Austriast kui turismimaast loovad ettekujutuse puhtad mägijärved, mägikülad koos väikeste kabelite ja kirikutega ning muidugi ka kõrge elustandard.
Spordihuvilised sõidavad Austriasse suusatama, kultuurihuvilised mägede vahel orgudes asuvatesse linnadesse nautima kunagise impeeriumi hiilgeaegadest jäänud arhitektuuri ja muusikat.
Mäed on lisaks seal läbi raskuste veiseid kasvatavate farmerite pingutustele atraktsioon suusahuvilistele. Austria suusakeskused on ühed Euroopa parimatest oma pikimate, järsemate ja paremini varustatud suusanõlvadega. Traditsioon turiste n.ö alpi majakestesse majutada on just siit levinud teistesse suusakeskustesse maailmas.
Idas laskuvad Alpide lumiste tippudega nõlvad paksudeks Viini metsadeks.
Viini läbiv Doonau kulgeb mägede vahel Austrias 350 kilomeetrit.
Ilusa looduse huvilised käivad ära veel Zillertalis, kus asub Alpide kõrgeim kosk. Zelleri
järve äärde laskuvad nõlvad Austria tuntuimast suusakeskusest — Zell am Zeest.
Nii suvel kui talvel käib mägede turismikeskustes elu. Suvel ujutakse järves või sõidetakse jahiga. Ümber järve kulgeb matkarada ja mägedes saab ronida.
Pealinn Viin on tekkinud ja arenenud üle 600 aasta kestnud Habsburgide dünastia ajal. Külastada maksab Habsburgide paleesid kesklinnas. Vanalinna keskel laiutab Museumsquartier – kultuuri- ja turismikeskus muuseumide ja näitustega. Viin on ka ohtralt täis pikitud luksuslikke kulla–, antiigi– ja riidepoode.
Schönbrunni loss Viini lähedal on nagu Versailles üks koht, mis turiste pealinna lähistele tõmbab Maria Theresale rajatud suursugust ehitist vaatama. Selle lossi peeglisaalis mängis kuninglikule perekonnale ka Mozart – imelaps.
Wachau on Austria osa, kus saab nautida aprikoosiväljasid, vanu losse ja kindlusi, viinamarjavälju ja Doonau jõge nende keskel.
Salzburgis leidub palju Austria hiilgusaegadele tüüpilist: lossid, pargid, väljakud, purskkaevuansamblid ja Mozartile pühendatud festivalid.
Tirooli pealinn Innsbruck asub ligi 2000-meetriste mägede vahel ja on tuntud oma hilisgooti stiilis keskosa poolest, samuti käiakse sealkandis matkamas (Innsbruckis asub riigi matkakeskus) ja suusatamas.
Austria : viisad Euroopa Liidu riikide hulka kuuluvasse Austriasse saab Eesti kodanik reisida viisavabalt.
Austria : aeg Eestist 1 tund taga.
Austria : ilm Austria ilma teevad Alpid. Kui põhja pool Alpides on ka südasuvel veidi jahe ja niiske, siis lõuna pool on ilm pigem vahemereline – soe ja kuivem. Talved on külmad ja lumised, eriti just Alpides, kus talveperioodil on lume tõttu osa teid suletud. Ida-Austrias on kontinentaalsem kliima – kuivad ja soojad suved ning külmad talved.
Parim aeg külastada on kevadsuvel ja varasügisel.
Austria : vaktsineerimine, tervis Kohustuslikku vaktsineerimist Austriasse minnes pole, märkimisväärset ohtu nakatumiseks samuti mitte.
Austria : transport Riiklik raudteevõrk katab 5800 km. Pileti broneerimine käib lisatasuga. Viini ja Grazi ning Viin-Salzburg liinil sõitvad rongid väljuvad ühetunniste intervallidega, Viin-Innsbrucki ja Viin-Villach liinil iga kahe tunni tagant.
Aprillist oktoobrini kestab navigatsioonihooaeg Doonaul, pikemad liinid sõidavad Viinist Bratislavasse ja Budapesti.
Bussid ühendavad kõiki linnu, kus puudub rongiühendus.
Taksosid saab tellida telefoni teel või istuda peale taksopeatustest, tänaval viibates taksod ei pruugi peale võtta.
Austria : raha, kaubad Valuutasid, mis on fikseeritud Viini börsi kursiga, vahetatakse selle kindla kursiga, muud valuutad on vahetuspunktides kommertskursiga.
Austrias on lai valik luksuskaupu. Mozarti teemaliste maiustuste müügiga tegelevad eraldi kauplused. Kaubaks lähevad ehted, kristall ja pits.
Austria : hotellid, majutus Zimmer frei sildid meelitavad turiste tavalistest hotellidest odavamatesse kodumajutustesse või pansionitesse. Kõige raskem on leida vabu ruume juulis ja augustis ning jõulude ajal – selleks perioodiks peaks öömaja varakult ette broneerima. Hinnad hotellimajutusel algavad keskmiselt 500 kroonist.
Austria : toidud, söögikohad Austrialased on natuke midagi laenanud oma kõigilt naabritelt – midagi tšehhidelt, midagi Ungarist ja midagi balkanimaadest. Wienerschnitzel on tüüpiline näide sellest gulinaarsest laenamisest, vasikaliha eskalopp näiteks on aga pärit 19. sajandi Itaaliast. Söögi kõrvale võetakse tavaliselt kohalik Austria vein.
