Kui eelmine aasta oli Folk rasedate paradiis, siis seekord uputasid tänavaid titekärude hordid. Loogiline ju.
Võrreldes eelmise aastaga väga palju võrrelda ei saa, sest siis olime kohal täiega, festivalipassiga ja öömajaga mõnusas tudulas Viljandi Waldorfgümnaasiumis. Seekord vaid 1 päev ja mõni üksik kontsert, aga pealtnäha oli sama lahe ikkagi.
Seekord läbulaudasid toitlustamise juures polnud, väidetavalt sellepärast, et seal joodikud jobutama ei jääks. Tuli süüa püsti tünnide najal.
Kontserdid olid nagu ikka - mõned head, mõned tavalised kääksutamised. Paremad olid just sellise rokikallakuga pundid. Vägilased olid ka head nagu ikka, sellega folk meie jaoks lõppeski.
Kuigi rahvast oli folgil murdu, sai vist peaaegu kõik tuttavad inimesed seal ära nähtud. Nii et kui folk on suur, on Eesti ikkagi pisike.
