on öösiti
eriti kuninglik. Pimedusest eraldunud laternavalguses
sammuvad ümber Taani kuninganna residentsi — Amalienborgi
lossi vahisõdurid ja valvavad valitseja und.
Grunge–inimesed
Tänaval võib näha veidraid jalgrattaid — suured metalltorudest
ehitatud mustad sõiduriistad on ebatavalised selle tõttu,
et ees on neil kaks ratast ja suur kast igasuguse kraami
vedamiseks. Nende sõiduvahenditega ringiliikujaid nimetatakse
Christiania vabalinna elanikeks. Suurde kasti on tavaliselt
ära mahutatud kogu maine varandus, kui nad Kopenhagenis
asuva haruldase asumi piiridest väljaspoole juhtuvad
sõitma.
Christiania elanikud mõjutavad suuresti ka öise Kopenhageni
inimesi — linlased püüavad oma riietuse ja käitumisega
pimeduse saabudes vabalinna elanikke jäljendada ja tunda
ennast väljaspool kombekaid seadusi ja piiranguid. Räbaldunud
grunge–stiil on levinuim öistel tänavatel.
Kell 23.00
võib märgata linnas ööliikumise elavnemist. Pidutsejad
ei ole mitte ainult noored taanlased. Raekoja platsi
ees möödub kõnniteel seisjatest pikajuukseline hipi
kolmerattalisel Christiania jalgrattal ja ta pole mitte
just kõige nooremas eas. Need, kes ööklubide ukse taga
seisavad ja sisselaskmist ootavad, on enamuses kiilaks
aetud. Nad kannavad käes mingit taanikeelset plakatit,
mis protestib arvatavasti migrantide sissetungi vastu
ja tülitavad mööduvat mustanahalist. Kõik lõpeb siiski
hästi.
Ööklubid
Korralikku pub–i saab sisse 50 Taani krooni eest
(ligikaudu 100 EEK–i). Erinevalt Tallinna samalaadsetest
kohtadest arvestatakse see raha tellitava söögi– ja
joogikraami hinnast maha. On palju ka kohti, kuhu siseneda
saab täiesti tasuta, kuid hinnad on seal väga kallid
(näiteks pizza 140 DKK). Väikestes kohvikutes ja tänavabaarides
aga on odavad saiad ja alkohol umbes sama kallis, kui
Eestis.
Kopenhageni tüdrukud
ei käi õhtuti mitte alati oma boyfriend–idega
väljas, vaid iseteadvate naistena on nad tihti koos
sõbrannadega mõnes väikses baaris, kus külaliste kohti
on kümne ringis — paras ühele väiksele seltskonnale.
Selliseid kohti on öises linnas märgata sadu — nad on
stiilselt sisustatud ja asuvad otse kõnniteede ääres
suurte klaasakende taga nagu väikesed korterid.
Kopenhageni vodkaturistid
Kopenhagen sarnaneb teatud mõttes õhtuti Tallinnaga.
Sellepärast, et just siis ilmuvad tänavaile lärmakad
vodkaturistid. Nad tulevad praamiga üle Taani väinade,
ostavad kokku hästi palju odavamaid kaupu, kui Rootsis
ja tarbivad soodsate hindadega alkohoolseid jooke. Taani
politsei, keda muul ajal näha ei ole, ilmub tänavaile
alles õhtupoole, et purjus turiste korrale kutsuda.
Põhja poolt pärit turistidesse ei suhtuta seetõttu just
mitte eriti hästi.
