Horvaatia on riik, kus leidub praktiliselt kõike, mida Euroopa suudab pakkuda. Sõda mõjutas Horvaatia turismi kümneid aastaid tagasi, praegu on riik ka reisiraamatute poolt soovitatav maailma üks populaarsemaid sihtkohti.
Horvaatia pealinn Zagreb sarnaneb oma vanalinna ja tänavalaternatega veidi Tallinnale.
Linnaelanikud naudivad sooja ilma ja sumedat õhtut all-linna keskuses Jelacici väljakul, kuhu iseseisvuse taastades pandi rahvuskangelase Josip Jelacici, Horvaatia asekuninga kuju tagasi.
Horvaatias on palju rahvusparke, kus on jällegi olemas peaaegu kõik, mida loodus Euroopas suudab pakkuda.
Plitvice Rahvuspark koosneb kuueteistkümnest helesinisest järvest metsastunud kaljude vahel. Järved on omavahel ühendatud kaskaadide, jugade ja kärestikega.
Paklenica rahvuspark Aadria mere ääres aga on mägikanjon, kus saab kaljuseinu mööda sadu meetreid ülespoole ronida, niisama tund aega jalgsi mäge vallutada ja tippu jõudes koopasse sukelduda.
Split on Dalmaatsia ranniku keskele jääv linn. Dalmaatsia on olnud nii Veneetsia riigi kui slaavi hõimude võimu all, ka Austria-Ungari keisririik on rajanud Aadria kaldale losse ja linnu. Split meelitab turiste hiiglasliku Rooma-aegse Diocletanuse paleega, kuhu mahub sisse terve vanalinn. Varemete sisse mahub 220 maja.
Istria poolsaarest itta lahesoppi jääb kuurortlinn Rijeka, kust väljuvad suured kruiisilaevad ja on kalda ääres ka kõrghooneid.
Kõige tuntum kuurort Horvaatias on kahtlemata Dubrovnik – ajaloolise vanalinnaga linnake mägede jalamil Vahemere ääres. Dubrovnikut ümbritseb linnamüür, millel saab jalutada. Kitsast rannikuriba pidi ühendab Dubrovnikut muu horvaatiaga mägitee, mida lõikab paari kilomeetri ulatuses Bosnia-Herzegovina, kuid turistidele takistusi läbisõiduks ei tehta.
Horvaatia : viisad
Horvaatiasse saab Eesti kodanik reisida viisavabalt.
Horvaatia : aeg
Eestist 1 tund taga.
Horvaatia : ilm
Erinevates Horvaatia osades valitseb erinev ilm: rannikul vahemereline mahe, sisemaal kontinentaalne karm kliima ja mägedes on jälle omamoodi. Rannikul võib ka talvel jääda termomeeter mõni kraad üle nulli, kuid ilm on niiske. Sisemaal aga valitseb karm ja kuiv pakane. Suvel on sisemaal kuum ja kuiv, rannikualadel soe ja mõõdukam.
Turismihooaeg kestab aprillist oktoobrini. Aprillis ja mais ning septembris ja oktoobris on piisavalt soe ja mitte liiga kuum, et Horvaatias ka pikemalt matkata. Meri on ujumiseks hea mai keskpaigast oktoobri keskpaigani.
Horvaatia : vaktsineerimine, tervis
Kohustuslikku vaktsineerimist Horvaatiasse minnes pole, märkimisväärset ohtu nakatumiseks samuti mitte.
Horvaatia : transport
Rahvusvahelised lennujaamad asuvad Zagrebis, Splitis ja Dubrovnikus. Tallinnast Dubrovnikusse saab otselennuga.
Raudtee ühendab Horvaatia linnu Itaalia, Ungari, Saksamaa ja Austriaga. Praamiga on võimalik sõita Kreekasse ja Itaaliasse.
Ühelt saarelt teisele käivad Horvaatias praamid. Enamus non-stop graafikuga ehk nii tihti kui jõuavad. Saarte vahel võib sõidugraafik olla harvem. Augustis, kui on siseturismi tipphooaeg, tuleb arvestada autoreisijal mitmetunniste praamisabadega ja ummikutega rannikuäärsetel teedel.
Rongiliiklus on Zagrebi ja Spliti ning Zagrebi ja Rijeka vahel, arenenum on bussiliiklus, mis ühendab kõiki suuremaid linnu ja asulaid. Mõned kiirteed on tasulised.
Horvaatia : raha, kaubad
Enamus kauplusi arveldab krediitkaartidega, sularahaautomaadid on suuremates linnades ja turismipiirkondades saadaval. Ruudulised sallid, kivimaalingud, trühvlid, kohalik vein ja oliivid on asjad, mida turistid heameelega kaasa ostavad.
Horvaatia : hotellid, majutus
Hotellid on väga erineva tasemega, tavaliselt kehtib reegel, et vanemad, enne-nõukogude-aegsed majutuskohad on paremad kui 1970ndatel massiliselt rajatud kuurorthotellid. Hind sõltub tugevalt hooajast ja on kalleim augustis. Alla kolmepäevastele ööbimistele võidaks lisada hinda juurde, eriti eramajutustes või pansionites.
Oma telgiga selleks mitte ette nähtud kohas ööbida ei tohi. Turistid peavad oma ööbimiskohast teatama kohalikule politseile, tavaliselt teevad seda majutusasutused oma külastajate eest ise.
Hinnad on väga erinevad, kuid odavam kodumajutus algab ca 150 kroonist, keskmine hotell 450 kroonist väljaspool tipphooaega.
Horvaatia : toidud, söögikohad
Rannikualadel valitseb menüüd mereline toit – kõik, mis Vahemerest värskelt püütud. Levinud on kaheksajalasalat, lambapraad. Magustoiduks üsna tavaliselt pannkook või õunastruudel. Kõrvale juuakse Horvaatia veini.
Horvaatia : reisilingid
Turismi-info http://www.croatia.hr
Telli lennureis Bookinghouse´ist
