ITAALIA RINGREIS 19.10-30.10.2003
Eesti-Rootsi-Taani-Saksamaa-Prantsusmaa-Sveits-Itaalia-Austria-Tsehhi-Poola-Leedu-Läti-Eesti Osavõtjad:Eha,Reet,Aivar,Kalvi,Veiko,Vahur ja auto Mazda MPV
19.oktoober-Pühapäev
Tankisime Pärnus ja alustasime sõitu kell 15.15 Paldiskisse-õigemini Kloogale,kus meil oli väike vahepeatus sõprade sünnipäeva näol.
Õnnesoovid üle antud ja pitsa(mis viis keele alla)söödud,asusime kell 19.15 teele sadamasse. Sadamas arvasime,et nüüd läheb kõik libedalt,kuid võta näpust-arvutirikke tõttu läks seal veidi rohkem aega.Kuid ei hullu,lõpuks laevas(Vana Tallinn). Väikene ringkäik laevas ja varsti ka oma kajutis(4-ne C tekil)
20.oktoober-Esmaspäev
Äratus oli varajane kell 6.00-kuid selgus,et Rootsi aeg oli teine ja hommikusöök lükkus meile”lollikestele”tunni võrra edasi.Ilus hommik-päike tõusis merest. Parkisime kered korralikult täis,et minna vastu Rootsi riigist läbisõidule. Õnnelik piiriületus,kus küsiti,et kas lapsed ei peaks veel koolis olema. Sõitsime läbi Stokholmi,Norrköpingi,külastasime Kolmardeni loodusparki(kahjuks aia tagant-hooaeg oli juba läbi). Tegime lõuna merekaldal ja sõitsime edasi Malmö poole. Tankisime Malmös ja õhtul kella seitsme paiku hakkas paistma tuledevalges Kopenhaagen,kuhu ei pääsenud sugugi niisama. Malmöst Kopenhaagenisse kulgeb pikk rippsild,mis läheb tagumisest osast üle maa-aluseks tunneliks ja on ühtlasi vist ainukeseks maismaateeks Rootsi-Taani vahel,mille eest küsitakse ka kenake summa. Sillalt avaneb imeilus päikeseloojang ning kuhu silm ulatub on vesi.On ilusaid kohti maailmas.Kohe hakkame ka otsima ööbimiskohta,mis ei ole sugugi lihtne. Suure otsimise peale leidsime viida,mis näitas mere äärde,kuhu ka pikemalt mõtlemata suundusime,sest oli juba väga pime. Panime telgi üles ja läksime ruttu magama,et mitte näha kuhu me olime sattunud.
21.oktoober-Teisipäev
Öö telgis oli möödunud väga eduliselt-eriti külm ei olnud. Öösel oli küll hakanud sadama,mis hommikuks läks üle lörtsiks ja temperatuur oli nulli lähedane. Telgist väljudes selgus,et kõige koledam koht ei olnudki. Reet oli esimene ärkaja ja ühtlasi ka ohver-esimene pidi kohvi tegema hakkama. Vaatasime üle auto pidurid,mis olid hakanud imelikku häält tegema ning suundusime tutvuma Kopenhaageniga.On ilus linn küll-tuleb rohkem aega võtta ja kõigega tutvuda-kunagi. Suundume Saksamaa poole,ületame teise tasulise silla peale Odenset ning sõites veel veidi mööda kaunist Taanimaad ongi piir. Enne Hamburgi tankisime ja sõitsime linnast Elbe tunneli alt läbi,ei olnud üldse aru saada,et jõgi lõi pea kohal kokku. Sõitsime veel veidi ja jälle sama mure-ööbimiskoht.Otsisime mingit kämpingut või minihotelli-kõik on kahjuks täis või on ise puhkusele sõitnud kuna hooaeg on läbi. Viimasest kohast,mis oli muidugi täis,soovitas kohalik proua teises linnas asuvat hotelli-kuhu ta ka ette helistas ja meile kohad kinni pani. Hästi lahke ja meeldiv naisterahvas oli.Jõudsime õnnelikult öömajale ja panime pambud maha,ise kõik hirmus õnnelikud. Sõitsime natuke linnast välja,et oma priimusel spagette hakklihaga teha-sõime kohliku aianduskeskuse öövalguse laterna all-vägev.Eestlane mõtleb alati midagi välja,et odavamalt läbi saada! Tagasi hotelli ja dussi alla,natuke telekat ja oligi öö.
