Sulev Nurme
firehand@eau.ee
Kummipaatimine on kevadel aasta parim sündmus - avastasin selle 1993.a. ja nüüd igal kevadel...
Mu arvates ongi parim aeg aprilli algus - keskpaik: suurim vesi, kiirem vesi, isegi jääpanku, pole puuke... Ja praktiliselt saab iga jõge pidi, mis vähegi mahalangenud puude poolest kannatab, sõita. Eks ka väike ekstreemsus tuleb kasuks. Kuid jõeorgude loodus! Ja see kevadine lõhn! Ja see lonks konjakit või viina kuuma teega vanade heade sõprade seltsis õhtul lõkkel podiseva makaronipaja ääres...
Oleme oma pisukese seltskonnaga kummipaatidele truuks jäänud, kuigi on saanud ka matkasüstadega paar matka teha. Kummipaat on siiski kuidagi mõnusam...
Aga jõgede suhtes kommentaariks...
Lätis kannataks kindlasti proovida Ogre jõge, kui peale minna kusagil Erglis ja lõpetada Mengeles või siis Ogres, saab 2...2,5 päeva sõita. Amatast laiem, kuid vähemalt poolteist tõsist päeva saab piki suhteliselt korralikke kärestikke sõita nii, et vahepeal isegi ei sa nina pühkida. Muuseas, Ogre ääres kohtasime ka Läti kajakimehi, kes aitasid meie paate tassida ja ütlesid, et Amata, Ogre, Liela Jugla jt. Sigulda kõrgustiku jõed on parimad veebruari lõpus. See on juba pisut hull aeg - liiga külm. Need inimesed ülistasid Jägala juga ja ütlesid, et parim koht Baltikumis alla hüppamiseks ja parim pidi olema ilma paadita... Maitse asi. Meie lõpetasime Ogre teise päeva õhtuks, sest lumesadu oli nii tihe ja metsa nii märjaks teinud, et lõkke tegemiseks tuli noaga jämedad kuivanud kuuseoksad pealt "koorida"...
Amata - parajalt sporti. Mu abikaasa (tollal küll veel mitte) oleks sinna jõkke jäänudki, kui juhuse kombel tema paadikaaslane poleks vee all tema juukseid leidnud. Voolu kiirus ju nii hull polegi, kui mahalangenud puud, mis vee alla peitunult haaravad paadist ja kui siis teed vale liigutuse oled kindlasti vee all. Mütsiga lööma minna ei saa.
Sõita võib proovida ka Ventat. Leedu pool pole midagi väga erilist, kuid on treppe ja ka mõned kärestikud. Võlu lisab see, et juba kohalesaaine on paras ekspeditsioon. Meie läksime rongiga ðiauliaisse ja sealt bussi ning hääleg alõpuks jõe äärde.
Ka Liela Juglat võiks võrrelda Amataga, kuid on veidi vaiksema vooluga. Probleemiks on hulgaliselt mahalangenud puid, mis võivad mõnikord jälle üsna ohtlikuks saada.
Aga ilusatest jõgedest Lätis võiks soovitada kindlasti peale Gauja veel Salacat - vaikne vool, metsade vahel, vahepeal üks suurem betontamm ing alamjooksul pisikesed kärestikud, kuid paljandeid ja muidu kauneid vaateid jagub. Seal võib ka forelli kätte saada...
Leedus on saanud proovitud Venta ülemjooksu ja Dubysat, kuid mõllemad olid matka suhtes igati omal kohal, kuid Leedule omases maastikus looklesid enamuse ajast põldude vahel ja eestlkasest "metsainimest" see veidi võib-olla ärritab. Räägiti, et Jura pidi midagi olema - aga ei tea...
Eestis on mu arvates väga ilusad jõed Mustjõgi (läheb enne Läti piiri Koivaks), mille luhad suurvee ajal on täiesti läbitavad ka kummipaadiga. Meenub üks aerutamine läbi karjaaedade ja piki mingisugust tammealleed 1994.a. aastal... Ka Pärnu ülemjooks on suhteliselt huvitav. Eriti paar kohta Türi linnas, kus lõhkusime ribadeks ühe süsta ja nii õnnetult, et üks neiu sellega vee alla oleks jäänudki. Iseenesest edaspidi lisavad vürtsi vaid tammid, mis kulmineeruvad ilmselt Kurgjal. Kurgja tammi ees mõtlesime pikalt, kuid alla tookord ei sõitnudki...
Aga kindlasti on palju jõgesid, mida tasub sõita ja kärestik pole ainuke jõe väärtuse näitaja - pigem see, et jõel olla oleks lihtsalt mõnus ja sõpradega looduses, ilma arvuti, raadio, mobiiltelefoni ja autota. Kõige parem on mu arvates kohale ja kohalt ära püüda end liigutada ühiskondliku transa või isegi "häälega" - mitte, et see eriti mugav oleks, kuid "seiklusi..."
Enne kummipaadi haaramist tasuks lugeda läbi "Kolm meest paadis" - see mis selles raamatus toas naerma ajab osutub matkal tõeks, eriti, kui juba kolmandat päeva kallab, olete külma pärast kogu kaasavõetud alkoholi esimesel õhtul lõdisedes ära joonud, veekindlalt pakitud makaronid, kohv, leib jms on muutunud kellegi mõtlematu liigutuse tõttu hallikaspruuniks ühtlaseks massiks ning see kilekott, kuhu TÄIESTI veekindlalt pakkisite oma magamiskoti, osutus tehase poolt defektseks, aga öö tuleb ja vähemalt lubati 8 kraadi alla nulli... Aga, hoiatan, et kui peale esimest korda haigeks ei jää ja kartma ei hakka, siis enam sellest lahti ei saa...
