Hinnad Floridas:
- Kiirtoit 4-12 $
- õhtusöök restos alates 20$
- ööbimine motellis alates 40$
- ööbimine hotellis alates 60$
- ühistransport linnas 1-2 $
- Rong ca 4 $/ 50 km
- Takso ca 25 $/ 15 km
- Bensiin 1,2 $ / gallon
- Pudel õlut alates 1 $
- Pudel veini alates 4 $
- Escort girl alates 100 $
- Escort boy alates 150 $
Reisijututoale saadetud jaanuaris 2002
Uitaja uitmõtteid USA-st
Jüri W. Võsa
USA-s on palju asju, mis esmakülastajas tekitavad imestust või vastuseisu. Tähelepanekuid kogetud muljete põhjal “lihtsate ameeriklaste elust”:
ÜLDMULJE
• USA on üks igavamaid riike külastatud 40 maa seas, kus vähene (eelkõige loodus) üllatab positiivselt. Ameeriklaste kogu elu on enesekeskne.
• Elu kreedoks tundub olevat: “Kõik kaubaks!”. Sest kõike peab saama osta, müüa või vahetada. Ka inimsuhteid…
• Ameerika Ühendriigid meenutavad Valgevenet, mis on ka suhteliselt igav maa - ühes on Lukashenko, teises dollari diktatuur. Ja isegi ameeriklaste villad tunduvad samaigavad kui hallid paneelmajad.
• Arhitektuur tundub (vähemalt võhikule) suures osas maitsetu. Ja eramute piirkonnas ka stiilitu – igaüks on ehitanud oma “luksusvilla”, mis naabri omaga mitte kuidagi ei harmoneeru.
• USA-s pole kesklinnu euroopalikus mõistes. Vanalinnad praktiliselt puuduvad ja downtown on siiski oma pilvelõhkujatega pelgas ‘rikeskus, kus peale kella 18 isegi söögikohad sulevad uksed.
TRANSPORT
• Ameerika külastamine ilma autota on mõeldamatu – te ei näe mitte kui midagi. Teil peab olema keegi, kes ringi veab või te peate ise ostma kasvõi vana autoromu.
• Ühiskondlik transport asulates (st buss) on kehv, ebaefektiivne ja lõpetab tegevuse 18.00 paiku. 20 km läbimiseks linnas võib ümberistumistega kuluda 3 tundi.
• USA-s pole õieti jalakäijaid ega jalgrattureid. Keegi nendega ei arvesta.
• See-eest pidavat siin olema üle 300 miljoni sõiduki. Võrrelge rahvaarvuga…
• Vähesed kõnniteed l6pevad suvalises kohas, enamik asfalteeritud pinnast on autodele.
AMEERIKLASED
• Alates 11.septembrist õhutatakse patriotismi. Autodel ja rõdudel lehvib massiliselt USA lippe, kõikjal kohtab loosungeid “God bless America!”, “United we stand!”
• Samas küsis üks ameeriklane: ”Miks peab jumal just Ameerikat õnnistama? Mille poolest me eriliselt head ehk teistest paremad oleme?”
• Ameeriklased võivad küll kergelt small-talk`i alustada, kuid pikemat ega pühjalikumat jutuajamist see ei eelda. Samakiiresti kui alustati, ka lõpetatakse jutuajamine ning minnakse oma teed.
• Ameerikas on vähe loomulikku ehk naturaalset. Sõnapaarid keep smiling (hoia ennast naeratamas!), keep running, thanksgiving viitavad sellele, et kõike tuleb kunstlikult teha või üleval hoida.
• Kõik on kaalutav-mõõdetav (rahas?). Ka abikaasade suhted. Näide – mees naisele, kui see ööklubis teisega tantsima läheb: “I`ll miss you!”. Naine vastu: “I`ll miss you more!”
• Igal inimesel peab olema oma arst, psühholoog, jurist ja … investigator, st uurija-eradetektiiv. Viimane peab jälgima abikaasa ja tema suguvõsa toiminguid, et abielu lahutades oleks olulisi argumente tema vastu varnast võtta.