Reisipäeviku väljavõte: Kirjutab Eha……….ööbimine hotellis,pehmed voodid,dussiruum,täielik enda korrastamine ja UNI…….
22.oktoober-Kolmapäev
Hommikul avastasime end Hollenstadti minihotellis,mida eelmisel õhtul ei suutnud keegi tuvastada. Parkides rootsi lauas jällegi kered täis,tegime väikese ringkäigu kohalikus linnakeses-ilusad punasest tellisest majad,kõik on puhas ja aiad hoolikalt korras. Start kiirteele,kiirus 130km tunnis ja meist sõidetakse mööda nagu “sittuvast kassist”(vabandage väljendust,aga mõte jääb samaks),sest mööda minnakse vähemalt 170-ga. Käisime Lidlis (meie mõistes säästumarket) sisseoste tegemas ja avastasime,et õlu on tunduvalt odavam kui meil-ostsime kohe palju,et oleks juua. Maastikus toimuvad juba väikesed muudatused ja hakkab kiskuma künklikumaks. Oleme Weilburgi lähistel ja külastame väikeses linnakeses asuvat kaunist lossi,koos sinna kuuluva aiaga.Auto parkisime kohaliku teatrimaja taha,täiesti pahaaimamatult. Nimelt tuli mõte peale linnas käiku hakata süüa keetma,lõime aga oma potid-pannid tulele ja läks lahti. Kuid oh seda jama,sõime just kenasti kõik suppi kui teater läbi sai ja kogu rahvamass tungles autodesse-meid vaadati kui kiiksuga mittekohalikke. Aga me ei teinud väljagi ja sõime edasi. Telkisime kiirtee lähedal,raudtee oli teisel pool,hästi popp,müra nagu peaaegu polnudki. Jõime ära poole õllest,mis olime ostnud ja kobisime magama.Tunne oli hea!
23.oktoober-Neljapäev
Hommikul esimene jällegi Reet-keetmas rõõmsalt kohvi. Varsti kobis välja Ehagi-külm hakkas-otsustati teha mõned võileivad. Möödusa kohalik vanapapi oma koerakestega-dogi suurune vabalt kõndimas ja pekingi paleekoera sarnane rihma otsas. Tundis huvi,et kas pole pisut külm telkimiseks ning hoiatas ühtlasi suure koera eest,kes pidi nahka panema kõik laokile jäänud söödava kraami. Sõit suundus edasi Prantsusmaa poole.Enne piiri külastasime küllalt vana lossi kõrgel kaljul,mis jättis väga sügava mulje. Kuigi kõrgele sai autoga ning siis pidi jala edasi minema,mis oli päris vaevaline. Hakkame jälle sõitma,ületame Prantsusmaa piiri ning jõuame esimesse prantsuse väikelinna,mis meid tõeliselt jahmatas-heas mõttes. Majad on hoopis teistsugused ja kõikjal rõdudel on lilled,mille lõhn lööb korraga autosse nii,et matab lausa hinge. Üldiselt on Prantsusmaal teeviidad meie jaoks väga halvasti loetavad ja me otsustasime pöörduda tagasi Saksamaa poole,kihutades läbi Strassbourgi nagu kohalikud. Sõidame edasi otsides öömaja kuna väljas sajab vihma.Viimaks leidsime kohaliku gasthausi nimega Ochsen ühes väikeses külas.
24.oktoober-Reede
Hommikusöök jällegi rootsi lauas-väga maitsev-hästi lahke perenaine,ilus koht. Läheb lahti sõit Sveitsi suunas,peagi ületame piiri ja saame aknale kohaliku kiirtee kleebise(maksab),et politseionu rahul oleks ja meid ei kollitaks. Ilus loodus,meie mõistes tohutud mäed ja väga palju tunneleid.Sõitsime üles mägedesse,et näha ka mõnda väikest mägiküla. Ootusärevus tasus end ära-juba ainuüksi tee oli kitsas,käänuline,lumelörtsine ja suurt kaugemale teest ei näinudki,sest ümberringi olid pilved. Külakeses nimega Andematt oli juba lumigi maas ja suusahooaeg isegi alanud. Eha,Kalvi ja poisid läksid poodi shoppama,Aivar ei viitsinud minna ning Reet ei saanud autost lahkuda kuna oli lahtiste kingadega.Ostsime mõned meened kaasa,et jääks sellest kohast väike mälestus. Olles kõik endaga rahul,suundus seltskond edasi Itaalia poole,kuhu me kõik ju jõuda tahtsimegi. Kell pool kuus õhtul ületame Itaalia piiri,kus on isegi väike järjekord. Eha on juba eluga rahul-on soe!Kui nüüd veel jalad vette saaks! Öömaja otsisime nagu tavaliselt kaua-see on hullumeelne maa-ei ole kohta kuhu saaks telgi üles panna-kõik on itaallasi täis. Lõpuks leidsime kämpingu otse mere ääres,lõime laagri püsti ja tegime väikese õhtusöögi.
Reisipäeviku väljavõte: Kirjutab Aivar………..ommik oli mõnna,mõnna.Oleme läbi sõitnud 2469km ning lähenemas Sveitsi piirile,naised shoppavad Lidl*is(õlut,õlut,õlut ja kohalikke viinamarju).Need “kaabakad” kasvatavad siin kõikjal viinamarju.Kuhu mäekülgedele silm ulatab,seal laiusid viinamarja põllud.Kuidas nad nende mäekülgede peal traktoriga sõidavad,minu mõistus ei võta?Praegu on kõigil veel tuju hea,kui kaua veel?Keegi ei ilmuta erilisi väsimuse märke,iga päev on palju uusi emotsioone………….. Kirjutab Eha…………naeratav piirivalvur ei tundnud meie vastu vähimatki huvi,vehkides käpakestega edasi,edasi…….Vähemalt on soe…………
25.oktoober-Laupäev
Ööläbi oli kuulda laine mühamist rannale(milleni oli umbes 100m) ja kõrgel kaljuserval oleva kiriku igatunniseid kellelööke.Hommikul mõned pasteedivõileivad ja edasi. Asusime teele Pisa linna poole,et näha Pisa kuulsat torni.Leidsime sellegi koha üles suhteliselt kiiresti ning peab ütlema,et itaallaste teemärgid on päris head,mida ei saa aga ütelda nende lõpututele TELEPASSIDELE. See on õudus-kõik kiirteed on tasulised ja kõik infot jagavad sildid telepassis loomulikult itaalia keelsed. Algul oli tõeliselt keeruline üldse asjale pihta saada ent lõpuks saime targaks-kiirteele minnes võtad pileti(ehk biglietto) ning maha sõites torkad aparaati ennem pileti ja siis maksekaardi. Loomulikult pead sa enne aru saama,millisest tõkkepuuga lahtrist sa seda teha saad(neid on oma kaheksa korraga). Väga kauaks kuskile passima ei saa jääda,et mõelda mida teha ja kuhu suunduda,sest itaalia autol on kõige tähtsam asi signaal. Kui see töötab-on auto korras,nad annavad signaali igal pisemal juhul.Autod on kõik väikesed,fiati laadsed,küljed enamikul mõlgitud-meie tundusime oma MPV-ga lausa hiiglased. Lõpuks jõudsime õnnelikena Pisa torni väljakule-väga uhke-tõesti ilus,torni kahjuks ei lastud,aga mis sest.Inimesi oli väljakul nagu sipelgaid-vaba platsi üksi pilti teha-võimatu! Suund Rooma peale!Sissesõit sujus hästi,poole tunniga tegime ringi igaks juhuks ka ümber Vatikani riigi,et mitte liiga lihtsalt Golosseumini jõuda. Lõpuks parkisime auto ja kõndisime ümber Golosseumi.VÕIMAS!TOHUTU VÕIMAS!Vaatasime ka natuke ümberkaudseid varemeid. Lähedal asuvas kirikus olid pulmad ja pruutpaarid tegid Golosseumi taustal küll pilte,filme ja lihtsalt jalutuskäike. Tundub,et see ongi selline koht nende jaoks. Hakkas pimedaks kiskuma ning otsustasime lahkuda Roomast-kuid võta näpust-sisse said-välja mitte. Olime juba hullumise äärel! Neli rida läheb ühes suunas-nad sõidavad kuues või ehk isegi kaheksas+kaks rida ääres pargib ja vahelt libisevad läbi veel meie mõistes “punnvõrrid”.Võimatu oli pimedas aru saada,mitu rida neil tegelikult oli. ÕUDUS! Peale tunnist rabelemist õnnestus Rooma seljataha jätta! Algas igaõhtune seiklus öömaja otsides. Linn on linnas kinni! Pole jalatäit tühja maad-viimaks päästev põlluserv. Olime väga õnnelikud ja hakkasime telki püstitama. Väike kahtlus tekkis kui leidsime maast jahipüssi tühja padrunikesta. Tegime õlled ja rõõmsalt magama.