• Abielu on samasugune kaup ja leping nagu ükskõik milline teine. Lehed kubisevad pakkumistest stiilis: “Kuidas võimalikult odavalt ja kasudega lahutada.”
• Nn rikaste piirkondades leidub küll uhkeid maju ja autosid, kuid neis kohtab pigem vaevatud ja tigedaid kui õnnelikke nägusid…
IMMIGRANDID
• Teleuudiste väitel elab USA-s ametlikult ca 30 miljonit uusimmigranti, pluss 8-10 miljonit illegaali. Viimaste arvu ei oska keegi täpselt ette kujutada.
• Hispaania keeleta on osades piirkondades raske hakkama saada.
• Paljud inimesed Baltikumist (eelkõige Tallinna ja Riia umbvenelased) on siia tulnud turistiviisaga (ametlikult 3-6 kuuks) ja jäänudki.
• Venelaste meelest on ameeriklased räpasemad kui nemad ise.
• Neegrid (st afroameeriklased) diskrimineerivad valgeid – näit küsivad lihtsalt raha, kuna sa oled valge.
• Uusimmigrandid ei hooli oma kodumaast. Nad lehvitavad samuti USA lippu, nende endi rahvuslippe näeb harva.
TARBIMISKULTUUR(itus)
• Regulaarne ja ülemäärane tarbimine on ameeriklase tunnusjoon. Isegi toitu kuhjatakse kaubamajades kärudesse enam kui 100 USD eest korraga. Hiljem visatakse niikuinii suur osa minema.
• Rikaste puhul on täiesti loomulik, et auto vahetatakse igal aastal uuema mudeli vastu välja.
• Arstirohud on laiatarbekaup – apteegid on nagu suured kaubamajad, mingit retsepti pole enamike medikamentide ostmiseks tarvis.
• Ameeriklaste kodudes on suurel hulgal (ebameeldiva aroomiga) kangeid kemikaale, eelkõige puhastusvahendeid. Näiteks võib ainuüksi puitpinna hooldamiseks leida ameeriklase majapidamisest vähemalt 5 erinevat vahendit.
TOITUMINE
• Toitlustusasutustes domineerivad plast- ja pappnõud. Isegi soliidsemates kohvikutes serveeritakse 5 USD tordilõik ja cappuccino pappnõudest.
• Toitumiskombed on ebatervislikud – suur võisai, pizza, burger, pasta või lihakäntsakas manustatakse sisse õhtul. Peale juuakse liitrite viisi suhkruvett, st cola-jooke.
• Toiduained kubisevad säilitus- ja värvainetest. Liha ei alusta roiskumist isegi 2-3 nädalaga. Redistelt ja õuntelt hakkab värv kooruma niipea kui need marinaadi või ahju satuvad.
• Veini, õlut ja alkoholi avalikes kohtades ametlikult juua ei tohi. Selle seaduse eiramiseks pistetakse aga õllepurk või veinipudel juba poes pruuni paberkotikesse või siis spetsiaalsesse hoidjasse. Viimaseid müüakse eraldi.
TV & MEELELAHUTUS
• Ameeriklased istuvad õhtuti teleri ees, mingit sotsiaalsemat elu ei toimu.
• TV-programmid on kohutavalt magedad. Isegi uudistekanalid näitavad päevasel ajal nn bullshitta – näit teleshow`d, kus pere oma probleeme vaatajate ees üksteisele näkku paiskab.
• Reklaamides müüvad eriti hästi haigused ja surm – sellega on seotud 90% telereklaamist. Ilma naljata – üks tuntumaid reklaame algab vastavate numbrite ja jürgneva jutlusega teleekraanil: “Kas teate, et keskmine matus maksab 6000 USD-d, kuid teie tervisekindlustus korvab teie sugulastele ainult 250 USD-d. Valmistage oma lähedastele rõõmu – korraldage neile pidupäev, vabastades nad suurtest matusekuludest. Kõik 40-85-aastased, helistage kohe meie tasuta numbrile xxx. Arge mõelge enam kaua!”
• USA linnades ja puhkepiirkondades pole õieti vaatamisväärsusigi (kui kõiksugu disniländid välja arvata) – väga raske on nädalase reisi jooksul 2 filmi täis pildistada.