26.oktoober-Pühapäev
Hommikul ärkasime jahipüssi paukude peale,nimelt oli käimas linnujaht,sellest ka õhtuse kahtluse tagajärjed. Suundume mööda kohalikke teid Napoli poole. Eemalt paistab juba kõrge mägi,oletame et Vesuuv.Kuskilt ei leia silti,kuhu sõitma peaks-üllatuseks tuli hoopis Pompei linn vastu. Kohaliku pizzateeria ees vehkis mees kätega ja pakkus kõigile tasuta parkimist,kui einestada nende pizzas,mida me ka tegime. Vaatasime üle aia Pompei iidset linna,tegime mõned pildid ja otsustasime suunduda Vesuuvi peale. Tuli välja,et silt näitab hoopis Torre del Greco peale ja sealt edasi Vesuvio. Tee vulkaani tippu kulges väga käänuliselt,isegi siduri kärsahaisu oli tunda. Autoga sai umbes 1km kõrgusele ning edasi tuli üks paarsada meetrit minna jala. Tippu jõudes ei anna enam sõnadega edastada seda mis silm nägi-niivõrd võimas oli vaatepilt-tasub ise minna vaatama. Ööbimiskoha otsingud ei lõpe vist iial-viimaks kena kohake mere kaldal-lööme telgi üles ja tunneme elust mõnu.Õhtu nael on,et Aivarile kukub sidrun pähe.
Reisipäeviku väljavõte: Kirjutab Aivar………..ärkame jahimeeste paugutamise peale,on alanud mingi raske linnujahihooaeg.Kell on kurat teab mis…..seitse vist….on soe aga niiske.Palmid õitsevad või viljuvad,mäed on ilusad-majad räpakad,tänavad kitsad.Hakkame tasapisi väsima,kõiki emotsioone ei jõua enam talletada………
27.oktoober-Esmaspäev
Hommik nagu tavaliselt vara.Hommikul oli näha,et olime püstitanud telgi puuviljaaeda. Seal kasvasid sidruni-,apelsini-,mandariini-,oliivi-,kreeka pähkli puud. Reet serveerib hommikusöögi-Vahemere ääres sööme eesti sprotti ja tuunikalakonservi koos kohaliku saiaga. Esimest korda oli nii palav,et magamiskott oli terve öö lahti,ehkki kohalikud vaatasid meid väga imelikult. Eha,Kalvi ja poisid läksid mere äärde laintesse möllama,Aivar putitab pidureid ja Reet pakib asju kokku. Korraks saame kõik kokku vahuse mere kaldal ja otsustame hakata tagasi Eestisse sõitma. Ostsime kohalikke hästi suuri punaseid viinamarju ja virsikuid,mis olid ääretult maitsvad. Sõidame Firenze suunas ning Bologna kandis katsume ööbida. Leiame teeäärse parkla,mis on põhiliselt rekkadele mõeldud ent mahume ka meie. Turvalisuse mõtte ööbivad Eha ja Reet autos(et varastagu naised koos autoga kui tahavad) ning mehed telgis. Õhtul libistasime sisse ka viimase viina,et sooja sisse saada.
Reisipäeviku väljavõte: Kirjutab Eha………..hommik algas vara nagu ikka.Püüa sina hommikul magada kuidas tahad,ikka on tõusmine vara…………mina ja poisid möllame väheke vees,Kalvi põhi aur läheb selle peale,et säilitada enda kuiv olemine………virsikud on ainulaadsed-suured,suured.Oleme teel koju-veel on soe……………. Kirjutab Aivar………tuleme tagasi teist teed mööda kui minnes.Siin on hoopis teine Itaalia kui ranniku ääres-linnade vahele on ka põllud tekkinud………naised tegid lõunaks mitte millestki sellise lõuna,et söö ennast puruks…….Reeda raha on meil nüüd edukalt otsas,on jäänud veel 70 EUR meil ja umbes 100 EUR Kalvil,aga küll me nendest ka jagu saame.On jäänud ka Reeda krediitkaart,mis on osutunud täiesti asendamatuks telepassides ja sildade eest tasumisel…….Reet on praegu ise roolis ja kihutab kui pöörane Firenze poole…….hakkab vaikselt jahedamaks minema.Peaasi et Ehal öösel külm ei hakka.Poisid on ka juba rahutud,aga eks nad väsivad vaikselt.Aga muidu on kõik tublid………
28.oktoober-Teisipäev
Kell 7 hommikul ärgates oli täitsa külm aga mitte väga hull. Esimeses ettejuhtuvas bensukas tegime kohvi ja väikesed sisseostud. Kihutame edasi Austria piiri poole. Austria-kõik on kuidagi inimlik ja arusaadav võrreldes Itaaliaga. Päike ja mäetippudes olev lumi on nagu lummus.Fantastilised mäed! Graz on selle aasta kultuurilinn,millest sõidame mööda. Õhtuhämaruses sõidame läbi Viini-tundus vägagi ilus koos Doonauga. Ööbimiskoha otsinguil tulid appi kohalikud austerlased,pakkudes abi väga lahkelt(isegi seistes autoga valgusfoori all).Juhatati kohalikku hotelli nimega Linde-ilus suur 4*hotell-aga täis(nagu tavaliselt).Sealt anti meile lahkelt linna kaart ja seletati ära kuhu minema peab,et leida üks väike söögi-ja ööbimiskoht.Leidsime koha linnaservas asuvas pubis kui nii võib öelda(meenutas meie Aleksandri pubi-all söögikoht ja üleval toad).Pimedas ja ilma kaardita ei oleks me iial sinna jõudnud! Sõime pubis õhtust ja jõime kohalikku mahedat õlut peale-väga mõnus.
29.oktoober-Kolmapäev
Hommikusöök –saiakesed ja juustu-vorsti-singi lõigud ning kohvi ja tee.Täiesti normaalne. Otsustasime sõita täna koju-ees on umbes 1600km-ehk jaksame. Edukalt jõudsime Tsehhi-tuli osta jällegi kleeps aknale. Läbime Tsehhi ja jõuame Poola,kohalikus tanklas väike eine ning kihutame edasi Warssavi,mille läbimiseks kulus terve tund. Jube ja ilma märkide ning viaduktideta linn,igal pool ainult valgusfoorid. Varsti Leedu piir,õnnelikult üle. On juba päris öö,teeme tanklas grillkana ja kohvi ringi ning edasi. Peagi Läti piir ja kaugel pole enam Ikla.Iklasse jõuame hommikul kell 7.00. Reet ja Aivar on vaheldumisi sõitnud terve ööpäeva ning on väga naljaka väljanägemisega juba.
Reisipäeviku väljavõte: Kirjutab Eha………….meie reis jätkub.Elame täielikku lindprii elu.Ei tea kuhu ja kaua sõidame ja see on lahe.Koduigatsust ei ole,päris hea on ennast vahepeal lahti raputada harjunud tavadest,on tunne nagu oleks elanud silmaklappidega………….läbi on sõidetud 5537km ja täna otsustasid autojuhid kojusõidu korralikult ette võtta…….peagi on Austria piir……..
30.oktoober-Neljapäev
On siis see kojujõudmispäev.Ikla-Pärnu maantee tundus kui üks sirge,ilma igasugu külakesteta teeääres.Olemine oli juba nagu zombil ning sõit kulges ainult tunde järgi-hea et tee on piisavalt sirge ja teadmine kuhu sõita olemas. Olime päris näljased ning esimene peatus oli Bestri poes täpselt kell 8.00-poe luugidki olid alles kinni ja müüjad väga uniste nägudega. Kuid kõik oli meie jaoks väga odav ja me ostsime kohe palju. Koduväravast sisse jõudes oli meil vastas härra Thomasson(kass,kes meid ka teele saatis kaks nädalat tagasi),alles siis ülejäänud õnnelikud kodusolijad.
